Kui teid huvitavad hispaania filmid,

siis kolmapäeviti kell 18:00 on Tartus Ülikooli 17-225 filmiõhtud. Filmid on tasuta ja ingliskeelsete subtiitritega. Eilse magasin ma juba maha, nii et sellest me ei räägi, aga:

24.10 on Los lunes al sol

31.10 on Barrio

Ma ei oska vist poliitkorrektselt mõelda

Vaatasime teisipäeval koolis lühifilmi. Point siis selles, et on tüdruk, rikas nagu kröösus. St tema vanemad on rikkad, ise on ta tõenäoliselt alles üliõpilane. Saab väga nunnu armastuskirja, kus kutsutakse kohtama. On sillas ja läheb kohale – ja kui üks suva välimusega kulunud nahktagis neegripoiss roosidega tema laua juurde astub, ütleb talle viisakalt, et see jalust ära läheks, sest ta ootab kedagi. Tegelikult ta selle poisiga muidugi kohtuma pidigi, nii et häbelik poiss jätab roosid talle lauale ja lahkub õnnetult. Tema ise jääb sinna häbeneva näoga istuma. Selline kurb lugu.

Mõlemast oli kahju, sest ega kumbki ilmselt väga rõõmus ei olnud – aga nii filmi tegijad kui mu klassikaaslased leidsid, et see film on rassismist ja see tüdruk ei tahtnud poissi, sest ta on rassist. Mina olin seda kuuldes nagu puuga pähe saanud, sest SELLE lahenduse peale poleks ma ise tulnudki. Selle põhjal võiks ju ka väita, et kui laua äärde oleks ilmunud teine naine, oleks võinud tüdrukut süüdistada homofoobias, sest ta ei olnudki nõus kohe suhet alustama.

Igatahes, mina kui sotsiaalselt tundliku närviga inimene, nägin kõige tõenäolisema variandina hoopis seda, et tüdruk ei suutnud ette kujutadagi, et poiss oleks selle kirja autor, sest poiss nägi vaene välja. Rikkad inimesed elavad Prantsusmaal suhteliselt oma maailmas ja suhtlevad ainult omasugustega ja nad ei suudagi ette kujutada, et nad kellegi teisega kokku võiksid puutuda.

Teiseks see kulunud nahktagi – Pariisis käivad pooled prükkarid stiilsemalt riides kui see poiss. Kui ta oleks välja näinud nagu üks ülalkujutatutest, poleks tüdruk ehk siiski huvitatud olnud (sest tema ise oli väga alalhoidliku välimusega), aga ta oleks suutnud uskuda, et just see poiss on temast sisse võetud.

Kolmandaks, inimesed teevad väga tihti selle vea, et nad eeldavad, et kui inimene kirjutab imeilusa armastuskirja või suurepärase raamatu, peab ta väga sõnaosav, julge ja teravmeelne olema, sest ütles ju niimoodi kõik otse välja. Tegelikult, olgem ausad, ei öelnud ta midagi otse välja. Ta saatis sulle kirja, sest ei julgenud midagi öelda, kartis kokutama hakata vms. On ka lihtsalt romantikuid, aga väga tihti ongi sellised inimesed sõnaosavad seepärast, et nad on päris elus tagasihoidlikud ja seetõttu palju lugenud ja harjunud end kirjalikult väljendamagi. See naine läks aga kohtama eeldusega, et nüüd astub tema laua äärde üks enesekindel mees, kes tõenäoliselt on temaga samast sotsiaalsest klassist. Ja tuli vaene kokutav poiss silmad maas. Oleks tema asemel olnud Kanye West, oleks ta ilmselt nahavärvist hoolimata kohe põsemusigi saanud.