antropoloogia

Brno mustlasmuuseum

Kuna seal juba käidud sai, jagan teistegagi. Brno muuseum peaks olema Euroopa suurim mustlasmuuseum – neid ootusi arvestades see NII suur ei tundu, aga üsna suur oli see tõesti. Tšehhis on 200 tuhat kuni 300 tuhat mustlast, st umbes sada korda rohkem kui meil, nii et neil on ka natuke rohkem materjale, mida muuseumis näidata. Seoses suurema arvukusega on nendega ka rohkem probleeme – ja neil on rohkem probleeme, näiteks on väidetavalt ca 50 mustlannat seal nende tahte vastaselt steriliseeritud (st nii palju lugusid on avalikkuse ette tulnud) ja kuigi enamik neist lugudest jääb nõukaaega, on seda juhtunud ka viimase aastakümne sees.

Igatahes. Nagu ma vist juba ütlesin, tegi asja minu jaoks veidi keerulisemaks see, et kogu info oli ainult tšehhikeelne ja mustlaskeelne, üheski teises keeles lisainfot ei olnud, nii et see tegi toimuva mõistmise kohati veidi raskemaks. Muuseum oli jagatud kuueks osaks.

Esimene keskendus ajaloole ja näitas suure kaardi abil romade liikumist Indiast Euroopa erinevatesse riikidesse. Seda, miks nad Indiast lahkusid, ei tea päriselt keegi, kuigi selle kohta liigub erinevaid legende. Arvatakse, et lahkuma sundisid neid kehvad olud ja madal koht kastisüsteemis, kuigi arvata on, et nii massiliseks lahkumiseks pidi ka mingi konkreetne tõuge olema. Legend räägib mingi moslemist kuninga rünnakust, aga nagu öeldud, päris tõtt ei tea keegi.

Mul pole õrna aimugi, mis raamat see sihuke on.

Teine tuba keskendus rändamisele, seal oli vanker ja traditsioonilises riietuses vahakujud. Lisaks oli film, kus rändamisest räägiti ja millest ma taas mitte midagi aru ei saanud.

Kolmandas ruumis räägiti sellest, kuidas romadel erinevates riikides paikseks jäämine õnnestunud on. Seal, kus on suuremad kogukonnad, hoiavad nad ikka kokku ja tegutsevad traditsiooniliste elatusaladega, kaubitsevad, vahetavad, teevad hobusevarustust jne. See munaga pilt räägib muidugi maagiast. Kuuliga pilt on vist ainus, kus ingliskeelne tekst ka juures oli.

Neljas keskendus holokaustile. Meil räägitakse tavaliselt ainult juutidest, aga tegelikult hävitati igal pool ka mustlasi. Ka Eestis tapeti kõik mustlased, kes kätte saadi, seetõttu ongi suurem osa Eestis elavatest mustlastest praegu Läti päritolu.

Viiendas ruumis on võimalik vaadata filmi, mis räägib romade elust sõjajärgses Tšehhis. Kuues keskendub olevikule ja seal on nii ajalehti kui ka roomade tehtud kunsti (maale, kujusid) jms. Seda viimast on Tšehhis kusjuures üsna palju ja päris ägedat.

31 kommentaari “Brno mustlasmuuseum

  1. Võhiklikud küsimused: kas mustlaskeelel on olemas üldtunnustatud standardne kirjakeel? St kas selle muuseumi tekstidest saaksid ka Eesti mustlased aru? Kas Tšehhis välja antud mustlaskeelset aabitsat (näiteks) saaks kasutada Eestis mustlaslaste lugema õpetamisel?

    1. Mustlaskeel on erinevates riikides veidi erinev, st mida kaugemal need riigid üksteisest asuvad, seda vähem nad tavaliselt üksteisest aru saavad. Nii et Eestis elavad mustlased saavad tavaliselt enamvähem aru läti ja vene mustlaste keelest, aga hispaania omadega tekib raskusi. Tšehhi kohta ma täpselt ei tea, aga kuna isegi Lätis on mustlaskeelne aabits olemas, siis olen 99% kindel, et Tšehhis on ka. Kardan aga, et Eestis elavaid lapsi oleks sellega üsna raske õpetada, sest erinevused oleks liiga suured.

  2. Ma lihtsalt googeldasin ja lugesin seda.

    During the 1980s and 1990s Marcel Courthiade proposed a model for orthographic unification based on the adoption of a meta-phonological orthography, which “would allow dialectal variation to be accommodated at the phonological and morpho-phonological level”.[1] This system was presented to the International Romani Union in 1990, who adopted it as the organisation’s “official alphabet”

    Aga sellega on see probleem, et see kirjaviis sisaldab seesuguseid kriksatrulle, mida arvutil normaalselt klaveril ei ole, s.t seda on keeruline kasutada. Siinne nerdide kommuun ju mõistab seda eriti hästi, eks?

    Selle asemel kirjutatakse lähima kontaktkeele (ungari, tshehhi, rumeenia jne) keele reeglitele toetudes. Ja kui Läti juurtega mustlane kirjutas ühe laulu mustlaskeeles üles, siis mina vaatasin seda lolli näoga ja küsisin temalt, kas see on läti keeles. Ma ei oska läti keelt, aga see nägi nii läti keele moodi välja. 🙂 Ja too mustlane ütles, et on jah üsna läti keele moodi. Ja nad ise räägivad, et erinevatel Euroopa riikide mustlastel on päris raske üksteisest aru saada, sest dialektid erinevad ikka väga tugevasti üksteisest. Ning et mustlastel on kirjakeel siiski üsna kõrvaline kõnekeelega võrreldes, siis ma arvan (tõesti lihtsalt arvan!), et nad saavad võõral maal räägitud mustlaskeelest paremini aru, kui seal kirjutatud mustlaskeelest…

    Wikipedia ütleb, et mustlaskeeles kirjutatakse ka kreeka ning araabia tähestikku kasutades, kirillitsas loomulikult ka. Venemaal on ju mustlasi hordide kaupa. Nii et ilmselt on neil püüe luua ühine kirjakeel, aga nii laiadel aladel elava ja nii erinevate kultuuridega integreerunud rahva puhul jääb see minu arust kas ainult unelmaks või siis maksimaalselt saavutab see keel n.ö ametliku mustlasinstitutsioonide vahelise suhtlemise keele rolli, mida mõistavad ehk haritud mustlased küll, aga ei ikkagi ei kasuta. Ma ei kujuta ette, et seda saaks niiviisi unifitseerida.

    Biokeemik on rääkinud. Hau! 😀 😀

    .

  3. Ahjaa, ma sain veel seda ka teada, et nad kirjutavad nii nagu hääldavad. Selline näide oli, et “for instance, the word for man in Romany is written manus (with an inverted circumflex over the s) in the dialect of Romany spoken in the Czech Republic, but in Romany texts published in English, it would be written manoush or manush.”

  4. Arusaamisest on mul sellised vaatlusandmed, et ma küsisin kord naabrimustlaselt, mida ungarimustlased oma kasseti peal õieti laulavad. Ja tema kuulas, sai pahaseks ja ütles, et on ikka roppused. nii et midagi ikka aru saab. Aga eks roppused ole ka selline oluline tüvisõnavara, äkki see niisama kergesti keskkonna mõjul ei muutu.

  5. Ma uurin veel. Kui palju Eesti mustlaste lapsed kooli mineku hetkeks eesti või vene keelt oskavad? Sisuliselt peavad nad esimeses klassis alustama korraga võõrkeele õppimist pluss lugemist-kirjutamist, matemaatikat, loodusõpetust (mis on emakeeleski paras pirukas) jm võõrkeeles? Õpetajatega, kes nende emakeelt ei oska sõnagi? Ja sõnaraamatut ei ole ka?

    1. See sõltub väga tugevalt perekonnast. Mõnedes segaperekondades, kus üks vanematest on mustlane, ei õpetata lastele üldse enam mustlaskeelt, sest ema/isa on ise koolis näinud, kuidas mustlaspäritolu talle jama ja eelarvamusi kaela tõid. Teistes peredes lapsed räägivadki ainult mustlaskeelt. Kolmandates pannakse lapsed juba ka lasteaeda, kui ka neid ei registreerita lasteaia järjekorda kohe peale sündimist, s.t nad saavad aeda umbes 4-aastaselt või nii. Aga eesti keele saavad enne kooli ikka selgeks.

      Mul on tunne, et mustlased on kas geneetiliselt või olude sunnil täielikud keeltegeeniused. Enamik täiskasvanuid räägib nelja kohalikku keelt, s.t eesti, vene, läti ja mustlaskeelt. Ja ega nad neid ju n.ö õppinud ei ole, vaid need on lihtsalt neile külge jäänud. Mind teeb igatahes kadedaks! 🙂

      Kuid selles keeltepaablis elamine pluss vanemate harimatus ja sellest tingitud oskamatus haridust väärtustada pluss kultuuritavad ilmselt muudavad mustlaslastele kirjaoskuse omandamise raskemaks kui keskmise eesti lapse jaoks.

      1. Täna just rääkisin kümneaastase poisiga, kes lisaks mustlaskeelele rääkis eesti, vene, läti ja inglise keelt. Vähemalt eesti ja vene olid tal küll suisa väga hästi selged, inglise keele kohta ütles ise, et koolis on natuke juurde õppinud, aga enamus jääb ju telekast nagunii külge. Nii et pisikesed keeltegeeniused on nad küll.

  6. Jah, peavadki. Meile mürtsatas sel sügisel kooli kuus mustlaslast, kellest kolm vanemat rääkisid lisaks mustlaskeelele enam-vähem normaalselt nii eesti, vene, inglise kui saksa keelt, aga kolm nooremat ei rääkinud õieti midagi, millest maja peal keegi oleks aru saanud. Nood on nüüd kõik esimeses klassis koos ja neile on palgatud eraõpetaja, eesti keelt hakkasid lapsed rääkima ruttu ja ilusti, aga vaat see lugemine ja kirjutamine on kole asi. Viisin nende õpetajale nüüd oma poegade lasteaiamaterjale, vast nende abil mõikab midagi. Vanim noormees rääkis mulle, et kui ta naise võtab, siis naisele esialgu mustlaskeelt ei õpeta, aasta aega tuleb elada, enne kui on mõtete õpetama hakata. Sellel koduta ja kaitseta rahval ongi ju ainult nende klannid ja keel, kuhu põgeneda, kui tulevad valged inimesed suurtest majadest … Minu jaoks on see teema praegu väga kurb, nad on ju minu lapsed ka …

  7. Mul on vast lihtsam sult küsida, kui netist otsima hakata: ma olen näinud dokfilmi inglise mustlastest (gypsies), kes olid täitsa heledad, mitte tumedamapoolsed nagu meil. Lisaks on TLC pealt tulevas realitis “Mu big fat gypsy wedding” nad ka vahetevahel täitsa heledad (tegevus toimub USas). Kas nad on kuidagi segunenud kohaliku rahvaga või kuidas nad välimuselt nii erinevad on?

      1. Tegemist on iiri päritolu rändrahvaga, inglise keeles ametlikult ‘travellers’, keda nimetatakse mugavuse mõttes ‘gypsies’. mustlastega pole neil mingit pistmist.

        1. Ahhaa, seda ma ei teadnudki, et Iirimaal hoopis “oma mustlased” on. Aga USA-sse on küll need päris romad ka jõudnud.

        2. Eks Suurbritannias ole mõlemad, nii tinkersid kui ka “pärismustlased”. Ma saan aru, et mõlemad on suht sarnase kapselduva eluviisiga s. t nad vast pigem ristuvad kumbki kohalike paigalpüsivate populatsioonidega, mitte mustlased ja tinkersid omavahel. Ja geneetiliste uuringute järgi on need tinkersid iirlased jah.

          “Tinker”´i sõna ilmselt ei kasutata telesaates, sest s.o umbes nagu “tibla” vist. Irish traveller võiks see mainitav sõna pigem olla. vbl.

    1. No meie kooli omad on küll päris pruuni naha ja ronkmustade juustega, silmad nagu söed välkumas. Hästi ilusad lapsed, pisike plika on armas nagu lillekimp, aga meie roosanahaliste ja blondide lapsukeste kõrval torkavad muidugi hirmsasti silma. Aga Eesti romad tunduvad üldse olevat kuidagi ühtlaselt tumedanahalised.

      Nende laste papa lõi ka keeleprobleemi peale käega, ütles, et mustlane hakkab kahe kuuga ükskõik mis keelt rääkima. Tõsi, kui septembri esimesel nädalal ei taibanud üheksane A. eesti keelest peaaegu midagi, siis kolm nädalat hiljem küsis juba haledalt matemaatikaülesande kohta, kuidas eesti lapsed jaksavad – rääkis ilma aktsendita ja grammatiliselt õigesti.

      1. Eestis on nad jah üsna tõmmud ja kui ei ole, on tavaliselt segud, aga Inglismaal on osad neist tõesti päris heleda nahaga – ja mul on kuri kahtlus, et need, kes end USA-s mustlasteks nimetavad, pole tegelikult Euroopa mustlastega tihti sugulasedki, vaid pooled neist on lihtsalt otsustanud, et ringi sõita on tore.

    2. Üks abstract tsiteeritult ka:
      “Z Morphol Anthropol. 1992 Jun;79(1):43-51.
      Origin of the Romany gypsies–genetic evidence.
      Mastana SS, Papiha SS.
      Source
      Department of Human Sciences, Loughborough University of Technology, United Kingdom.
      Abstract
      Genetic heterogeneity and affinity was examined between nine Romany speaking gypsy populations and two of their possible ancestral populations from India. For AB0, Rhesus (D), MN and HP systems there exists a conclusive heterogeneity among these populations. Three gypsy populations from Western Europe (English, Welsh and Swedish) are genetically distinct from the rest of the East European gypsies and the populations of India analysed in this investigation. Overall the genetic differentiation among these populations is moderately high (RST = 0.029). The results also indicate the relative close relationship among the East gypsies and the two selected nomadic populations of India. The factors responsible for the moderate diversification of the East European gypsies may be high rate of migration, isolation and random drift, while among the Western gypsy populations admixture seems to be an important differentiation factor.”

      Palun ainult mitte üheseid järeldusi nüüd teha. 😀

      Ma ju ei viitsi otsida ka siin öö läbi, s.t tulemused on esimestelt lehekülgedelt ja viiteid ma pole hoopiski tudeerinud. 😛

  8. ma olen mõelnud, et äkki peaks hoopis mustlased kui euroopas üliharuldase suulise kultuuri esindajad kaitse alla võtma. ses mõttes, et nende peal saaks ju vaadelda kultuurimehhanisme, mis kirjaoskuse omandanud rahvastel on ammu kaduma läinud. mälu kasutamist jms. selle asemel et neid vägisi kirjakultuuri juurde sundida.

    kuidas neil muidu arvuti kasutamisega on? kas kasutavad ja kuidas kasutavad?

    1. Noortel on tavaliselt Facebooki kontod olemas jne, nii et mingil määral ikka kasutatakse. Keskealiste hulgas on arvuti kindlasti mitu korda vähem levinud kui meie samas vanusegrupis.

    2. S.o juba ligilähedaselt sellesse teemasse, et loomulikult on GMOd õudsad asjad, aga kuidas sa ikka ütled näiteks mingitele vitamiinivaegusesse kõngevatele riisitoidulistele indoneeslastele või misiganes peamiselt valgest riisist elavatele aasialastele, et just sina oled see, kes peabki vitamiinitusse ja beriberisse kärvama, sest GMO-riis on ebaeetiline ja paha. No et me kõik saame aru ju, et 7 miljardit on liig mis liig, aga eks ole ikka raske küll öelda, et just sina, sina ja sina olete need täiesti ülearused lihtsalt seetõttu, et olete juhuslikult sündinud seal, seal ja seal ja teil on juhuslikult selline kena tõbi olemas, mis teid kenasti ja mittenakkusohtlikult ära koristab, nii et teie vähemalt juurde kedagi ei sünnita ja ise ka koolete mõistlikult varases eas.

      Et eks sa ütle mustlastele, et te peaksitegi elama nagu elate ja kirjatarkust ärgu teil olgu, vaid olge edasi töötud ja harimatud, sest me tahaksime uurida kultuurimehhanisme. Ei ole vist päris kooskõlas tänapäevaste arusaamadega inimõigustest… 😛

      1. kuna teatavasti töö teeb õnnelikuks, siis on vaja mustlased tsiviliseerida, et nad saaksid hakata korralikult tööl käima? 😀

        ega ma ei arvanud, et neile peaks kirjaoskuse omandamist keelama, aga võibolla poleks mõtet ka vägisi peale suruda? siin eespool vist käis ka läbi mingi selline mõte, et osadel mustlastest (ameerikas? inglismaal?) pole india rändrahvastega suurt midagi pistmist, et nad on rohkem nagu elustiilimustlased. ja kuna mustlaste seas on nii neid, kes vabalt loevad-kirjutavad, kui ka neid, kellel see eriti hästi välja ei tule, oleks huvitav teada, kas ka need, kes vabalt loevad-kirjutavad, omandavad keeli niisama kiiresti kui need, kes kirjakeelega eriti läbi ei saa. kas neil on ehk mingeid pärilikke kalduvusi (näiteks düsleksiat) või on see puhtalt kultuuriline. kuidas mõjutab kirjaoskus telefoni/internetikasutust (sms-id vist eriti populaarsed pole? aga kas on mingeid erijooni ka arvutikasutuses? nt rohkem pildilist ja vähem sõnalist infotarbimist?). jms.

        või noh, mind lihtsalt huvitaks.

      2. üldiselt jah, nad pigem ise eelistavad oma elustiili. Mu kunagine naabrimustlane võttis poja pärast põhikooli või põhikooli lõpuotsas koolist ära argumendiga, et seal õpetatakse talle ainult lollusi ja poiss läheb hukka.

  9. Reeglina tahaksid kõik rahvused majanduslikult hakkamasaaval järjel olla oma kultuuri kaotamata. Ja teoreetiliselt oleks ju riikide asi seda neile võimaldada. Aga kui keegi oskab öelda, kuidas seda korraldada, siis peaks ta küll mingi Nobeli eripreemia saama.

    Mustlaskultuuri lõi suure augu hobuste kasutuselt kadumine. Meeste põhiala ju kadus sellega ning Eestis ei ole uut ühtset meeste põhiala tekkinud.

    Nad teadvustavad endale, et Eestis elades ilma mõningasegi hariduseta ei ole lihtsalt võimalik hakkama saada tänapäeval. Sest kena on öelda, et rändame, aga rännates peab ka midagi sööma ja selga panema. Ja kui ei ole rändtegevusala, mis majanduslikult vee pealhoiaks, siis lihtsalt ei saagi rännata. Eks üle kogu Euroopa on rändavaid mustlasi ja on paikseid mustlasi ning mõned on kauem paiksed olnud, teised väham aega.

  10. Ja praegu lendas mu kommentaar ilma läbilugemata ja kustutamata siia üles, aga las ta siis olla pealegi. 😀 Tglt oleks pikemalt uiutanud.

  11. mõned, keda mina tean, tegelesid siis, kui ma nendega suhtlesin, pruugitud autode äriga, mis on hobuseparisniku tööga veidi nagu suguluses.

    Ega nad alati ei rändagi, aga nii või teisiti väärtustavad nad teisi asju kui eestlased – ja vaatavad laias laastus ka nii eestlaste kui venelaste peale ülalt alla.

    1. see ülalt alla vaatamine johtub, nagu mulle tundub, peamiselt sellest, et nad peavad eestlasi-venelasi traditsioonide ja juurteta inimesteks, kes järgivad ainult mingeid abstraktseid seadusi, mitte traditsioonilisi kombeid. Selles nad muidugi eksivad, nad ei oska alati eestlaste-venelaste kombeid kommetena ära tunda. aga tõsi on ka see, et tsiviliseeritud riiklus mingil määral eeldab osa traditsioonide kõrvaleheitmist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.