Päeva tsitaat

Tuleb Postimehe kommenteerijalt Leidalt:

500 x 600 = 3000. Koolis nimetatakse seda geomeetriaks.

Üldse, arstide palganõudega seotud kommentaaride lugemine tuleks ära keelata, mul tuleb tunne, et ma elan lollidemaal.

Ei-ei, ärge hoidke end tagasi

Ma vaatan, et inimesed peavad seda mõnusat olesklemist siin mingiks kõigi blogide ristumiskohaks, kus öelda ära kõik, mida näiteks Ieska blogis öelda ei jõudnud. Muidugi, tundke end vabalt, viimasel ajal on päris mitu blogi kinni pandud, nii et öelge siin ära kohe kõik, mida enam Kaamose, Madmaxi (no sina oled koer küll, tõesti – ise mögiseb, palju jaksab, aga endale paksu nahka kasvatama ei vaevu), Ieska või kasvõi naise blogis enne selle sulgemist öelda ei jõudnud. Mitte et selle viimase kohta vist eriti palju öelda oleks.

Ausalt öeldes ajab närvi küll. Sa kirjutad, lood endale lugejaskonna ja siis tõmbad lihtsalt juhtme seinast välja – mul on muu elu ka, nägemist! Olge siis mõnusad, eks! Mul polegi enam midagi lugeda, näiteks olen ma muutunud Daki blogi pea igapäevaseks lugejaks, kuigi varem lugesin seda ehk paar korda kuus – mitte et ta halvasti kirjutaks, vahepeal on isegi täitsa naljakas, aga lapsed lihtsalt ei huvita mind eriti ja teiste elust ma ka lugeda ei viitsi, eelistan selliseid nišivärke. Nagu näiteks wildikas või madmax, sest tore on ju lugeda, et miski siin ilmas ei muutu ja on olemas inimesed, kes arvavad, et kohe sureme me kõik õudsat surma (suhtumine oli neil sellesse fakti muidugi mõnevõrra erinev). Olgu öeldud, et isegi, kui kõik normaalsed inimesed oma blogid kinni panevad, mingeid kakablogisid ma lugema ei lähe, pigem teen siis oma ajaga midagi kasulikku või kirjutan oma esimese romaani, mis mulle kohe rahvusvahelise edu tagab.

Tegelikult, ausalt öeldes, tahaks hoopis filmi teha. Või näiteks multifilmi. Sel lihtsalt põhjusel, et teised inimesed teevad sellist saasta, et mul pole enam midagi vaadata, järelikult tuleks ise paremini teha. Ma varsti avaldan postituse viimasest kahest Prantsusmaa ülikiidetud multifilmist. No ütleme nii, et kestvaid ovatsioone need minust välja ei meelitanud (teist ma tglt alles alustan, saab näha). Aga multika näiteks saab teha ka ainult mänguasju ja kaamerat kasutades (ja sinna tohutut hulka töötunde lisades), nii et ma oleksin täitsa valmis oma panust andma, et tõestada maailmale, et tegelikult ON võimalik teha midagi, mis ei ole totaalne kräpp. Nii et kui teil on selles vallas midagi, mida minul pole (näiteks kaamera, selle kasutamise oskus, huvitavad mänguasjad, virkus, piiramatu kohvitagavara), võtke julgelt ühendust. Mina pakun omalt poolt valesti mõistetud (mis valesti mõistetud, keegi pole üritanudki mõista, ei õigesti ega valesti) geeniuse ja suurepärase käsikirja. No ja võimalus staarblogijaga koostööd teha on iseenesest ju ka midagi väärt.

Kusjuures ma ei ole täna hommikul isegi erakordselt pahur vms, tuju on täitsa okei. See lihtsalt on fakt, et saasta on liiga palju. No ja ei paista alati päike, vahel sajab vihma ka, ega ma siis selle pärast õnnetu ei ole. Lihtsalt minu hea tuju ei muuda fakti, et vihm teeb ikkagi märjaks ja pärast saasta vaatamist on tunne, et oli siis nüüd vaja oma elu raisata. Kuigi minus on ikka produktiivse inimese potentsiaali – ma mõtlen haruharva lihtsalt “on ikka sitt”, enamasti mõtlen täitsa ausalt “peaks ise paremini tegema”. No ja siis ma ärkan üles. Sellised diibid mõtted siis.

Kuidas neil keerulistel aegadel ausat suhet luua

Ehk siis kuidas vältida olukorda, kus uuel peigmehel võib salajas juba teine (ja mõne meelest suisa rohkem PÄRIS) naine olla. Vastus Perekoolist (kust siis veel):

Mina käisin umbes 3-4 korda kohtamas ja siis tegin ühel päeval ootamatult ettepaneku talle külla tulla. Kui mees oleks keerutama hakanud ja mitte nõustunud, oleks see vägagi kahtlane olnud ja ma poleks teda usaldanud. Mees aga tõusis kohe rõõmsalt püsti ja hakkasime tema kodu suunas liikuma ning sinna jõudes tutvustas oma eluaset viis mind kõikidesse tubadesse ja ruumidesse ja avas isegi kapiuksi … :))) … Ühtki naisterahva asja seal ma ei märganud. Järgmisel korral, kui uuesti külla läksin, jätsin ise paar asja tema poole, st poetasin talle vannitoa kappi suht nähtavale kohale: näokreemi ja huulepulga. Kui kolmandat korda umbes nädal hiljem külla läksin ja need samast kohast leidsin ja sellest vahepeal mingit probleemi polnud tekkinud, siis asi 100% kindel, et tal kedagi teist pole ja olin valmis temaga intiimsuhet alustama.

No mis sa ära teed, kui mehed, va tõprad, muudkui valetavad.