art

raksus käimine (õpime inglise keelt)

Üritasin kunagi tuttavale ameeriklasele selgitada, mis see täpselt on ja et “ei, see pole sugugi nagu varastamine. Sa lihtsalt võtad salaja puuvilja, mis ei ole sinu oma. Ja vanasti oli veel nii, et kui vahele jäid, võisid soolalaengu vastu peppi saada. Aga ei, LOOMULIKULT pole see varastamine.”

Noh, nüüd avastasin, et inglastel on selle kohta suisa oma sõna – scrumping. Saan selle ameeriklasele ülbelt lauale visata. Või noh, viimseid kuid kasutuses olevasse MSN-iaknasse.

Pilt on seekord temaatiline, Alice Mary Haversi maal “Caught Scrumping” ehk “Õunaraksus vahelejäänu”. Tehtud kunagi 19. sajandi teises pooles, kuna ta elas aastatel 1850-1890. Tal on hulk teisigi armsalt naiivseid pildikesi, siit saab vaadata.

14 kommentaari “raksus käimine (õpime inglise keelt)

  1. Tundub, et su alateadvus on puhta siiderdatud. 😀

    Küsimus hambavalutajatele ja siidrijoodikutele, keda siin eelmistes kommentaarides oli karjadena: kui palju aja pärast peale hambavalu lõppemist võib kääritatud jooke kaanima hakata?

    Olgu või skrumpsiidrit või skrumbitud viljadest isekäärinud siidrit (õunamahla hukkaminekul võib lõpp hea ollus tekkida lühikeseks ajaks) – et seos R. teemaga olemas oleks ikka. 😀

    1. No kui sa siidriJOODIKU käest küsid, siis tema joob hambavalu ajal ka 😉

      Kas see hambavalu lõppes sul arstliku sekkumise tagajärjel? Kui jah, siis paar päeva vahet ja let’s go.
      Kui oli mingi antibiootikumidega ravitav probleem, siis sõltub suuresti antibiootikumidest; see, et üldse juua ei tohi, on müüt tegelikult võib küll, oma asi, mis tervisega teed, maha ei sure. Otsese antabus-efektiga kerkib ainsana pähe metronidasool, see metaboliseerub maksas suuresti samade ensüümide toimel, mis alkoholgi, koos võttes saad jõleda alkoholimürgistuse.
      Kui mõtled kääritatud jook vs bakteriaalne protsess, siis kena oleks oodata, kui see protsess otsa on saanud – aga jällegi, antibiootikumravi teostatakse nii kaua, kuni see ON otsa saanud.

      Maitea…pea kolm päeva vahet, või nii kaua, kui suudad, ja lase käia.

      (Ja kui ma kirjutan “antibiootikumid”, siis ma pean ikkagi silmas kõiki antimikroobse toimega aineid, lihtsalt et eesti keeles ei ole nii mugavat väljendit, kui ingliskeelne “anti-microbials”.)

  2. Selle teemaga seoses meenus: hiljuti nägin poes “Väikse vääniku” küpsiseid eksportpakendis nime all Little Hooligan.

  3. loodusrahva vaatenurgast ei ole kindlasti varastamine, sest esiteks toit on kõigi oma ja teiseks ei tohi toidul lasta raisku minna. ja kui toidupõllu “omank” ei ole piisavalt kohalikes kommetes haritud, et saagiülejääk ja vale suurusega viljad ise rahvale laiali jagada (nagu korralikud inimesed Lõuna-Prantsusmaal teevad), siis tuleb sellist suhtumist ju ometi juuretasandilt korrigeerida. 😀

  4. Property is theft!

    ehk igasugune omand on vargus:))

    Tugevamad löövad vaiad maasse ja nõrgemad tunnistavad nende ülemvõimu. (quia nominor leo)

    P.S. sa siis ameeriklase käest ei taibanud küsida, et kellele kuulub ameerika?:))

  5. sirvisin just hiljuti huvi pärast 5. Moosese raamatut, et tolle aja seadusandlust meenutada, ja ka seal oli sätestatud, et kui sa niisama nopid, siis see ei ole vargus – nt endale näksimiseks viljapäid või viinamarju. a kui lähed juba sirbi jms viljakoristamisvarustusega, siis see on. ilmselt selle loogikaga, et siis ei jääks sellele, kes kasvatas, enam vbla üldse midagi.

    ja siis oli seal lausa keelatud õlipuud pärast raputamist “läbi otsida” – sest need oliivid, mis raputades maha ei kukkunud, pidid jääma vaestele.

  6. Mul on pisut vanatestamentlik lähenemine siis. Et raksus käimine on see, kui sööd koha peal ära ja topid taskud/mütsi ms täis. Näppamine on see kui korjad anuma (ok, mitte just pange, pigemm koerasitakoti vms mõõdus asja) sisse, võtad kaasa ja sööd ära või jagad lastele/sõpradele/lemmikloomadele. Aga varastamine on see, kui keedad moosiks või müüd maha.

    Kui omanik oma kasvava vastu huvi ei tunne, siis mina koristan küll süümepiinata kogu ta saagi. Näiteks olen lausa 5 punase sõstra põõsast tühjaks korjanud ja moosiks keetnud. Aga sellega kaasneb …mitte just kohustus, sisetunde käsk pigem,,,neist moosidest mingigi hulk teistele kinkida. 😀

    1. See lähenemine oli ka ilmselt tuntud kiirjoodikul, kes jõudis poes vist mingi kaks putlit veini sisse kulistada, enne kui turvad jaole jõudsid 😀 Et noh…kohapeal tarbitud ja kõik ikka omale, mitte kasu silmas pidades.

    2. Jah, ma ei suuda kuidagi seda tüüpi ära kiita. Ta on mu joodikkangelane. Saadagu ometi aru, et ta joob minu, sinu ja paljude teistegi eest, kes seda ise ei taha või ei suuda.

  7. hahaaa, jalle targemaks sain lugedes staarblogija sissekannet – see seletab, miks inglastel on siider nimega scrumpy. et siis raksust saadud ountest tehtud:) mulle inglaste siidrid ei meeldi muidu, raksust voi mitte. aga pohimotte parast olen koik poest leitud siidrid ara proovinud, uks on isegi nimega dirty granny (granny smith ounasordiks)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.