anna kannatust · perekool

ära siis nuhi teise järel

Perekool avardab maailma. Üks asi, mis mind on juba aastaid hämmeldanud, on nende arusaam nuhkimise osas. Millal iganes keegi kirjutab, et mees jäi näiteks armukesega vahele, sest naine võttis telefoni vastu ja kuuleb “Siin Reelika, Siimu göölfrend, kas Siim ise ka kodus on?” – ilmub kohale terve hulk naisi, kes ütlevad, et mida sa, tropp, nuhid, pole ime, et mees petab, kui sellise haige naisega koos elab. Ma iga kord mõtlen, et ei tea, kas me oleme siis mõlemad imelikud, sest minu meelest on see normaalne, et kui ma olen parajasti läinud näiteks välja postkasti juurde ja mu telefon toas heliseb, vaatab K, kes see on, ja kui ta seda inimest tunneb, siis võtab vastu ja vastavalt jutule ütleb, et ma helistan tagasi või oskab ise vajalikud jutud ära rääkida. Kui K sõbrad helistavad, siis ma enamasti vastu ei võta, aga seda sel lihtsal põhjusel, et neil on üldiselt spetsiifilised jutud ja ma ei oska vastata küsimusele selle kohta, mis jämedusega kitarrikeeled K viimati ostis. Kui ta ema või mõni meie ühine sõbranna helistab, siis võtan vastu küll. No ja lisaks inimesed, kelle puhul me kumbki ei taha vastu võtta ja teeme:”Ei, räägi sina temaga!” Aga see ei ole teemaks.

Lugu läheb veel hullemaks. Me oleme “nuhkinud” ka üksteise sõnumites. Kui keegi saadab mulle smsi oma uue aadressiga või telefoninumbriga ja K-l seda vaja on, pean ma normaalseks, et ta seda sealt vaatab. Vastupidi ka. Ma kujutan ette, et kui selle käigus näeks, et sõnumi on saatnud ka keegi, kelle nimeks on näiteks “AnaaliAnnika”, siis tõmbaks küll seda ka lugema, aga veel ei ole sellist asja juhtunud.

Ja veel hullem – ma olen K-le helistanud ja palunud, et ta mu postkastist mulle mingist meilist vajalikku infot vaataks. Ta teab seda parooli. Blogi parooli teab ka, et noh, kui mulle tellis peaks pähe kukkuma, siis saab otsustada, kas jätab selle ilmarahvale vaatamiseks või paneb kinni. Facebook tuleks nagunii kinni panna. Jah, vanasti tehti testament, et oma varanatuke pärast surma laiali jagada, nüüd lepitakse varakult kokku, mis virtuaalmaailmast saab.

P.S. Kirjutan ma täna blogi üldse selle pärast, et olen pisut haige ja passin viisakalt kodus. Haige olen ma selle pärast, et ma olen loll. Igal kuradima aastal, kui esimene lumi maha tuleb, pean ma seda ikka maitsema (mitte maast, vaid kuskilt puuoksa pealt) ja alati on hiljem kurk valus. No aga ega loll ei õpi.