anna kannatust

Tänan, kallid sõbrad

Liiga paljud juhtisid eile mu tähelepanu sellele, et Forbesi sõnul olevat antropoloogia koos arheoloogiaga kõige kehvem erialavalik. Tänks, sõbrad. Ma tegelikult julgen küll arvata, et silmas peeti bioantropoloogiat, kui ta juba arheoloogiaga ühes pundis oli, mis on iseenesest naljakas, sest bioloogiline antropoloogia on ju ikka korralik reaalala, aga palju tänapäeval neid kondiuurijaid ikka vaja on. Kultuurilisel antropoloogil on selles mõttes lihtsam, et tema eriala on tunduvalt vähem kivisse raiutud ja on rohkem valikuid, mis ei ole ehk otseselt erialased, aga kuhu ta siiski edaspidi sobiks. Teine asi muidugi see, et antropoloogidel (nii minusugustel kui neil kondiuurijatel) sõltub erialase töö leidmine tihti ka sellest, kui kinni nad mingi maajupi küljes on – ühes väikelinnas on ilmselt tööd tunduvalt raskem leida, sest ega antropoloog ei ole nagu ämmaemand, keda igal pool hädasti vaja oleks. Lisandväärtust loome me.

Teemavahetus. Naabrimees käib minu käest vahepeal ikka küsimas, kas ma koeri jalutama ka viin. Ei vii, toas hoiangi. Välja ka iga päev ei vii, korra nädalas ehk, muidu käivad kastis. Nagu mis küsimus see selline on, arvata on, et koerad vahepeal ikka tahavad jalga ka sirutada, ma lihtsalt ei jaluta nendega hommikul kell seitse ja ei hakkagi jalutama. See on pigem nende inimeste teema, kellel ei ole muud võimalust või on selleks konkreetne põhjus. Näiteks kui Atu väike oli, tuli ta korralikult ära väsitada, et tal ei tekiks soovi Terminaatorit mängida, Oskar veetis oma titepõlve üksindusaja puuris, sest tema oli ikka hullumeelne ja tahtis närida ka juhtmeid, elektripirne jms, nii et siin tuli mängu juba turvalisuseküsimus. Lahtiselt hakkas ta üksi kodus olema alles pooleaastaselt või nii, kui kombed juba paranenud olid.  Aga üldises plaanis on neil selles osas vedanud, neil on väga harva perioode, kus nad peavadki kaheksast viieni üksi kodus olema. Atu, muide, ei tahagi viimasel ajal eriti väljas käia. Jalutab muidugi üsna hea meelega, aga kui niisama välja pissile viiakse, seisab ukse juures ja küsib tuppa tagasi, eriti kui mingitki seenevihma tibutab. Ja siis tuleb teda viisakalt paluda, et ole nüüd tubli tüdruk, käime ikka väljas ära.

Teemavahetus – tere tulemast tagasi, hullumeelne Maksikoer Mad.

P.S. K käskis küsida –  kust Tartus Merelõvi kingamääret saab, teab keegi?

7 kommentaari “Tänan, kallid sõbrad

  1. Aitäh soojade sõnade eest:))

    Ma olen kogu aeg arvanud millegipärast, et antropoloogia on “kontide ja kivististe” teadus, aga nüüd avastan, et see on vist midagi sellist, mida endistel aegadel kutsuti filosoofiaks?

    Et mis mõttega need inimesed sehkendavad kogu aeg:))

    1. Antropoloogia jaguneb mitmeks erinevaks, eelkõige eristatakse bioloogilist, sotsioloogilist, lingvistilist ja kultuurilist antropoloogiat. Mina õpin seda viimast, mis põhimõtteliselt tähendabki kultuuriuuringuid – seda, kuidas toimivad kultuurisisesed mehhanismid erinevates kultuurides, aga ka seda, kuidas erinevad kultuurid omavahel segunevad/põrkuvad ja muid asju teevad. Ja muidugi seda, mis see kultuur üldse on.

  2. Zeppelini Koduekstra on see koht, kust mina kõnealust saapamääret soetan. Viimati vast kevadel tagasi sai selles osas varusid täiendatud, siis oli veel müügil küll.

    1. – tagasi*, ei tasu ikka sõnastusega soperdama hakata. Kuigi plaan oli aus, kevadel on ikkagi tunduvalt konkreetsem ajaline määratlus kui mõni aeg tagasi. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.