Uncategorized

Seletage lollile (Hunger games)

Sai igavusehoos seda suurepärast šedöövrit vaadatud, aga kuna ma olen liiga loll, et lastefilmide suurt kunsti mõista, ei saanud ma päris hästi aru. Nii et mõned küsimused:

  • Kes kurat on see poiss taga paremal? Sellest, mis näoga ta vahepeal ekraani kõõritas, võiks arvata, et ta käis selle Katnissiga, aga miski muu sellele nagu otseselt ei viidanud. Hüvasti jätma võib ka lihtsalt parim sõber tulla ju. Ja kui temast filmis isegi nii palju juttu ei ole, et vaataja aru saaks, kas ta on siis peika või mitte, miks ta siis ikkagi kadedalt ekraani kõõritama on pandud?
  • Mis kurat nende sponsoritega oli? Tund aega räägiti ainult sellest, kui oluline on sponsoritele meeldida, sest siis saab igasugust manti – ja kui siis lõpuks asjaks läks, sai ainult korra mingit salvi ja seda ka mitte niisama, vaid mentor pidi seda lunimas käima.
  • Kes kurat arvas, et see virtuaalne mets võiks loogiline ja usutav olla? Hell no! Isegi lastefilmis ei tundu see usutav, kui keegi räägib elektroonilistest mesilastest ja ütleb, et nüüd teeme siin ekraanil sõrmega klõps ja kohe kasvab metsas põõsast tiiger välja. Miks nad ei oleks seda võinud siis kasvõi maagiaga selgitada, et see natukenegi usutav tunduks?
  • Kas see pidi lõpp olema? See ei ole ju lõpp, kui keegi lihtsalt rongi pealt maha astub. Ma saan aru, et tuleb teine osa ja, Taara avita, ilmselt ka kolmas, aga see ei ole ju veel põhjus, et lihtsalt suva koha pealt lint läbi lõigata. Hea, et üldse poole võitlusstseeni pealt pooleli ei jäetud.

Tüdruk oli muidu ilus ja vedas tõelise Eesti naise kombel meest läbi elu kaasa nagu raudpommi jala küljes, nii et muus osas ei kurda, väga realistlik, hingemattev ja peaaegu oleks pisar silma tulnud, kui mõtlesin, millega nad Lenny Kravitzi peret ähvardama pidid, et ta selles filmis mängima nõustuks.

16 kommentaari “Seletage lollile (Hunger games)

  1. Ei saanud ise ka aru. Hakkasin vaatama, sest pidi hea olema ja üldse. Aga ei olnud. Üldsegi mitte. Kohe algusest peale oli jama. Ja miski 20 minuti pealt lõpetasin vaatamise.

  2. Filmist olid muidugi paljud olulised lõigud välja jäetud, sh kassi teema, aga siiski:
    *parempoolne poiss tahtis seda tüdrukut, aga ei olnud veel sokitesti teinud ja ootas alles oma võimalust, kuni tüdruk ta nina alt ära nabiti, sellepärast ta nii hapu oligi
    *sponsorid toetasid heldelt pigem teisi võistlejaid, meie kangelanna sai muide kaks korda manti nende käest, mitte üks kord
    *virtuaalne mets ja eriti need kollid olid veits küsitavad jah, eriti seetõttu, et miks peaks inimesi näljutama, kui juba on sellised võimalused
    *lõpp oli just päris hea,ega kõike ei peagi alati puust ja punaseks tegema

    1. Ei, filmis sai sponsoritelt manti ühe korra – see esimene põletusevastane salv. Teine kord, kui poisi ravimiseks kraami anti, ei tulnud see mitte sponsoritelt, vaid KÕIGILE mängus anti võimalus saada seda, mida neil vaja oli, sidudes selle võimalusega surma saada – see oli lihtsalt järjekordne vimka, et mängu huvitavaks teha ja nene elu ohtu seada.

  3. Filmi pole näinud, aga raamatu olen läbi lugenud. Nii et oletatavad vastused küsmustele.

    * See kõõritav poiss võib siis olla lapsepõlvesõber, kellega nad koos on metsas aastaid salaküttimisega tegelenud, kakelnud, vaielnud, elu üle arutanud, teineteist rasketest hetkedest üle aidanud jne. Ühesõnaga tavaline lugu, et lapsepõlves sõbrad ja nüüd kui hormoonid tööle hakkavad, siis (vähemalt raamatust) hakkas aimduma, et poiss sügavalt armunud on.

    * Raamatust tuli see sporsorite tähtsus välja küll… et kui ikka s*** majas on, siis on võimalus nende abil hullemast välja rabeleda. Aga jah, reaalset rakendust peale salvi ei tulnud raamatuski. Pigem oli seal ühel hetkel mõttekäik, et kui veepuuduses abi ei saadetud, et siis oli loogiline järeldus, et mentor on kindel, et ta leiab ise lähedusest vett vms.

    * Virtuaalset metsa ei oska kommenteerida, aga raamatus oli selgelt see välja hääldatud, et võitlusala on kunstlikult inimeste poolt ehitatud ning sinna on sisse meisterdatud kõikvõimalikke sadistlikke mehhanisme, et võitlejate liiga kerget elu vajadusel raskemaks teha. Ja kuna tegemist on ilmselgelt raamatuga, mis räägib Ameerikast kauges tulevikus, pärast koleda kodusõda, siis oli ehk tegijatel mõte, et sel hetkel on olemas silmapilkne kloonimine metsa peidetud tiigrigeenist 🙂

    * heh.. raamatus lõppes esimene osa veel kuidagi ära… et kui see sinu arust poolikuks jäi, siis oota teise osa lõppu. see lõppes konkreetselt peategelase hiivamisega helikopterisse, et üritada ära põgeneda, kusjuures osad tähtsad tegelased sellest kopterist maha jäid. ja siis oli “the end”. nii et täielik seebiooperi lõpp, ainult selle vahega, et järgmine osa ei tule ei järgmine päev ega nädal vaid järgmine aasta vms. (kolmas osa ongi mul veel lugemata… sel hetkel seda veel eesti keeles ei olnud, inglise keeles ka ei tahtnud lugema hakata ja nüüd pole viitsinud ennast järjekorda raamatukogus panna… ostma seda seeriat küll ei hakka, nii kuri ma rahakoti peale ka ei ole)

    aga tundub siis, et filmi pole ka just eriti mõtet vaadata.

    1. Ma üldse ei vaidle, pean isegi tõenäoliseks, et raamat on tunduvalt parem – aga filmist jäigi konkreetselt selline mulje, et on üritatud raamatut võimalikult palju kokku suruda, aga ikka on suur hulk olulisi asju selgitamata jäetud (ilmselt ajapuuduses, sest film kestis niigi kaks tundi).

  4. Siinkohal tahaks öelda, et nii halvasti kirjutatud raamatuid kui Näljamängude kolm osa, ma polegi lugenud. Ok, esimese lugesin peale filmi vaatamist läbi (sest mulle meeldis see vasakpoolne poiss seal filmis), teisega jõudsin poolel peale ja siis vaatsin lõppu, Kolmandat proovisin kangelaslikult mitu korda lugeda, aga iga kord hakkas aju karjuma (lõpu lugesin loomulikult läbi, tahtsin ju teada, kumma poisi Katniss siis valib).

    Ja oot, kas nad sponsoritelt mitte suppi ka ei saanud?

    Samas muidugi, Videvikuga võrreldes on tegu šedöövriga (Videvikus olid nii film kui raamat kohutavad).

    1. Ilmselgelt ma olen VEEL halvemaid raamatuid lugenud kui sina.
      Ma ei tea, kas peaks häbenema või midagi… (Ma lugesin “50 Shades of Grey’d” ometi…).

      Aga nii üldiselt, mul on jõle hea meel, kui inimene ei ütle mingi alla keskpärase kirjandusteose kohta “see on päris okei” või “parem kui film”, vaid nimetab sitta sitaks ikkagi.
      Ja nüüd ma muidugi väga ülbelt räägin maitse teemadel viisil, mil rääkima ei peaks.

      1. Mind hämmastab viimasel ajal üha rohkem, kuidas paljud, kes on elemetaarse kirjutamisoskuse omandanud, usuvad kaljukindlalt, et nad on kirjanikud ja et neil on inimkonnale midagi öelda. Kurvastab see, et väga paljud lugejad neelavadki konksu alla ning usuvad, et tegu on tõepoolest kirjanikega.

  5. Raamatul polnud häda midagi, eriti kui arvestada, et tegu on düstoopiaga, mis näitab ameerika ühiskonda kõverpeeglis ja mitte mingis hoomamatus tulevikus, vaid siin ja praegu, lihtsalt, noh, hetkel inimelu otseselt on veel natukene püha, aga miski muu inimese juurde kuuluv küll enam mitte (ja teab kui kauaks sedagi jätkub).

    Ainuke probleem on see, et Battle Royale oli enne ja räägib enamvähem samasugust lugu. Natuke rohkem hardcore. HG on pehmem, umbes nagu konnad leiges katlas tule kohal.

  6. eijah, ehkki ullumetsa vilmitegijate kaagutamine muna suurust alati majavõrra ületab; oli kinematograahvilisi momente mõningaid siiski..tänapääval on suur asi, kui miski teose kannatab ilma vastureaktsioonide või droogideta lõpuni konsumeerida.
    raamatud lugesime kah vapralt lõpuni ega sülitanudki maha. naisele ei meeldind, mind kah teos just ei “kõnetanud”, aga suht põnev oli siiski. austan neid kirjanikkusid, kelle raamatu suudan joonelt läbi närida. eitea, kas nemad mind ka seepärast austavad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.