See on naljakas, kuidas mõtlemine vahel keele juures takistuseks saab. Näiteks olen ma umbes neli aastat teadnud prantsuse keeles nädalapäevi, hispaania keeles ilmselt kolm, sest igas keeles õpitakse neid ju üsna alguses. Ja teiste päevadega mul probleeme ei ole, aga nii lundi kui lunes võtavad ikka hetkeks pausi peale, sest need TUNDUVAD valed – sest minu eestlase loogika ütleb, et kui miski on tulnud sõnast Kuu, peab see ilmselgelt NELJAPÄEV olema, sest just neljapäevaöine täiskuu on oluline ja just sel ajal toimuvad tumedad teod jne jne. Nemad aga arvavad miskipärast, et see võiks hoopis esmaspäev olla. No saa imelikest aru.
Lisaks on sõnad, mida kasutan erinevates keeltes erinevalt. Näiteks eesti keeles ei ütle ma sugugi igaühe kohta “sõber”, vastupidi, üsna väheste kohta ütlen. Aga sõna friend kasutan üsna ohtralt, sest “acquaintance” ei ole inglise keeles lihtsalt eriti suupärane. Prantsuse keeles ma ei teagi, kuidas seda öelda ja kas öeldakse. Nii et vägagi keelespetsiifiline on see.
Ja teemat vahetades – ma pean vist ikka end avalikult ateistist agnostikuks ümber nimetama. Täna hommikul näiteks tahtsin netti minna ja avastasin, et mida pole, seda pole. Tõnisel kõrvaltoas toimis kõik suurepäraselt. Selle asemel, et hakata ruuterit restartima, otsustas Rents, et see peab ikka saatuse sõrm olema, mis ütleb, et õpi tainas, poole tunni pärast on eksamile minek. Tasus õppida küll, hispaania keele eksam oli nii raske, et ma loodan, et sain läbi, aga arvata ei oska küll midagi.
P.S. Mul p0le vist olnud meeles kirjutada, aga Varsovie kontsert oli VÄGA-VÄGA-VÄGA lahe. Poisid olid ilusad ja laiv oli veel parem kui videod. Mina jäin igatahes üritusega rahule. Rahvast oli ka nii palju, et ruum oli tuubil täis.
Pilt on pärit siit.
Pärdikute päevaraamat 