Intouchables!!!!!! (2011) ja Prometheus (2012)

Enne, kui seda PÄRIS filmiarvustust alustan, panen kaalule oma suhted AbFabiga ja ütlen, et vaatasin ka eile “Prometheust” ja minu meelest see nüüd küll NII jube ei olnud. Muide, üks inimene ujus mulle Facebookis ligi jutuga, et mina tunnen AbFabi, et kas ta ikka vahel korralikult keppi ka saab, blogi olevat viimasel ajal nii negatiivne. Ma lubasin, et kui Tosha järgmine kord piisavalt sõbraliku näoga on, siis ma võtan tal õrnalt käest (sellest, mis õllepudelit ei hoia) ja küsin, kas ta tahab millestki rääkida ja kas tal on ehk voodis probleeme. Aga ma arvan, et ma valetasin, isegi mul on tegelikult taktitunne. Või kui mitte taktitunne, siis vähemalt hirm näopeksu ees. Tosha on suur mees.

Prometheust hakkasime me igatahes vaatama selle pärast, et K-le meeldib Ridley Scott ja meeldib Alieni saaga, nii et ta tahtis Scotti uut filmi ka näha. Mina olin muidugi tänu eelmainitud arvustusele üsna negatiivselt meelestatud, aga tegelikult ei olnud see sugugi nii debiilne, kui oleks võinud olla, ja oli suisa üsna huvitav vaadata, et mis need lollid nüüd teevad ja kes järgmiseks surma saab. Ma muidugi suhtun filmidesse teisiti – ma ei ootagi Hollywoodi filmide puhul, et teadlased käituksid nagu päris teadlased (ja uskuge mind, päris teadlased võtavad ohtlikule ekspeditsioonile relvad kaasa), seega tundub mulle normaalne see, et geoloog ei pea ilmtingimata proove võtma (või üldse midagi peale ringijõlkumise tegema) ja et teadust tehakse siis, kui viitsitakse, muidu jalutatakse niisama. Hollywood on ju üles ehitatud sellele, et a) kõik tegelased on lollid ja b) vaatajad teavad, et filmimaailmas on kõik lollid (ja et ka kõige vaesemal tegelasel on iga päev uus kleit ja uued kingad) ja selle järgi saadaksegi aru, et tegu pole dokumentaalsarjaga. Või vastupidi, kui nad ERITI lollid on, vaatate ilmselt reality’t. Krimisarjade puhul ei häiri ju kedagi, et näiteks tapetu piirjooned maha joonistatud on, kuigi kõik teavad, et tegelikult pole sellist asja kunagi tehtud, see on lihtsalt kood. Filmimaailm tuleb kodeerida, et sõnumi edasiandmist lihtsustada.

Nii et mind häirisid tegelikult ainult kaks asja:

a) peategelase olek (hääl, liigutused, nägu) jättis kogu aeg mulje, et ta tegelikult tahaks seksida, mitte mingit koobast uurida ja

b) see, et lennatakse mitu aastat mingile planeedile ja inimesed käituvad, nagu neil olekski tõsimeeli plaanis seal pool päeva ringi vaadata ja siis tagasi lendama hakata. Sest mis seal ikka kaua passida, eks.

Muus osas oli minu meelest täitsa talutav film, lahutas meelt küll. Ja fännidele teadmiseks, et filmile tuleb ka järg, kuigi mitte enne aastat 2014.

Aga tegelikult hakkasin ma täna postitust kirjutama hoopis selleks, et rääkida eelmise aasta filmist, mille nimi on “Intouchables“. Ma olin sellest kusjuures mitu korda kuulnud, aga ma eeldasin pealkirja põhjal, et see on jälle mingi kõmmutamine, nii et ei viitsinud vaadata. Ütleme nii, et ma eksisin päris korralikult.

Mis see siis on? See on prantsuse film, aga selles pole mitte midagi prantslaslikku peale keele. Selle peategelaseks on Omar Sy, keda need, kes minu soovitatud filme päriselt vaatavad, teavad filmist “Micmacs à tire-larigot“, kus ta nohikust prillidega poissi mängis. Siin mängib ta hulga kurjemat poissi, kellest juhuslikult ühe kvadripleegiku hooldaja saab. Ma tegelikult ei tea, kas sõna quadriplegic tõlgitakse niimoodi eesti keelde, aga no ütleme siis nii, et ta aitab meest, kes on ratastoolis ja kellel on tundlikkus säilinud ainult peapiirkonnas.

Igatahes põhineb see tõestisündinud lool ja mul on seda väga raske iseloomustada. Ametlikult on see nii komöödia kui draama. Ma ei ütleks selle kohta komöödia, sest siin ei ole sellist otsest ja taotluslikku huumorit, aga ma naersin päris palju, sest siin on sellist igapäevast nalja, mida elus ikka ette tuleb. Draama on žanriliselt õigeim määratlus, aga inimesed kujutavad ette, et draama peaks olema dramaatiline – ei peaks ja ei olegi. Raske on öelda, mis seal päriselt juhtus, suuri megapingelisi hetki ei olnud, aga KOGU AEG OLI HUVITAV. Ahjaa, seal mängib Audrey Fleurot, kes on paganama kuum. Ma isegi ei tea, kas mulle meeldib rohkem ta välimus või ta hääl, aga kui ta näitlemisega enam ei teeni, siis telefoniseksiga hoiaks ta küll hinge sees.

Ma tean, et see on sedasorti film, mida on raske kirjeldada. Ja ma tean, et minu kirjeldus kõlab ka ikka veel veits nii, et emotsiooniks on “meh” ja siis läheb meelest ära. Aga see on väga hea film. Okei, ma teen asja lihtsamaks. VAADAKE SEDA FILMI. Kui see teile ei meeldi, olete te raisanud poolteist tundi oma elust, aga see meeldis mulle tõesti nii väga, et tahaks kohe soovitada. Tegi seest soojaks. Sina, Mnc, ära vaata, sest sa tuled hiljem mulle ütlema, et sulle ei meeldinud, sest sa oled ju tundetu nagu kivi, kui ei näidata dokumentaali kilpkonnade elust. Aga kõik ülejäänud – vaadake ja siis tulge ja öelge, kas ei olnud mitte üks tore film.

7 kommentaari

  1. Mismõttes “viimasel ajal?” Millal ma EI ole negatiivne olnud?

  2. sedasorti halvatuse nimi on vist “tetrapleegia”, aga kas haiget ekstra mingi eraldi nimega nimetatakse, ei tea. Kõnekeeles peaks piisama ka “halvatust”.

  3. vaatasin ka “intouchablesi” enam-vähem kohe, kui see eestis linastus, a avastasin alles nüüd, et ameerika kriitikud leiavad selle rassistliku olevat.

    • ma ei teagi, mul ei tulnud kordagi sellist mõtet pähe, et see rassilistel vms alustel kellegi jaoks solvav on. või mai tea .

      • Ei tea, rassistlik oleks see ehk siis, kui neegripoiss räppi kuulaks ja kõiki vendadeks kutsuks. 😀

  4. mh, krt, just nädal tagasi vaatasime naisega seda intouchablesi ..see neeger, vabandust, pruunlane, on TÕELISELT lahe vend.
    kui ikka esimese 3 minutil jooksul geriaatriakildu rebitakse, arvasime, et ei saa väga sitt vilm olla. ja eioldki, hoopis viimaseaja kõvemaid elamusi!

  5. […] PS: näh, Rents kiitis kunagi ka ja mainis sama asja, et ekstra pingeline ei olnud, aga kogu aeg huvitav […]


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad