anna kannatust

Meil on majja vargad siginenud

Ühe nädala jooksul juba kaks äärmiselt kahtlast lugu. Üleeile läksime K-ga poodi, sest keedukartuleid küll oli veel, aga sinna kõrvale ei olnud enam midagi – ja kui koju jõudsime, oli asju, mida kartulite kõrvale süüa, aga tuhlitest endist polnud enam mingit jälge. Seejuures on oluline ära märkida, et koertest, kes tavaliselt meile uksele vastu jooksevad, polnud kippu ega kõppu, nii et ilmselgelt oli tegu eriliste jõhkarditega, kes kartuliröövi käigus nad ära olid ehmatanud.

Lisaks ei ole see esimene kord, nädala esimeses pooles oli keegi suisa minu magamistoast laua pealt küpsised pihta pannud. Taaskord viibisid koerad samas ruumis. Nii et need on kas ühed vägivaldsed näljahädalised või lõhnavad nad väga magusasti, et koertest mööda pääsevad.

Aga jah, minu jaoks täielik müstika, sest siiani pole mu koerad erilised varganäod olnud. Atu varastas väiksena kunagi laua pealt sibula ja pole rohkem tahtnud. Oskar varastas kunagi suure juustukamaka ja põgenes sellega hirmunult, seda jooksu pealt närides, aga sai siis ikka paraja koosa ka. Nüüd oli näppamise osas tükk aega rahu majas olnud, isegi selline, et kui võiku laua peale jääb, on see tagasi tulles alles. Aga tundub, et vähemalt üks on aru saanud, et kui kaks koera koos on, ei saa kumbki karistada, sest ma ei tea ju, kumb süüdi on. Sellised probleemid siis heaoluühiskonnas.

8 kommentaari “Meil on majja vargad siginenud

  1. Ehee:))
    Tuleb meelde üks kunagine tõsilugu Pikrist.

    Mees sõitis maale sõpra külastama. Leidis suvila, uksed pärani, aga sõpra ei kusagil. Tahtis siis majast väljuda, kuid ootamatult tõkestasid tee 2 suurt koera, kes tal lahkuda ei lasknud.

    Mees pidi istuma koerte valve all ja kohe, kui üritas vaikselt tõusta, et ära hiilida, hakkasid koerad ähvardavalt urisema.

    Istus niimoodi tunde liikumatult tugitoolis ja ei teadnud, mida teha.

    Kuni ühel hetkel tundis vajadust ja lasi keskmise peeretuse.

    Selle peale kadusid aga mõlemad koerad kui välk. Mees kasutas juhust ning põgenes samuti.

    Pärast, sõbra käest koerte käitumise põhjust küsides, hakkas sõber naerma ja selgitas, et koerad istuvad tal tavaliselt kabinetis kirjutuslaua kõrval ning neil on rumal komme aeg-ajalt peeretada.

    “Kust mina tean, kumb tegi,” rääkis sõber, “Sellepärast annan mõlemale kerge nähvi ära. Eks seda nad kartma hakkasidki.”

    :))

  2. Tuttav lugu 😀 Meil ikka on igast nalja juhtunud – küll on esikäppadega pliidile toetatud ja pool pitsat (kuhuni nina ulatus) plaadilt pihta pandud. Kunagi esimene koer seisis kõigi nelja jalaga pliidi peal ja sõi sinna jahtuma pandud ahjukana.
    Ning millalgi maal sõid kahepeale kaks suur latti mägiveise vorsti ära, mis sai pandud kotiga koridori, et ma minnes maha ei unustaks.

    Alguses oli üks, siis oli teada kes tegi, nüüd kui koerad kahekesti on siis on tihti nii, et ei tea kumb tegi (nt alustas), arvata on küll kumb süüdlane on (kes peitu poeb), kuid otseselt karistada pole saanud – sest enamus tegusid on avastatud liialt hilja ning jusiis ei tasu unustada krõpsupakke lauale kui kodunt ära minnakse 😀

    1. Nojah, see on teine asi – kui ma olen pool päeva ära olnud, siis mis ma ikka viis tundi hiljem enam karistan. Kui astun uksest sisse ja koer on peadpidi prügikastis, siis saab küll laksu vastu tagumikku ära.

        1. Õhtusöögiks Rents saadabki nad õue naabermaja prügikonteinerisse. Ega tal endal ka lõputult toidujäätmeid ole. Koerad teekotikesi ka miskipärast ei armasta. Alati vinguvad pärast teekotipäeva nagu oleks midagi viga või oleksid kõhukesed tühjad või midagi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.