Postimehes on selle kohta artikkel, kuigi selle põhjal tekib hoopis tahtmine arutleda selle üle, palju parimad ajakirjanikud väärt on. Nimelt vahendab lugu Harvardi ja Columbia Ärikooli ühistööna valminud uurimust selle kohta, kui palju parimad õpetajad reaalselt rahalist kasu toodavad. Numbrid on kenad, õpilaste sissetulekud suurenevad umbes kümme tuhat dollarit õpilase kohta, parimate puhul koguni 25 tuhat dollarit (kuigi arvestades seda, et tööiga on vähemalt 40 aastat, võib igaüks ise arvutada, palju see kuupalgas lisaks teeb).
Edasi on Postimees aga kasutanud sellist sõnastust:
Huvitavaks muutub küsimus ülemise osa strateegia puhul. Nimelt saavad uuringu alusel parematest peredest pärit lapsed heade õpetajate korral keskmisest ligikaudu kaks korda paremaid tulemusi.
Arvata võib, et sellise lõigu peale leidsid kommenteerijad, et siit võib teha järelduse, et rikkamad inimesed on targemad (või vähemalt saavad targemaid lapsi), sest eestlase jaoks ju parem=rikkam. Kuna see tundus kahtlane, otsisin originaalartikli välja ja selgus, et “parem pere” tähendas antud uurimuses peret, mille SES on kõrgem, nagu arvata oligi. SES nimelt hõlmab lisaks sissetulekule (seejuures eristatakse kohati sissetulekut ja jõukusastet) ka haridustaset ja ametit – ehk siis tegelikult on öeldud, et peredes, kus haridust rohkem väärtustatakse, saavad lapsed koolis paremaid tulemusi ja lõikavad headelt õpetajatelt rohkem kasu. Milline üllatus tõesti.
Iseasi on muidugi see, et leidus keegi, kes oli valmis rahastama uuringut selle kohta, kas headest õpetajatest ka päriselt midagi kasu on, nagu keegi võiks selles reaalselt kahelda. Kuigi mis seal ikka imestada, USA-s rahastatakse miljonite dollaritega isegi uuringuid selle kohta, milline elu Maal oleks olnud, kui dinosaurused oleksid olnud poole suuremad.
Pärdikute päevaraamat 