“À bout portant” ei kõla just kuigi hästi, nii et ütleme parem “Point Blank”. Vingujad ütleksid, et prantslane tegi äksionit, aga väga hästi ei tulnud välja – filmiteadlased ütleksid, et “linateos mängis žanripiiridega”. Film oli äge, lihtsalt vahepeal läks meelest, et see äksion on (ja vahepeal oli vägagi) ja kuna peategelane pole Vin Deasel, ajab see, kui möku ta on, ikka vahepeal närvi. No vaadake seda hädist lõusta. Samas muidugi võib ausalt öelda, et selles filmis ei ajanud närvi see, et peategelane loll on, sest ta nägi kohe algusest peale sihuke saamatu välja. Aga film oli ikkagi täitsa äge, selline mõnus.
Incendies on hulga tõsisem film, sest räägib üht keerulist lugu, mis Liibanonis kunagi aset leidis. Keskmes siis kaksikud, kes saadetakse pärast ema surma Liibanoni oma juuri otsima, millega paralleelselt näidatakse ka ema lugu. Lugu ise on muidugi fiktsioon, aga ajaloosündmused, mis taustaks on, on ehtsad ja kultuurilist tausta antakse üsna hästi edasi, nii et mitmes mõttes Euroopa vaatajale põnev. Lisaks ikka paugutatakse ja vägistatakse ja põletatakse ka. Kusjuures lugu ise on huvitav ja vähemalt minu jaoks oli lõpp üsna üllatav. Nii et tasub vaadata, täitsa soovitan.
P.S. Viimase filmi jaoks peavad ka frankofiilid mingid subtiitrid tõmbama, sest nagu isegi arvata oskate, siis Liibanonis ainult prantsuse keelega hakkama ei saa.
Pärdikute päevaraamat 