Just siis, kui ma lõpuks leidsin aega, et helistada PC Experti ja rääkida neile oma läpakaekraanist (taustavalgustus lülitab end muudkui välja, tõenäoliselt ülekuumenemise tõttu – kui ereduse madalana hoian, siis saab kullakest üsna pikalt süles hellitada, aga kui eredaks panen, peab alla minuti ja ekraan läheb pimedaks nagu öö), avastasin, et mu telefon on kadunud ja ma ei saagi seda teha. Mulle helistamisest pole kasu, sest mäletan, et panin selle täna Adami töö juures käies hääletuks. Adam muide jõllitas mu läpakat, kuulas pingsalt, mis häält ekraan väljalülitades teeb (teeb snnnnnn), avas ülemise plaadi ja küsis ehmunult, kas mul on neid koeri kodus kaks või kakskümmend. Seejärel mõtles ja ütles, et kui ikka arvuti seest häält tuleb, kui pilt pimedaks läheb, on probleem tõenäoliselt ikka riistvaras (no shit). Nii et nüüd pean ootama, kuni Adam taas msni tuleb ja ütleb mulle, kas mu telefon jäi sinna töölaua peale vedelema (miskipärast ma seda hästi ei usu) või pean ma tõesti (järgnevat lugeda hauataguse häälega) KORISTAMA….. (kaja-kaja-kaja), et seda üles leida.
Nädala esimeses pooles käis mingi jube motivatsioonipuudusekramp ka läbi, mõtlesin, et nüüd ei tahagi enam kunagi kooli minna, aga õnneks on täna juba taas nohikutunne. Ma tõesti ei tea, mis värk see oli, konkreetselt füüsiline vastumeelsus igasuguse kodutöö ees.
Ahjaa, ma ostsin endale saapad välismaalt. Ilusad on. Konts on silma järgi ikka veidi madalam kui mimmudel, ma pakuks et alla kümne cm. Toas olen proovinud, kandmisega pole mingit probleemi, isegi üsna mugavad on jalas. AGA. Kui ma välja lähen, tahan ma kiiresti kõndida, nagu ma harjunud olen. Ja selgus, et nendega ma ikka kiiresti kõndida ei saa ja ma tunnen ennast ikka veidi debiilikuna, kui põhimõtteliselt pensionär selja tagant mööda kihutab. Või moodsad inimesed kõnnivadki kõik nii aeglaselt-nii aeglaselt? Või sõidavad autoga letti ja kõnnivad ainult siseruumides? Ma ise ei tea, ma koolis vaatasin, kellelgi ei ole kontsi. Aga need saapad on nii ilusad, ma tahakas kanda neid ju. Sisejalatsiteks võtan või?
Pärdikute päevaraamat 
On muide hulk siseruume, kus kohe eriti ei saa kontsadega käia, näiteks raamatukogus – kui sul ei ole just tahtmist endale suurt hulka vaenlasi hankida. Kui sul just mingeid erilisi summutiga kontsi ei ole.
Notsu, kontsadega saab käia ka vaikselt. Tuleb põmst varvastel käia, kontsa ainult õrnalt maha toetades. Kusjuures seda saab teha ka graatsiliselt.
Koorilauljad harjutavad kontsadega vaikselt kõndimist lausa eraldi, sest et kujutad ise seda klõbinat ette, mis tekiks, kui 60 kontsapaari astuks lavale ILMA summutamata 🙂
saab. aga liiga pikki vahemaid ei vea välja – nt raamatukogus ühest lugemissaalist teise kammides (TÜ rmtkogus on pikad vahemaad). ning muidugi mida kõrgem konts, seda raskem on seda maast lahti hoida. pealegi tahaks rmtkogus riiulite vahel keskenduda sellele, mis lahedad raamatud seal on, mitte sellele, kuidas jalg vastu maad puutub. või näiteks – mis mul sageli ette tuleb – tehnikasõnastike riiuli vahet edasi-tagasi siiberdades – on vaja keskenduda oma problemaatilisele terminile. Vbla minu viga, sest mul ei ole multitaskimisega väga hästi: kui ma midagi teen, siis sinna juurde enam muu jaoks tähelepanu ei jätku. nt mingit tapeeti ei saa üldse kuulata, mida teised inimesed mu arust kogu aeg teevad. tänaval mp3 mängijaga käia, nalja teete või?
Miks koorillauljad just kontsadega vaikselt käimist harjutavad, kas ilma kontsata ei tohi laulda?
Lauldes ju seisavad koorilauljad paigal, miks ei võiks nad lavale tulles klõbistada? Aru ma ei taipa.
*kehitab õlgu*
ju leitakse, et pole väärikas vms. ma tõesti ei tea, igatahes on seda siiani kõigis koorides, kus ma osalenud, rõhutatud, harrastatud ja eraldi õpitud.
eks see oleneb ka koori suurusest. kammerkoori puhul pole tõesti vahet, pooled ju mehed ka, aga 60 lauljaga naiskoori puhul ju tiba teine asi.
vahet ju pole? 🙂
point oli selles, et annab ka kontsaga vaikselt käia, kui vaja.
Pointe on siin sama palju kui inimesi.
Iih, ma tahaks seda graatsilist hiilimist näha. Lutsu rampsis eile just üks õhupalli mõõtu kontsloom üritas häirimatult ja graatsiliselt liigelda. Mitte just eriti edukalt. Kuigi praktika jaoks vajalikke aastaid paistis juba natuke turjal olevat.
Äh, siil, ära õienda 🙂 . Mul isiklikult tulebki (niivõrd-kuivõrd) graatsiline liikumine ainult kooriga lavale ronides välja, aga see selleks. Aga olen oma silmaga näinud, et teistel paistab see püsivam seisund olevat, ka kontsadel ja kontsadel hiilides.
Ma umbes samalaadset tehnikat kasutanud ka nt kontsadega killustiku, kruusa, munakivide vms ebatasase pinna peale sattudes.
Pikalt seda võib-olla tõesti teha ei saa, pole ise väga katsetanud. Ilmselt ei saa ka päris kõrgete kontsadega, ma ise üle 10 cm alla ei pane reeglina. Aga PÕHIMÕTTELISELT on võimalik kontsade peal lugemissaalist läbi purjetada ilma, et kedagi häiriks.
PS Kooris on lubatud laulda ka ilma kontsadeta, aga enamasti kipuvad naised ikka kontsad alla panema mu tähelepanekute järgi.
Huvitav, ma ise panen küll laulmiseks võimalikult toeka kinga jalga, et saaks ikka jalad harki ajada, korralikult maasse suruda ja hakata huugama.
omades siseinfot – Adami laual pole ühtegi telefoni
Ei olnud jah, aga oli Adami lauanaabri laua peal. 😀
Enne, kui koristama hakkad, võid proovida positsioneerimist;) Mind on see paarikümne sendi eest mitu korda päästnud.
Mul oli ka läpakal taustavalgustuse lamp läbi ja lülis välja. Helistasin ametlikule müüjale ja ta pakkus uue lambi ja vahetuse hinnaks 200 euri, kuid soovitas ükskõikmillistmuud töökoda, et 120 euriga saab korda. Kurtsin muret sõbrale, ta leidis netist 30 euriga kasutatud lambi, kuid pakkus, et prooviks ebay kaudu hiinlastelt. Saingi hiinamaalt 12 euriga. Aasta aega töötas siis pani saba. Marssisin kaubanduskeskusse it putkasse ja sain 35 euriga kasutatud lambi. Praegu töötab, varsti saab aasta täis.
Kontsade kiiresti kõndimise õpib ära, harjuta, saad harjutajaks 🙂
No aga kaua seda õpib? St kaua ma peaksin näiteks kontsadel tänavaotsani ja tagasi käima, et harjuda ja et enam nii häbi ei oleks ja kannataks ka kooli minna? 😀
Nädalavahetusel tuleb Paide-Türi rahvajooks – 13,6 km. Kui selle distantsi läbid (ja kipsita pääsed), siis lippad oma kontsadel edaspidi like a boss! 😉
St mine ikka Paidesse, mitte ära tiiruta 13 kilti kodus ümber maja!
“Kaua seda õpib”… No kakerda esialgu ainult siis, kui kuhugi kiire ei ole. Ja välja jooma– ptui, sotsialiseeruma minnes pane ka konts alla, siis harjud lõdvalt käima (ja koledamatest hetkedest mälestused puuduvad).
Ma tglt siiani mäletan, kuidas ma kord Rokikas pikali käisin. Aga tõesti-tõesti, õnneks on alles ainult häguseed mälestused. 😀
ma arvan ka, et see on ikka selline harjutamise küsimus. iga päev näen tsikke, kes kappavad 10+ cm kontsadega bussilenagu mishkad ja pole mingit küsimust. kas nad (kontsadega või üldsegi) eales ka raamatukogus káivad, on muidugi juba teine asi 🙂
Ma ka täna vaatasin, et osad tipsid kõnnivad üheaegselt nii kiiresti kui galantselt. Ai, ma ei salli neid. 😀
mulle öeldi mingi täitsa suvalise tsiki poolt et “oi kuidas ma vihkan neid uusi kõpsuva kontsaga saapaid”… nijah, mis ma teha saan et kõpsuvad. Tänaval siis, mitte raamatukogus.
Kummist kontsaplekk läheb välioludes umbes paari nädalaga läbi (minul), aga noh, vbla siis vaiksed kõrged kontsad ongi selline luksuskaup, mis vajab pidevat rahasisendit.
Kummist kontsapleki saab alla kleepida/lasta panna.
Mina vihkan nt peatustes ja foori taga oodates suitsetajaid. Mis ma teha saan?
Galantselt? Vast ikka elegantselt? Galantne tähendab ju üliviisakas. Või mõtlesidki, et kõnnivad üliviisakalt, lausa kavalerlikult, ei hargita jalgu nagu meremees ja nii?
Jah, sul õigus on, järgmine kord ehk mõtlen enne kirjutamist. Ehk.
Ma ise peaks ka seda tegema, ma vaatan. Ma üldse ei mõelnud nii järsult läheneda, praegu vaatan, et väga piinlik – tulin teise inimese elutuppa trampima…
Ei-ei, mis te nüüd.
1) Ma ise ka ju norin meelsasti keele teemadel.
2) Sul oli ju õigus (alati kõige olulisem argument)
3) Tore ju, kui ma midagi õpin.
Siis on hästi. 🙂
Kuidas kontsadel kõndimise harjutused edenevad? Omalt poolt soovitaks alguses kodus lihtsalt, kingad jalas, olla – ka istudes. Ja küllap hiljemalt kümne aasta pärast tuleb ka pika sammuga kontsadel kiiresti kõndimine välja. 🙂 Puht-tehniliselt lähenedes peaks ju muidugi ka kontsast endast piisama, et liikumistõhusus kasvaks – jalad on ju pikemad kontsaga, seega peaks ka samm pikem saama.
Rõõm näha, et keegigi kaasa elab. Viimased paar päeva olin ausalt öeldes laisaks jäänud (ja täna teatrissegi plaanin ca 2 cm kontsaga minna), aga nüüd panin kohe jalga.
Jah, õige aeg emale ette heita, et miks mind omal ajal modellikooli ei pandud, klassiõde küll käis.
Ah et sul on pahasti! Katsu natuke aega minu elu elada.
/torssis.
tegelt minu meelest kõrged kontsad kiirendavad sammu. Igatahes minust mu madalate saabastega lähevad alati kõik killerkontsaga tibid viuhh ja viuhh mööda.
Ehk me oleme lihtsalt liiga lühikese sammuga, et maailma vallutada?
/lõriseb.
/st, löriseb
Aga katsu ise niimoodi teismelist kasvatada, kui tema paneb raskete tanksaabastega vuhh-lahh ees mäest üles ja kui mina järgi hüüan, et: laps, oota emmet ka! siis tema irvitab: no mida?
Uu-uu-uu!
on üks olukord, kus kõrged kontsad kiirendavad sammu, nii et see on täiesti loogiline: kitsas seelik. sest noh, kitsas seelik lubab igasuguse kontsaga sama nurga all jalga sammuks sirutada, aga kontsadega on need sirklihaarad pikemad, mis seeliku alt välja ulatuvad ja samm tuleb selle võrra pikem. Matemaatika.
Kui naisteajakirjades aegajalt selliseid nupukesi ka avaldataks, siis must võiks veel tibi saada. Südamlik tänu selle väärtusliku panuse eest naiselikkuse diskurssi!
oh, millest ometi selline diskrimineerimine, miks ainult naiselikkuse? Jalgade pikendamise tarkusi võib ju vaja minna kellel iganes, iial ei tea, mis elus ette tuleb. Vt ka “Kaarnakivi” raamatust Tuvikese Värdi ja Matt Mitti võidujooksu. Enne kui Tuvikese Värdi oma jalgu asus venitama (mis mäletatavasti lõppes sellega, et nad olid tal peenikesed nagu rullilt võetud niit), oleks ta võinud kontsad alla panna ja võitnud paar olulist sentimeetrit.
Kõikse tibivärk on tegelikult matemaatika: http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=6404#.UG03zqSbbUs.facebook
Järgmise teadustöö tulemusena selgub, et Rentsi puhul on killerkontsaarv selline, et ta põhimõtteliselt ei saagi kõrgete kontsadega käimisega hakkama saada. Tuleb ainult natukene oodata ja see avastus tuleb! Ja Rentsi mure on murtud. Ainult et saapad said siis asjatult ostetud. 😦
Killerkontsaarvust: ei saa ma ka enda saba kergitamata jätta. Aga kontsa kõrguse ja jalanumbri suhet vaatlesin ma juba enne sedagi kommentaari kui kaateti ja hüpotenuusi suhet.
Ja sellest kõigest saaks tekstülesandeid praktilise trigonomeetria õpikusse.
Praktilise protsentarvutuse õpikus oleks algajatele ülesanded à la “Kui Juku segab kruvikeeraja ühest osast viinast ja neljast osast apelsinimahlast, siis mitmevolline jook tal on?”, kesktasemel oleks juba martini ja edasijõudnutel midagi hullemat, long island ice tea näiteks. See sobiks muidugi ka mingisse loodusõpetuse ainesse, sest jää sulamiskiirus mõjutab mõistagi joogi kangust. nii et muutujate hulka tuleb võtta ka õhutemperatuur, klaasi enda temperatuur (siinkohal arvestada klaasi soojushulka ja soojusjuhtivust) ja kokteili komponentide enda temperatuur. Kui kokteil sisaldab soola, tuleb mängu veel lahustumissoojus.
Praktilise tõenäosusteooria õpikus oleks ülesanne: “Kui flopis on kümnepaar ja äss ja sinu ees just tõsteti, aga on 50/50% tõenäosus, et ta on jobu, kes nagunii mängib nagunii kõiki kaarte, siis milliste kaartidega on sul mõtet tõsta, millistega maksta, millistega maha panna?” (te nüüd vabandavad mind, kui ma millegagi väga puusse panin).
oluline täpsustus oleks ehk, et see tegelane tõstis juba pre-flop.
Kuskil Aasia mateõpikus oli küll minu arust ülesanne, kus seelikuga naine läheb trepist üles ja temast paar astet allpool kõnnib mees. Pidi igasugu nurki arvutama (mehe silmadest naise peffini vist isegi). Aga ma võin ka eksida 🙂
Ai kurja, te hirmutasite eesti staartigeblogija nii ära, et ma enam ei saagi kommida.
Ehkki teema on tal sama (“kõik on nii pahasti”).
Ja ma usun, et ongi. Igaühel on võimalik end nurka mängida. Õpid vale asja või üldse mitte, kolid valesse kohta ja lapse teed vale mehega. Siis kaob sinu kodukülast või -maakonnast tööstus, töö ja raha. Kool pannakse kinni, noored kolivad ära, mees jätab maha. Oledki eikeegi eikusagilt.
Kui siis pole päästerõngaks sõpru-sugulasi, kes su enda sealt ära toimetaks – kooledki oma maakolkasse. Selliseid inimesi on Eesti täis. Ieska on lihtsalt üks väheseid, kes sellest blogib.
Mulle ei meeldi ta järeldus, et kuna TEMA on teinud halbu valikuid, on meil järelikult halb riik, halvad juhid ja halb ühiskond. Aga ma saan hästi aru, kuidas selline mõttekäik tekib.
Mulle ei meeldi see, et ta ütleb kogu aeg (ehteestlaslikult?), et lunima ometi kelleltki midagi ei hakka – kui olukorra parandamiseks on vaja näiteks Tallinnasse tööd leides kelleltki kuu aega peavarju lunida, siis tuleb lunida, seeläbi on endal edaspidi parem ja saad teisi aidata.
Nojah, evolutsioon andis meile karjamentaliteedi just seepärast, et siis on kergem hakkama saada, kui asjad vasakule lähevad. Selles kontekstis on täiesti normaalne, kui karja suhtes negativistlikud isendid kannatavad oluliselt rohkem, kui neil ei ole või kui nad ei taha sotsiaalset võrgustikku kasutada. Tänagu õnne, et poolsunniviisiline tugi on olemas, savannitingimustes oleks nii tema kui ta järeltulija mured juba praegu murtud olnud. Võinoh, kustuta eelmisest lausest sõna ‘mured’.
No teatud valikutega on nii, et siis, kui sa neid teed, ei tundu need halvad. Sest olud on teised. Ja keegi meist ei ole hiromant. Juba halbadest valikutest rääkimine on õigupoolest kohatu ja mõneti õel, kui need sai omal ajal tehtud heas usus.
Point on rohkem selles, et kui olud muutuvad, siis tuleb kohaneda, mitte vinguda. Kasutada seda, mis sul on. Jne.
Või kuidas selle kohta öeldaksegi – juba sündinud lapsi enam tagasi ei topi ju…
…ja mõnele seal õiendajale tahaksin ma ka öelda, et sa tegid omal ajal ühe valiku, austa nüüd seda ja käitu sellega arvestades. Ainult kasu poleks sellest la sittagi.
…vilets valitsus.
See on, jah, inimkarja puhul halvasti, et ei topi. Enamus loomi on aru saanud, et raskel ajal on järeltulija ärasööminegi liigi ellujäämise vaatenurgast õigustatud käitumine, sest, noh, kasulikum on kui ellu jääb ema, kes paremate aegade saabumisel võib alati uue järeltulija teha, kuiet surevad mõlemad ära.
Inimkari on suuresti asendanud selle palju keerukama sotsiaalse turvavõrgu kontseptsiooniga. Mis teha, kui mõne jaoks selle tekitamine või hooldamine alandav protsess on… Evolutsioon sedasi käibki, et mittetöötavad lahendused jäävad hätta ja vajuvad unustusse.
Muide, suur filosoof Jonathan Swift tegi juba mitu sajandit tagasi oma “Tagasihoidliku Ettepaneku” probleemide lahendamiseks, arvestades meie riigi seisu tuleks säält ehk ideid otsida ?
Inimeseloom on erandlikult selline loom, kes on teadlik omaenda surelikkusest ja suudab tulevikku planeerida. Mh ka minevikku mäletada.
Et mõni inimene eelistab minevikku mäletada valesti, on üks asi. Et mõni inimene eksib oma prognoosides on teine asi. Kõik inimesed on ekslikud.
Et aga praegu ühele konkreetsele blogijale keelati tema oma isiklikus blogis vingumine – mis peaks olema iga blogija püha põhiõigus – ja et seda tegi teiste hulgas vähemalt üks selline inimene, kelle enda minevik, olevik ja selle põhjal prognoositav lähitulevik selliseks dotseerimiseks küll õigust ei anna, see on juba kurjast, see on lausa küsitav.
Muide, mõnevõrra planeerivad oma tegevust ka loomad ja oma järglaste söömine on üldiselt mitte 100% adekvaatne käitumismuster vaid väga suure vea ebarentaabel parandus.
No huntidel näiteks saab kehval aastal ainult juhtemane järglasi – üldiselt ei tule teistel innaaegagi, aga kui ka tuleb, siis ei lasta neil paarituda. Ideena ju hea, aga ma kardan, et jama tuleks, kui ma tormaks pesapallikurikaga joodikutest naabrite juurde iga kord, kui tundub, et neil asjaks minema hakkab.
Inimeselast sa ühe aastaga üles ei kasvata, selles ongi probleem. Järelikult ei piisa hinnangust “kehv aasta” õigete otsuste tegemiseks. Järgmised kümme võivad paremad tulla.
On teatud (üsna suur) kontingent, kelle puhul sellest hinnangust täiesti piisab. Näiteks konkreetsete naabrite kohta võin öelda, et nende aastad lähevad järk-järgult kehvemaks, vastavalt sellele, kuidas alkoholism erinevaid organeid kahjustab. Lihtsalt noore kehva sotsiaalse taustaga rasestuja puhul on ka enam kui tõenäoline, et vähemalt järgmised aastad saavad kehvad olema, isegi kui selle kõrvalt kool lõpetada õnnestub ja mees mingi ime läbi alles on.
Ja samamoodi ei anna hinnang “hea aasta” veel lootust, et järgmised kümme-viisteist on sama piisavalt head.
Moraal eelnevast ja katse topicusse tagasi tulla on järgmised:
ära vingu, hakka kontsaga käima. Mitte keegi ei saa lubada, et see hiljem parem on. Kontsi nurka visata jõuab aga alati. Ja mõningase koguse halvustavaid pilke peab iga koperdis suutma välja kannatada.
Kui mina oma robakate saabastega suudan kõiki neid kuklasse kerkivaid kulme (issand kui EBAnaiselikud jalatsid!) taluda, siis… 😛
Vähe sellest, ma suudan välja kannatada isegi pilgud ruudulise oranži särgi, ponituka, seljakoti ja kollase karvase mütsi pihta… ja sina kardad siin nüüd kontssaabastega käia? Oi-oi-oi. Mina küll nii ei tee 😛
Rents, sa võta kuskilt odavalt väljamüügilt mngid kolmeeurosed umbes sama kõrge kontsaga jalanõud ja harjuta nendega. Sest siis saad käimise enne käppa (tagakäppa), kui nende lahedate susside kontsad olematuks muutuvad.
Ja pandameik on oluline, et purjuhhi teeselda, mitte lihtsalt saamatu käijana näida. 😉