anna kannatust

Reaktori lugu ajas mind täiega närvi*

Viimastel päevadel on hitiks saanud üks (minu meelest mitte just suurepäraselt kirjutatud) ulmejutuke sellest, kuidas 21. detsembril lähebki kõik pimedaks. Peategelasel pole õnneks väga viga, sest ta on mehe irvitustest hoolimata igasugu asju varunud. Lugege-lugege, ega mul kahju ei ole.

Igatahes, mis mind närvi ajas? Kas see, et see oli nagu kellegi koolikirjand? Ei, see osa jätab mind lihtsalt külmaks.  Mind ajas närvi see, kuidas seal kujutati “õnnetuid koeraomanikke”. Ja koera ennast muidugi ka. Ilmselt pole autoril kunagi isegi kassi olnud.

Nimelt. Kuna enamik teist lugeda nagunii ei viitsi, siis point on selles, et peres, kus perenaine oli varunud koju nii palju kuivaineid, et arvas, et nad saavad selle eest ca kaks kuud kõik söönuks, lasti koer SEITSMENDAL päeval (st kõigest nädal pärast pimeduse saabumist) välja selle pärast, et juba MITU PÄEVA polnud talle rohkem süüa anda, kui üks peotäis.

Jutt käib suurest koerast. Suurtele koertele ei osteta toitu ühe kilo kaupa. Perenaine VARUS toitu, et seda tükiks ajaks jätkuks. Ja koeratoitu lihtsalt ei viitsinud osta? Mul on praegu kodus kolm suurt (kaks 15 kg + üks 13 kg) kotti koeratoitu. Tegelikult üks veel, mille sugulased tõid. Pea kõik, keda ma tunnen, ostavad mitu kotti korraga, sest kvaliteetne koeratoit on kallis, seega, kui mõni on parajasti soodukaga, ostetakse seda rohkem. Ühest kotist jätkub meile natuke rohkem kui kaheks nädalaks, sest mul on kaks koera. Jõulude paiku (ehk siis jutus kirjeldatud perioodil) on mul kindlasti vähemalt kuu jagu toitu neile kodus olemas, sest tavaliselt ei saa nad päris kvaliteettoitu (seda on ehk 1/3), aga ka mitte poetoitu ja kuna seda konkreetset Tartus eriti ei müüda, pean arvestama sellega, et vabalt võib juhtuda, et ladu on näiteks jõuludest kolmekuningapäevani talvepuhkusel ja kunagi ei tule ju täpselt õigel ajal meelde sinna minna.

See olen mina. Ja mina elan LINNAS. Maainimesed, keda ma tunnen, varuvad kõiki asju (sh ka koeratoitu) VEEL hoolikamalt, sest elukogemus näitab, et näiteks lumi tuleb igal aastal Eestile sellise üllatusena, et esimesed kolm päeva ei tulegi keegi teid puhtaks lükkama ja ei pruugigi poodi saada.

Teiseks. Isegi kassidele soovitatakse vahepeal näljapäevi teha. On tervislik. Kassidele. Inimesed tavaliselt küll seda neile ei tee, sest loomaomanikule endale pole küünejäljed näos sugugi nii tervislikud, aga see on juba teine teema. Mina oma koertele olen küll vahepeal ka näljapäevi teinud (kuigi nüüd vist vähemalt aasta aega pole pähe tulnud) ja ei tee see neile midagi halba. Need, kes toortoitmist harrastavad ja üldse BARF-iusku on, teevad näljapäevi süstemaatiliselt, sest igapäevane toit on äärmiselt ebaloomulik asi – looduses saavad hundid korra nädalas kõhu korralikult täis ja siis seedivad seda ülejäänud nädala, söövad väiksemaid asju, mida kätte õnnestub saada, ja on ehk paar päeva näljaski, kuni jälle veab. Talvel on alati toitu vähem, elu lihtsalt on selline. Osad kelgukoerad (põhjas st, mitte siin) saavatki siiani süüa iga nelja päeva tagant – aga seda vist ei tasu praktiseerida, sest Turovski ütleb, et üle kolme päeva koera näljas hoida ei tasu. Keegi ei arvaks ometigi, et kui inimesed kümme tuhat aastat tagasi koera kodustasid, talle niigi harvast lihasaagist paremaid palu anti? Või et talle üldse igast saagist midagi anti? Mitte et ma arvaks, et oleks vaja koera näljas hoida, aga point on selles, et koeraga ei juhtu midagi, kui ta ajutiselt vähem süüa saab.

Kolmandaks. Kirjeldatud loos oli koer nii närvis, et põhimõtteliselt ulus terve selle nädala järjest. Stressis koer ei taha süüa, ta teeb ise endale näljapäevi. Minu isane näiteks võtab kaks korda aastas mõned kilod kaalust alla (emase jooksuka ajal), sest naised on ta närvid ära söönud ja toit ei paku sel ajal lihtsalt huvi. Sööb ikka, aga vähem – nüüd anname sel ajal lihtsalt rasvasemat toitu, et keegi näljutamises ei süüdistaks. Kui koeral on paanika, ei söö ta üldse. Vähemalt mina ei ole kohanud veel koera, kes närvi minnes õgima kukuks (nagu mõni inimene teatavasti teeb).

Ja neljas on puhtalt minu subjektiivne seisukoht, aga ma arvan, et loodus võtab kõik muutused tunduvalt rahulikumalt vastu, no umbes nagu väikelapsed. Alguses ehk läheb närvi, aga varsti on “ahah, nüüd on siis nii” ja ongi kõik. Kassid ilmselt ei läheks üldse närvi – mu ämma kass näiteks jäi ühel hetkel pimedaks ja keegi isegi ei märganud seda enne, kui ükskord mööblit ümber paigutati, sest selle hetkeni hüppas ja kargas ta täpselt sama moodi edasi, sest ta ju TEADIS kus on telekas ja kus riiul jne. Koerale mõjuks ilmselt tunduvalt traumeerivamalt see, et ta järsku täieliku õuekoeraelu pealt toakoeraelule üle peab minema ja on samas ikka eraldi ruumis, mitte inimeste juures.

Nii et kui te tõesti valmistute millekski kohutavaks (ükskõik, kas Murutari või Madmaxi kombel), ostke koeratoitu ka ja ärge unustage neile vaikselt juba praegu ka maja sisemist poolt tutvustada. Seda enam, et kui näljaste hordid rüüstama tulevad, on koerast “uksekellana” kasu ainult ühe korra, aga majas sees võib ta reaalset kaitset pakkuda. No ja Madi variandi puhul saab toakoera puhul omanik ta lõpuks ära süüa, õuekoera söövad rüüstajad.

Päikest!

* kui ma ütlen “täiega närvi”, mõtlen ma “käis kergelt pinda, sest ma olen peast koeraomanik”

54 kommentaari “Reaktori lugu ajas mind täiega närvi*

  1. Neljakümne päevaga (mu asjatundmatul hinnangul), nagu selles jutus, ei tohiks keegi nälga jääda, ei inimesed ega koerad, sest poed ja supermarketid on ju toitu täis. ega neid ei saa see aeg ometi suletuna hoida. kui muidu sisse ei saa, võib aknad ära lõhkuda ja saab toidu ikka kätte. Külma kätte jäämine on iseasi, kui on mingi muu küttevariant, mitte ahiküte. Aga korralik taliriietus, magamiskotid ja muu matkavarustus, mida jälle on võimalik linnas supermarketist hankida ja ellujäämine peaks täiesti võimalik olema. Mitte et mingit segadust ei tekiks selle ajaga, aga see kirjeldus oli küll pisut ülepaisutatud. Kui pimedus ja elektrikatkestus pikemale veniksid, siis muidugi läheksid hädad tõsisemaks.
    Muidu tuli aga Tove Jannsoni “trollitalv” meelde, moosikelder, Suur Külm, ja Muumiorgu saabunud põgenikud.

    1. Tuli meelde veel, et “Trollitalves” oli koer ka, Niru oli nimeks. Temal läks ka lõpuks kõik hästi. Hundid oleks ta peaaegu ära söönud, kuid üks tarmukas koduvana päästis ta. (Kuna koerad moosi ei söö, siis sõi ta oletatavasti seda kalasuppi, mida nad seal keetsid.)

    2. Eijah..ega ma seda koerakeissi poleks ka märgand, kui sa tähelepanu poleks juhtinud… ebakõla jah..mõtlen, et kui kangelanna oli seike tubli varujatädi, siis võinuks kutsale tatart ja pastat(vaband, makaroone)anda ning too oless alles 20-ndal pääval minema jooksnud, maitea, surnuid närima vms.
      a muidu pold väga ull; peent sisekosmose süvapsühholoogiat ja kogunevat õudu oli jah vast vähe. maainemiste värk.

    3. to merione
      Poed ja supermarketid ei ole tänapäeval “toitu täis”. See on efektiivne laopinna kasutamine ehk “tootmine tellimise peale”.

      Eesmärk on kasum ja seetõttu on tähtis, et kaup liiguks võimalikult kiiresti. Laopind maksab. Kõik on väga täpselt välja arvestatud 2-3 päeva lõikes.

      Paljud toiduained uuenevad mitu korda päevas, teised iga paari päeva tagant. Kui seisad mõne supermarketi taga, siis näed, et autod toovad pidevalt kaupa juurde.

      Ilma kauba juurde toomiseta oleks letid pea kohe tühjad.

        1. Muidugi on ka palju toidukaupa, mida saaks varuks toota ja siis veel sellised mida lihtsalt peab kuhugi ladustama – hooaja-juurviljad – kartulid, porgandid, kapsad. Kui aga sellised suuremad laod olemas on, siis – kus nad asuvad? Kas keegi teab?

          Kas näiteks teravilja hoitakse Eestis suurtes ladudes või on sellised kesklaod kusagil euroopas-ameerikas, kust vajadusel täpne kogus teele pannakse?

          Ning kas kuivsuppe, puisteaineid, suhkrutooteid ikka toodetakse igaks juhuks kuhugi lattu? Või läheb enamus sellest kraamist otse pakkimisliinilt treilerisse ning sealt kohe poeletile nagu Discovery dok filmid erinevatest suurtehastest on näidanud?

        2. Üüratusuuri ladusid ma ei tea, aga Tartuski on ju viljasalv, kuhu mõned tonnid ikka mahuvad. Samuti oli Eestis ju skandaal, kui Rakvere viljasalvest kadus 13 000 tonni vilja (hiljem selgus vist, et olevat piirituseks tehtud).

  2. No oma kassile ma ei osta suurtes kogustes kassitoitu, sest hiljemalt nädala pärast näitab ta mulle sama toidu peale keskmist varvast. Tahab vaheldust, raibe. Järelikult ei oleks mul sellise kataklüsmi ajal tema jaoks suuri varusid, kui ma just teadlikult selle vastu valmistudes ei hakka praegu kassitoitu kokku ostma. (igati ebaloogiline kataklüsm, lubage öelda – mis nagu maakera jäi SEISMA vä? Sellisel juhul pidanuks Maa teisel poolel igavene päev ja kõrvetav kuum olema ja tuule puudumine olnuks ebaloogiline. Samas poleks niisugune asi tohtinud elektrijaamade tööd takistada ja tähed oleks ikka pidanud näha olema. Inimeste käitumine oli aga vähemalt jutu algul loogiline – sebimine, jebimine ja muu beatakanalikkus)Samas jah, kui memm oli piisavalt asine, et narrimisest hoolimata kuivaineid osta, siis miks ta ometigi koeratoidu peale samamoodi ei mõelnud.
    Sellest reaktori jutust aga sain ma aru, et koer jooksis/lasti minema mitte sellepärast, et ta olnuks näljas, vaid sellepärast, et ta oli ilgelt närvis, hullumas, ja pereisa ei suutnud enam ta rahutut ulgumist kuulata.

    1. Ehee:)) Maakera seisma jäämise puhul lendaksime kõik siit millisekunditega minema, sest maakera pöörleb suurel kiirusel ning inerts lennutaks kõik kosmosesse koos atmosfääriga.

      Isegi kui maakera peatuks väga pika aja jooksul, võtaks vaikselt hoogu maha, siis elaks me pidevas tormituules ja paduvihmas, sest atmosfäär peatuks aeglasemalt ja ookeanid lendaksid veest tühjaks:))

      1. Mulle meeldis alguses seal loos see, et polnud ära seletatud mis juhtus. Nagu filmis Cloverfield, kus kugu filmi ajal ei näidatud täpset katastroofi põhjust.

        Sama efekt oli ka algul Eesti sarja Süvahavva vaadates – kuni kõik oli lihtsalt eraldi olevas keskkonnas ning imeliku muusika saatel – niikaua säilis salapära ja maagia. Kui aga kummitusi hakati reaalselt ekraanil näitama muutus kogu kompott tavaliseks seebikaks.

        Samuti nagu Cloverfieldi lõpus reaalse koletise näitamine kogu maagia ära rikkus, samuti rikkus selle ulmejutu-loo ära lõpulauses olev selgitus – päike tõusis valest suunast. See pani mõttemasina jälle tööle ning kogu lugu klassifitseeriti ajude poolt – muudeti argipäevaseks.

        Jah, selgitus oleks võinud seal olemata olla.

        1. see kehtib ka muu kui (post)apokalüptika kohta – niiepea, kui asjad tehakse puust ja punaseks, mitmetitõlgendatavused ja mõistatamisvõimalused kaovad, muutub lugu nõrgemaks. Loogiline ka: seni, kuni olulised asjad on lahtised, kehtiks justkui kõik variandid, mille peale lugeja oskab tulla, tähendab, lugeja saab ühe lugemisega mitu lugu korraga, mis on ju parem, kui kõigest üks lugu.

        2. nõus Notsu
          ja eelkõige kehtib see meie elu kohta – niipea kui teeme endale asjad puust ja punaseks – muutub lugu nõrgemaks:))

        3. njah, elus vaatan ma samuti, et kui inimesed üritavad oma vaadetest koherentset tervikut teha, kukub tavaliselt üsna õõnes käkk välja. ma üritan ise viimasel ajal ennast sellega ära lepitada, et mul vastukäivad mõtted on, sest muidu langen sellesama õõnsa käki lõksu, ja vähe sellest, tglt ei jää seda ise nagunii uskuma.

          a mis kunsti puutub – viimati vaatasin, et Once Upon a Time sari läks hoobilt lahjemaks, kui enam ei olnud seda võimalust, et see, et külaelanikud on muinasjututegelased, on lapse luul. niipea, kui tegelaste muinasjutulisusest sai kindel tõde, oli kohe igavam. Sinnamaani ma kangesti kaifisin seda, et iga külaelustseeni saab kaksipidi tõlgendada.

        4. positiivne näide: see, kuidas Sandmanis hoiti korraga ülal Lyta Halli hulluse käiku ja tema mütoloogilist retke fuuriate manu. Korraga. Sama sündmus oli korraga kaks sündmust.

        5. Meenub, et hiljuti just oli mul kusagil lõngas arutelu, kus ühele filmile heideti ette, et seal ei olnud “pahade” motivatsioon lahti selgitatud ja jäi üldse suhteliselt mõistetamatuks. Ma üritasin lovecraftilikule õhustikule viidata, aga see ei paistnud argument olevat… “Prometheus” siis filmiks ja “insenerid” pahadeks…

  3. Lugesin algust. Pläma. Ma elasin paar aastat tagasi paar päeva küünlavalgel. Täiesti OK oli. Lapsed mängisid rõõmsalt legodega ja hakkliha sai ka vabalt praadida.

    Koera kohta. Ma ei usu, et reaalse näljasurmaga vastakuti seisvad inimesed koera _ära minna_ lasevad. Ma muidugi pole koeraomanik ja ei mõista selle inimklassi tundeid eriti hästi. Siiski arvan ma, et sellises olukorras hakkad sa igas elusolendis nägema liha, mitte sõpra.

    Loo kohta – tl;dr.

  4. Muuseas, üks huvitav asi selliste lugudega seoses on, et kõik nad hakkavad kohe vägivallast rääkima.

    Kui näiteks meenutada Jaapani hiljutist Fuhushima jama, siis seal seisid küll inimesed täiesti viisakalt vee järjekorras. Ei hakatud massiliselt korda rikkuma.

    Enamus nö tsiviliseeritud valgeid inimesi usub aga koheselt saabuvat super-hüper vägivallalainet.
    Huvitav miks?
    Mida see meie kohta ütleb?

      1. Oh jumal…ei hakka ka ameeriklased märatsema, kui neil tornaado küll ajuhtub, pigem pakuvad üksteisele väga altruistlikult abi.

        Aa jah, aga see pole ju PÕNEV. Zombiesid ka pole.

  5. Ilmselgelt siinsed lugejad ei ole kunagi Militaar.net foorumisse sattunud:D Igasugustele kirjanikuhakatistele, kes üritavad katastroofiaegset ühiskonda kirjeldada, peaks see kohustuslik olema. Selliste situatsioonide jaoks on ammuilma olemas mitte ainult potentsiaalsed stsenaariumid, vaid täpsed arvestused, kust mida saab ja kauaks seda jätkub ning konkreetsed käitumisjuhised sõltuvalt ettevalmistuse ja väljaõppe tasemest. Rääkimata sellest, et riiklikul tasandil on olemas tegevuskavad ja (mobilisatsiooni)varud, mida katastroofisituatsioonis kasutada ja inimeste ohjamiseks on ka päris adekvaatsed ressursid valmis;)

    Mitte, et kirjanik peaks reaalsustaju omama ja maailma asjadega kursis olema, seda on tänases maailmas ikka väga palju nõuda:D

    1. Paljudel Militaar.net-i kirjutajatel on t]epoolest reaalsustaju olemas, aga see on väga spetsiifiline reaalsus, mida keegi teine näinud ei ole… Aga samas, kena teada, inimestel on hobi ja tegelevad millegagi omaette ja üleüldse…

    2. to lumivalgeke
      Enamus tänapäeva militaariat kukub ilma elektrita ikka täielikult kokku. Eriti, kui pidada silmas võimast päikese CMEd või tuumapommi EMPd. Siis on – nägemist tehnika!

      Ja kui need militaarijad suudavadki riiki kokku kukkumast hoida (suurimad keskused toimimas ja kontrolli all), siis enamuse inimeste elu jääb selles mõistes perifeeriasse.

      Juba praegu on probleem, et kiirabi ja politsei ei jõua kõigini. Mis saaks aga olukorras, kus probleem on üldine?

      Politseinikke on Eestis vist üldse ca 5000, sõjaväelasi ca teist sama palju. Ning neist omakorda suur osa tavalised kontoriametnikud.

        1. to Morgie
          Elektrita ellu jääda – seda küll.
          Aga jutt on siin sellest, et kas riigi poolset kontrolli on võimalik säilitada. Ehk ellu viia neid pääste-stsenaariume millest räägib lumivalgeke811.

        2. On jah täiega asjalik foorum. Ma olen küll peaaegu et patsifist, aga ikka on huvitav lugeda. Kokkupuude tekkis sõjategevuses kaotsi jäänud esivanemate jälgi ajades. Mulle meeldivad inimesed, kes tegelevad millegi huvitavaga pühendunult, aga ilma idioodistumiseta – seal on neid suht palju, mulle näib. 🙂

          Ent kui mul maal naabrimees lubas tuua koeratoitu, aga tglt hoopis naistesse läks ning sinna järgmise hommikuni jäi ja mul koerad ööpäeva söömata olid, siis vanem neist inises küll öö läbi kuni andsin oma hommikusöögiks mõeldud tatrapudru talle ette. Ja jäin ose ilma hommikusöögita, raisk (tglt valetan, leiba oli)! See halamine käis närvidele küll! See lihtsalt sõltub koerast, kui verbaalne ta on. Mõni kurdab oma muresid ikka päris aktiivselt. 😀

      1. Kaitseliitlasi on meil ju jalaga segada, mõni kuu tagasi oli artikkel, kus näidati numbreid ja protsente, naabrid-baltlased ning -skandinaavid pidavat kadedusest ühtelugu igast otsast rohelised olema.
        Teraviljavarud on olemas, aga neid jätkuks sellise hädakorra puhul vaid mõneks päevaks. Tollest laost oli juttu siis, kui sealt mingid tonnid müstiliselt kaduma hakkasid ja keegi nagu süüdi ei pidanud olema. Vahepeal kaaluti selle kolimist ka Soome, ei teagi, kuhu nad selle mõttega jõudnud on.
        Aga üldiselt on mu teada viimaste andmete kohaselt põllumajandusega meil nii nutune, et kohalik vaovedaja riiki enam ära ei toida, suurem osa tuuakse ikkagi sisse.

        1. Vaatan et 13 000 kaitseliitlast lisaks sõjaväele (kaitsevägi) ja politseile.

          Samas jällegi on Eestis 300 000 inimest, kelle suunas ükski väelane ega liitlane tulistada ei tohi.

          Ning seal loos oli teema, et elektroonika on kutu. Ning ilma selleta mingist suurest ühtsest väest ei saa ju juttu olla. Pigem moodustavad need kaitseliitlased oma piirkonna väikeseid eraldi “valitsemisalasid”.

      2. Seda suurt, et ega militaristid eilased pole. EMP ammutuntud asi (meenutagem, millal tehti esimene tuumakas), sellest ka miks näiteks vene hävitajate elektroonika oli pikalt lampide peal (EMP ei mõju eks), nüüd loomulikult juba muu värk… laiatarbe elektroonika võib vedru välja visata, militaarvärk on aga selliste tingimuste jaoks loodud.

        1. Lampide peal elektroonika vajab ju samuti elektrit:))

          No vot ma ei suuda sealt militaar-netist kuidagi leida seda foorumit, kus räägitakse tehnikast, mis töötab elektrita.

          Palun linki.

        2. EMP ei hävita elektrit. Generaatorid-akud-jne. töötavad samamoodi edasi. Mikroelektroonika kärssab läbi – võibolla – aga see ei sega elektri tootmist…

        3. No seal loos oli pigem CMEga võrreldav asi. Ning minuteada lühistab see kõrgpingeliinid, akud ja alajaamade trafod ning tänapäeva militaristide ilusad mänguasjad.

          Ja ma tugevalt kahtlen valmisolekus selliseks situatsiooniks. Vanarauda, mis tööle jääb, neil kahtlemata on, kuid riigi tasandil kommunikatsioon ja kontroll kaob.

  6. Kurat, ma just eile vaatasin Pealtnägijat, kus esines mingi indiaanivana, kes loitsis eesti keeles (! omg nagu!) ja rääkis maailmalõpu kohta, et emm, ei, seda ei tule ikka, see on lihtsalt üks tavaline päev.

    Istusin ja mõtlesin, et jehoowa halasta…prime time television. Pealtnägija. Ja see ületab uudiskünnise. Et see maailmalõpp noh…üks vana indiaanlane jälle ütleb, et seda ei tule.

    Mul on juba pikemat aega meeles olnud see Vene ajal telekast palju nähtud multikas “Karsumm”, kus jänes värises ja karjus, et “hirmus Karsumm tuleb!” ja siis kõik jooksid padinal ühes suunas minema.

    Lollikari.

    Iga natukese aja tagant aktiveerub jälle mingi hull. Saage üle oma kuradi maailmalõpust noh. Tehke nikku või midagi.

        1. Ega on mõni ministrikoht üle ei ole ? Ma mõne igavama võtaks, kultuuri näiteks… Mõni portfell ikka vedeleb, see, mis Hansonilt ära tõmmati näiteks…

        2. Ray-le sobiks äkki keskkonnaministri koht? Äkki see ka kõigub juba kuigi ainult poole miljoni pärast hüpeldakse.

          Aga kui ministriks saad, siis olgu nii, et kivisisaliku aregnukava lastakse napakate parandusteta läbi: Ning mitte ainult see! 😀

        3. Kurat, see keskkonnaministri koht on sutsu kahtlane… ma ei ole nii sisalikulemb ja põlevkivi jätab ka suht külmaks… Mitte sõna otseses mõttes, muidugi, kui ikka ahju visata annab sooja küll…
          Mulle sobiks mõni portfellita ministri koht ka tegelt, ongi vähem kantseldamist… riigiametnikud, need on nagu kassid aga oluliselt vähem nunnud enamasti…

        4. 😀 😀 Vähem portfelli kantseldamist? Et nood võivad omast kodust jalga lasta, jah? On vist jah targem portfellivabasid rihtida.

    1. Rentsil on ju töökad ning närvilised ajad ja ta ei jõua kirjutada. Me peame siis ju kuidagi iseseisvalt ta blogi pidamisega hakkama saama. Selle peale lähevad parimadki meie seast hulludeks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.