anna kannatust

not pleased

Veidi aega enne siiatulekut saime kirja, kus räägiti, et firma tahab meile tagada paremaid elutingimusi, mistõttu majutuse hind on veidi tõusnud. Me tegime veel Kerliga nalja, et teadagi, mida see tähendab – reaalses elus tähendab see tavaliselt, et hind on tõusnud, aga see-eest on elamistingimuste kvaliteet langenud. Täpselt nii oligi. Teate küll, looduses on ikka tasakaal, kui miski tõuseb, peab miski muu jälle langema.

Ma ei teagi, kust otsast alustada, sest peaaegu kõik on kehvem. Kappidel pole uksi, nende asemel on vakstu. Jah, vakstu. Vannitoas ei ole üldse normaalseid kappe. Dušinurgal ei ole ust, ongi ehitatud selline kabiin, millest pool on täiesti avatud. Me üritasime küll ettevaatlikult pesemas käia, aga ikka oli vannitoa põrand hiljem tiigiks muutunud, isegi wc-pott oli märg.

Põrandal on mingi eriti imelik kole linoleum. Kardina asemel on see sama vakstu. Kuigi see on ausalt öeldes üsna nummi, laevadega, lihtsalt… Vakstu. Ruumi on vähem kui eelmises korteris. Lifti ei ole. Tööle peab kas kahe erineva asjaga sõitma või pool tundi bussis loksuma. Ja kuigi väljas on soe, on toas ikkagi küllaltki jahe, sest siinsed majad ei pea ju sooja.

Rõdu enam ei ole. Telerit ei ole. Tasuta internetti ei ole (kuigi vähemalt esialgu tundub, et see tasuline on ka tunduvalt kvaliteetsem). Lisaks on tegu suletud kompleksiga. See tähendab, et siin on mitu maja, need on aiaga ümbritsetud ja väravas on alati turvatöötaja, kellele tulles tuleb oma õige kleepekaga kaarti näidata. Külla võib kutsuda korraga ühe inimese (kes ööseks muidugi jääda ei tohi). Kui soovid pidu teha, pead sellest vähemalt 48 tundi ette teatama ja võid siis suisa kaheksa inimest oma peole tuua.

Enda tegematajätmistest kahetsen seda, et läks meelest ära, et tekikott tuleks kaasa võtta, sest see on ju prantslaste jaoks uskumatu leiutis, mida nad enda jaoks veel avastanud ei ole. Ja kui meile antakse kaks lina, siis ma tahaks panna ühe enda alla ja teise teki alla (ja soovitatavalt kolmanda siis teki peale, aga kolmandat ei ole) – nii et suutsin juba väikese tomatipasta pleki teha tekile.

Ahjaa, kui headest asjadest rääkida, siis nendeks on normaalne internet, normaalne padi ja normaalne tekk. Aga muidu tundub, et saan ikka sellise “Soome ehitaja” elu ka ära proovida, kus on üritatud inimeste pealt viimse piirini kokku hoida.

P.S. Ärge lugege seda vinguva häälega, see on kõik selline, mille paar nädalat probleemideta välja kannatab. Ainus asi, mis mind PÄRISELT närvi ajab, on see, et ma pean homme kell seitse ärkama, sest kuna mu leping algab homme, ei saanud nad lasta mul ju täna pabereid ära allkirjastada, et ma saaksin homme rahulikult kella üheksaks tööle minna, vaid ma pean seda kõike tegema homme hommikul enne tööd. Muu on kõik sihuke kerge ebameeldivus.

P.P.S. Mul on täiega pildil olevat mütsi vaja.