movies · music · prantsuse muusika

muusikaga multikas – “Koletis Pariisis”

Milline kohutav lugu – kaks meest suudavad botaanikust ahvi pingutustest hoolimata paraja käki kokku keerata ja nüüd luurab Pariisi udus hirmus koletis. Õnneks on kohal imekaunis Vanessa Paradis (ma ei mäletagi, mis ta nimi multikas oli) ja kõik koos asutakse suurtele tegudele. Selline nummi lastekas, kannab vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideid nagu ikka. Ja laulud on täitsa nunnud ju.

Vanessa Paradis on üldse viimase aasta jooksul nii palju teinud, et ei tea, kas lahkuminek oli tegelikult ainult avaliku vormistamise küsimus ja juba ammu toimunud või viskus ta probleemide tekkides töösse, aga eelmisel sügisel tegi ta kaasa selles multikas ja filmis “Café de Flore“, sel aastal suisa kolmes filmis Kõigis neist oli ta peaosas, sest… Noh, sest ta on Vanessa Paradis ja kui ta Prantsusmaal mõnes filmis on, on ta peaosas. Ütleme nii, et väga palju vaba aega tal tõenäoliselt olnud ei ole.

P.S. Kõik te, keda sunniti koolis miljon korda laulma “jalge ees voolab Säääään, peatuma sillal jäääään”, kuulake seda kaks miljonit korda, et kuluks pähe, kuidas nime Seine päriselt hääldatakse. Päriselt, meil oli isegi Pariisis eestlasi, kes ikka veel seda viga tegema kippusid.

esp

Rääkige mulle hispaania keelest

Ma olen hetkel segaduses. Õppisime seda subjunktiivi imperfekti (es muy facil) ja meile jagatud lehel on kirjas, et seda aega kasutatakse nii minevikus, olevikus kui tulevikus. Minevikust saan ma muidugi aru, seal, kus olevikus kasutataks subjunktiivi, kasutatakse minevikus subjunktiivi minevikku, tundub loogiline. Aga olevikust ja tulevikust ausalt öeldes mitte ja ei leia eriti infot ka, peale kui-lausete (saan aru, et lauses:”Kui ma saaksin endale armadillo, käiksin temaga iga päev jalutamas,” oleks “saaksin” mineviku subjunktiivis). Aga mul on kuri kahtlus, et seal peeti pigem silmas seda, et kohe varsti visatakse meile jälle kaudne kõne näkku (kahe-kolme nädala pärast peaks juba vaheeksam olema), ainult selle vahega, et nüüd peame hakkama seal ka seda aega kasutama (kahes variandis muidugi, me peame ikka mõlemad lõpud pähe õppima, kuigi reaalselt ainult ühte kasutatakse).

Oskab keegi veidi selgitada?

Muide, meil on selles aines näiteks kohustuslik kirjandus ka, mille teemal me siis varsti vastama peame. Selleks on raamatuke tüdrukust, kes töötab Hispaanias taksojuhina, vahetab tihti mehi ja nüüd käib ilukirurgiga – samas kui tema parim sõbranna tahab endale kunstrindu ja on selleks tükk aega raha kogunud.

Kuigi peaks ilmselt õnnelik olema, ma kuulan hommikuti France Interi uudiseid, täna räägiti seal pikalt olulisest tähtteosest ja hetkel lausa kohustuslikuks nimetavast raamatust “50 shades of Grey” (mida miskipärast just nii nimetati, kuigi see neil loomulikult tõlgituna ja prantsuskeelse pealkirjaga ilmunud on) ja sellest, kuidas see ikka kirjandusmaailma muudab.

Pilt on märgilise tähendusega, otsustasin oma laiskuse sihikule võtta. Jookse, koer!