Kui on olemas majanduspõgenikud, on olemas ka tervisepõgenikud, eks? Minust vist varsti saab üks. Kopp on lihtsalt täiega ees juba. Mäletate, ma just rääkisin, et ei kavatse haigusega koduseks jääda, kuigi köha ja nohu on? Jätkuvalt ei kavatse, sest mis sa ikka kavatsed või ei kavatse, kui tähtajad kindlalt paigas on ja kuskile ei paindu. Sellises olukorras tuleb liigutada, pole parata. Aga väikesest nohust sai hambavalu ja sellest omakorda tuli avastus, et mitte hammas ei valuta, vaid kuskil seal taga on põletik, mis vahepeal ka lõualuud mõjutab. Ette kummardudes on põskedes valus jne. Ehk siis täpselt see sama jama, mis mul septembri alguses oli. Vähem kui kolme kuu jooksul teist korda. Ei taha uuesti antibiootikume ka võtma hakata, sest sai neid juba 15 päeva järjest võetud, see on üsna pikk aeg.
Mandlid võeti mult ära juba teismeeas. Juba enne seda arvas mu perearst, et mu tervis on ikka niru ja mu põskkoopapõletik võib krooniliseks muutuda. Vähemalt igal talvel olen ma nädalakese selili maas ja mõtlen, et homme võtan seljakoti ja kolin Lõuna-Prantsusmaale. Vist koliksin ka, kui K selline vastaline ei oleks.
Viu-viu-ving, ühesõnaga. Ei viitsi kogu aeg haige olla.
Pärdikute päevaraamat 