Milline kohutav lugu – kaks meest suudavad botaanikust ahvi pingutustest hoolimata paraja käki kokku keerata ja nüüd luurab Pariisi udus hirmus koletis. Õnneks on kohal imekaunis Vanessa Paradis (ma ei mäletagi, mis ta nimi multikas oli) ja kõik koos asutakse suurtele tegudele. Selline nummi lastekas, kannab vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideid nagu ikka. Ja laulud on täitsa nunnud ju.
Vanessa Paradis on üldse viimase aasta jooksul nii palju teinud, et ei tea, kas lahkuminek oli tegelikult ainult avaliku vormistamise küsimus ja juba ammu toimunud või viskus ta probleemide tekkides töösse, aga eelmisel sügisel tegi ta kaasa selles multikas ja filmis “Café de Flore“, sel aastal suisa kolmes filmis Kõigis neist oli ta peaosas, sest… Noh, sest ta on Vanessa Paradis ja kui ta Prantsusmaal mõnes filmis on, on ta peaosas. Ütleme nii, et väga palju vaba aega tal tõenäoliselt olnud ei ole.
P.S. Kõik te, keda sunniti koolis miljon korda laulma “jalge ees voolab Säääään, peatuma sillal jäääään”, kuulake seda kaks miljonit korda, et kuluks pähe, kuidas nime Seine päriselt hääldatakse. Päriselt, meil oli isegi Pariisis eestlasi, kes ikka veel seda viga tegema kippusid.
Pärdikute päevaraamat 