anna kannatust

Raadiot kuulan ma ka vahel (jah, jälle teravad teemad)

Näiteks kuulasin ükspäev Vikerraadio “Reporteritundi“, kus räägiti rahvusvahelistest lapseröövidest. Väga imelik saade oli. Esiteks jäi mulje, et (Eesti kultuurile omaselt) reporter on seisukohal, et lapsel on alati emaga parem, olenemata sellest, mis rahvusest see ema on (ja ilmselt ka olenemata kõigist teistest asjadest) ja teiseks rääkis ta vahepeal ülihaletsevalt emadest, kellelt pole isegi last ära võetud, vaid on otsustatud, et ema peaks lapsega mingisse riiki naasma, et isa lapsega normaalselt kohtuda saaks. No jutt siis umbes selline, et “no kuidas ta vaeseke läheb riiki, kus ta keelt ei oska, kedagi ei tunne ja…” Mul pidi suu lahti jääma.

1. Kuna jutt käis naise TAGASI saatmisest, siis ilmselgelt on ta juba varem seal riigis olnud. Teiseks oli tal ilmselt lapse isaga mingil hetkel SUUR ARMASTUS, loodi peret jne. Kuidas on võimalik, et inimene (nii mees kui naine) ei ürita üldse õppida oma kaaslase emakeelt? Kui sa kellegagi elu koos veeta tahad, pead sa ju nägema vaeva, et teda ja tema kultuuri mõista. Ainus olukord, kus ma keelt õppida ei viitsiks, oleks selline, kus mu mees oleks näiteks komi või iirlane vms, kes tegelikkuses oma vanemategagi pigem vene/inglise keeles suhtleb ja nagunii käib kodumaal korra aastas ja ei tea isegi sellest traditsiooniliset keelest midagi (eeldusel, et ta on sedasorti mees, kui ta oleks pühendunud ja traditsioone austav komi/iirlane, kes igapäevaselt seda keelt räägib, tuleks muidugi õppida). Igal teisel juhul tundub see elementaarne, et kui ma tahan oma elu mingis teises kultuuris jätkata, õpin ma ka keele selgeks. Või et koliks näiteks Soome ja räägiks seal elu lõpuni eesti keelt ja suhtleks ainult eestlastega? Ja samal ajal imestaks, miks kohalikud mind ei salli?

2. Kas isa ei olegi inimene? Et ongi normaalne talle öelda, et anna andeks, papa, aga sina võid nüüdsest näha oma lapsi ainult jõulude ajal ja suvel? Eeldusel muidugi, et papa ise külas käib. Kui laps on juba teismeline, siis ehk lubatakse ta ka isale külla, mitte enne. Savi, et isa on siiani lapsega koos elanud, aga nüüdsest võtku ja hakaku uut peret looma, sest vanemad läksid lahku ja emmel ei ole enam tuju selles riigis elada? Ma ei tea, erinevalt levinud seisukohale tundub mulle, et mehed on siiski ka inimesed.

anna kannatust

punkarid on varganäod ju

Käisin üle hulga aja eile ühel kontserdil. Punkarid, kes tegid pigem metalit (intelligentne metal oli vist žanrimääratlus, ega mingid karvikud ei oskakski seda ju ise teha) ja metaliinimesed, kes tegid metalit. Igatahes istusin osa ajast bändiruumis ja ajasin inimestega juttu. Ega ma seal suurt kedagi ei tundnud, sest punkarid istuvad pool ajast ju suitsuruumis ja ma ei viitsinud sinna minna – ja kuna ma olin viisakalt kleidiga, olin ma vist nö undercover. Igatahes hakkas üks tüüp ühel hetkel muuhulgas rääkima, et kuna toas on ka punkarid, käis ta ikka vahepeal kontrollimas, kas õlu on külmikus alles. 😀 Tahtsin juba mölisema hakata, siis tuli meelde, et kümme aastat tagasi oleks nii mõnigi punkar sealt tõesti suvalt õlut võtnud. Ja nii mõnigi metalimees, kui aus olla, nii et see on üks paras “pajal on katla suhtes eelarvamused, ühed mustad mõlemad”. See viimane kehtib ka välimuse kohta, sest ega ei saa öelda ju, et nad ise kuidagi esinduslikumad või viisakamad välja näeksid, vähemalt Kiss oma näomaalingute (hüüdnime põhjal saab ilmselt aru, millised need on) ja järel lohiseva lehmaketiga (mis vastavalt joobeastmele järjest rohkem jalgu jääb) paneks minugi iga natukese aja tagant külmiku sisu üle lugema. Nii et mis seal ikka. Eesti muusikaskene, palju huvitavaid elamusi. 😀