anna kannatust

Meil on koer ketis. Valvuriks

Postimehes on taaskord lugu, mis paratamatult paneb mõtlema Eesti “traditsiooniliste” loomapidamistavade loogilisusele, õigemini loogika puudumisele. Point siis selles, et keset ööd tuli hunt koera murdma, aga koer jäi tänu laiale kaelarihmale siiski ellu. Perenaine ütles kommentaariks, et kuulis küll öösel, et koerad hauguvad, aga kuna koerad ju nagunii kogu aeg hauguvad, siis ta vaatama ei läinud. Selle peale küsis üks naiivne kommenteerija, et kas koera peetakse siis ainult solgi ümbertöötlemise eesmärkidel või miks üldse koera ketis pidada – ja sai mitu solvunud vastust, et koer ju valvab.

Lausa paradoksaalne, koer “valvab” igal öösel kõva kisaga naabrite rõõmuks (st lõugab iga kord, kui naaberkülas mõni koer häält teeb, kui lind üle lendab jne), keti tõttu ei saa ei end hädaohust päästa ega potentsiaalset varast reaalselt takistada, aga omanik ei tule välja ka siis, kui koer juba surmakisa teeb (isegi meie rott lõugas nagu ratta peal, kui metsiku rotiga tülli läks, usun, et koer teeb natuke kõvemat häält). Sama hästi oleks võinud keegi ju naisel terve kuuri tühjaks tassida ja naine oleks hommikul õlgu kehitanud ja öelnud, et “Nojah, kuulsin küll, et koerad haukusid”. Aga koer peab ketis olema, muidu äkki rikub roosipõõsa ära – ja ilma koerata ka ei saa, sest ta ju valvab ja temast on nii palju kasu. Kas ma olen ainus, kellel sellise loogika peale mõte kinni kiilub?

P.S. Kas kodanikuühiskonna uhke liikmena peaksin igaks juhuks politsei kutsuma, kui naabrimammi seina tagant appi karjub? St muidu ei tekiks sellist küsimust, aga muud hüüded viitavad pigem sellele, et tegelikult on ta olukorraga rahul (välja arvatud ehk hetked, kus ta imestunult küsib:”Mida sa NÜÜD tegid?” nii et mul tekib kohe küsimus, mille põnevaga mees teda pärast kõiki neid aastaid üllatada võis) ja ka pensionieas võib inimestel mitmekesine seksuaalelu olla. Mõtlen vaikselt, et peaks teise magamistuppa tagasi kolima, sinna oli ainult see kuulda, kui inimesed suvel akna all viina võtsid.

5 kommentaari “Meil on koer ketis. Valvuriks

  1. Aga sa korra võid ju kutsuda politsei. 🙂 Kui politsei tuleb, siis hiilid neil selja taga ja kuulad pealt, kas memm seletab, et taat oleks ta peaaegu lömastanud või mis osas muidu abi vaja läks. Vast taipab öelda, et talle meeldivad mundris mehed ja eriti paarikaupa ning et ta ammu on seesuguste kohaletellimise asjus naabrite abile lootnud ja lõpuks see geniaalseim nende seast ometi taipas. 🙂

  2. No kui ikka oleks kuur tühjaks tassitud, oleks ilmselt hommikul lihtsalt kiunuma hakatud, et mis neist koertest kasu, kehvasti valvavad.. 🙂

  3. Mina olen aastaid selliste koerapidamismeetodite pooldajate eest pidanud ennast kaitsma – mind peetakse “loomapiinajaks”. Vahel kuskil külas olles magab koer autos, kuigi saab enne magamaminekut jalutatud-pissitatud ja hommikul esimese asjana lähed ka koeraga tegelema, siis inimesed, kellel endal koer ketis passib, mitte ainult ei vaata mind etteheitvalt, vaid on teinud lausa halvustavaid märkusi. Teine huvitav kategooria on see, kellel koera ei ole ja kukuvad kisama, et mis koerapidamine see korteris on, et koeral peab ikka maja ja aed olema… Minu esimene koer oli korteris tunduvalt rohkem õpetatud ja tegeletud kui teine, majas tekib ikka laiskus koer lihtsalt uksest välja saata, korteris ei tule selline asi kõne allagi.

  4. Mul sama nagu sinilinnul, selle vahega, et ma teadlikult majas elades võtsin aeda kui “pikendatud rõdu”, st neid võis ilusa ilmaga sinna lällama lasta, aga 2 korda päevas pidin jalutamas või trennis ikka käima. Kurjasti kasutasin aeda ära tõesti üksnes haiguse ajal vms adekvaatsel põhjusel. Ka majas elades sain teada, kuidas koeri piinan, aga tänu sellele ei olnud meil mitte ühte ainumastki probleemipoega korterisse kolimisega, kui “ilus (maja)elu” otsa sai. Ketikoera valvamisest saan ma aru juhul, kui tõesti on kett liini pidi jooksmas ja koeral on näiteks kogu majaesine hoov kontrolli all. Saan aru ka sellest, et igal pool ei ole võimalik aedu ehitada ja õigel kasutamisel ei ole kett mingi maailmalõpp. Hiiumaal puhates oli mu noor optimist ka ketis, kui ma temaga midagi parasjagu ei teinud ja ei tahtnud teda tuppa võtta/jätta – ta lihtsalt ei püsi veel maja ümber nagu vanem koer. Aga ketijupi otsas päevast päeva lõugav koer valvab küll ainult seda, et naabrid magada ei saaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.