movies

Hoiatan juba ette (PÖFF)

Ma ei ole küll päris PÖFFihunt, aga sel aastal tundub kavas olevat nii palju häid asju, et ega ma ei saa ometi sellest rääkimata jätta. Kuna ma elan Tartus, siis muidugi Lähis-Eesti (vt ülalolev pilt) kavapõhiselt, kuigi karta on, et mõne filmi vaatan juba ette ära – K on haige, nii et muuhulgas vaatab filme. Hinnatundlikele inimestele (jah, tudengirotid*, teist räägin) infoks, et piletid on hinnavahemikus 4-6.50 Euroopa Raha. Eeldan, et õpilastele siis neli, kui ema viieka annab, saab euro eest veel õlle kaasa osta, et seda salamisi Athena pühakojas tarbida. Või tüdrukule lilleõie, kui romantilisemaks minna.

Tartus algab PÖFF ametlikult sel reedel. Kogu kava on siin, aga reedestest huvitab mind ennast eelkõige dokumentaal mesilaste kadumisest ja prantslaste “Café de Flore“. Mitte et mul oleks väga suur isu praegu Vanessa Paradis’d vahtida, aga seal on ju oma kohustuslikud näitlejad, kes tuleb suurteostesse sisse panna. Pigem Vanessa kui Amelie.

Pildi tegi üks Arnold. Ma saatsin talle kirja ja küsisin, kas võin seda kasutada. Ta ei vastanud. Nüüd ma lingin seda ja kui ta vihastab ja ähvardab mind kohtusse kaevata, võtan ära.

P.S. Kas usute või ei, aga ma sain just enne seda, kui tahtsin seda postitust avaldada, teada, et saan reedeõhtuks sellele kohvikufilmile tasuta piletid. Nanananananananaa!

* see oli kaasav solvamine – olukord, kus solvang kannab muuhulgas märki ühtsest grupikuuluvusest. Näiteks neeger, kes võib Ameerikas teist neegrit neegriks kutsuda.