anna kannatust

oh häda, oh häda

Sai nagu suure suuga lubatud, et kui “Kirjapanemata lugude raamatul” teine osa ingliskeelsena välja tuleb, ostan selle, et tasuda selle eest, et esimene osa (mida ma nii ausal teel ei omandanud) nii hea oli. Nüüd on see LÕPUKS tõlgitud (sai pisut enne jõule valmis, et inimesed seda ikka kingituseks ostaksid), aga see on 15 eurot…. No ei raatsi kuidagi, seda enam, et kui esimest osa hinnati adventuregamersis 4.5 punkti peale, siis see sai punkti jagu vähem. Adventureshopis on see 14 euro peale alla hinnatud (hinnapoliitika on üks imelik asi, Gog-is on alghind 19.99 dollarit, Euroopa adventurepoes 19.99 EUR-i – praegu on kurss ca 0.7, nii et ilmselgelt on see väga erinev hind, mis on siis “sooduka” abil üsna sarnaseks tehtud), aga seal pole mul kontot. Pealegi tahaks oodata kuni oma palgapäevani ja siis osta (Prantsusmaal algavad soodukad näiteks kogu riigis 9. jaanuaril, kui mina siit juba läinud olen, aga loodan, et mujal tulevad ka aasta alguse aled). Oh häda, oh häda, ei tea, mida teha. Äkki tuleks Gogis ka allahindlus ja saaks ca 10 euroga kätte ja poleks seda tunnet, et mind on röövitud?

Ahjaa, negatiivse tunde tekitab ka see, et mängutegijad heietasid vahepeal, et ei saa endale kiiremat tõlget lihtsalt lubada, sest ei teeninud mängu esimese osaga nii palju kui lootsid – tegelikkuses oli see üks paremini müünud mänge tol aastal, nii et rahapuudust nüüd küll poleks tohtinud olla.

Adventureshop jällegi ei meeldi mulle selle pärast, et nad on täielikud röövlid. Näiteks neil on praegugi kampaania, et ostke aasta suurimaid müügihitte. A New Beginning on neil alla hinnatud 14 EUR-i peale (GOG-is 5 dollarit), Dark Eye on alla hinnatud 27.99 EUR-ile (GOG-is 9.99 dollarit), Deponia on alla hinnatud 13.99 peale EUR-i peale (GOG-is 9.99 dollarit) jne jne jne. Kui tegu on internetipõhise müügiga, kus ostjad asuvad üle maailma ja kauba kättesaamine võtab kõigest mõned minutid, ei tohiks hinnad ju nii erinevad olla. Võimalik, et Euroopa maksusüsteem nöörib neid, aga mina tarbijana ei taha rohkem maksta.

faith

tallad mõõdavad maad

Tahtsin uhkustada sellega, kui osav kartograaf ma olen. Nimelt sõitsin ükspäev kogemata bussiga nn külakeskusesse (sest ei teadnud, et öösel buss õiges peatuses ei peatugi ja tuleks varem maha minna) ja pidin sealt ise koju koperdama. Muidu oleks olnud puhta pekkis, sest kell oli pool üks öösel ja mingit nutitelefoni mul ei ole. Aga õnneks olin paari päeva eest mõelnud, et ehk prooviks jalgsi kaubanduskeskusesse minna – sinna ma küll ei jõudnud, jõudsin aga selle nimel endale google mapsist kaardi maha joonistada, omaenese osava käega. Kaarti näete juuresoleval pildil.

Juba joonistamisel tekkis väike tõrge – kuulasin samal ajal Kerli juttu ja muudkui kritseldasin ja alles hiljem avastasin, et olin sealt kaubandusrajooni nurga pealt valele poole kritseldama hakanud. Sellest polnud muidugi hullu, sest kui kaart juba valmis on, siis ma ise ometigi mäletan seda vaadates, kuidas miski olema peab ja milline see pilt arvutiekraanil välja nägi.

Probleem tekkis aga sellega, et internet näitas mulle miskipärast, et kaubanduskeskuse sissepääs on sellel kõige ülemisel horisontaalil, tegelikult oli aga vasakpoolsel vertikaaljoonel (nimi on sama, tänav teeb pöörde sisse). = ma tegin täitsa ilmaasjata ringi ümber kvartali. No ja lisaks veel see, et ühel hetkel pidin ma parempöörde tegema, aga siin on miskipärast tänavanimed majadel ainult tänava alguses ja lõpus, st igal ristmikul ei ole, nii et mul polnud õrna aimugi, kas ma ka päriselt õigesse tänavasse pöörasin. Küsisin ühe mehe käest, kas me oleme ikka Veski tänaval, mille peale ta vastas, et oleme küll ja küsis abivalmilt, kuhu ma minna tahan. Ma ütlesin, et enam pole vahet, ma olen ometigi õigel teel ja küll mu suurepärane kaart mu koju ära viib – ta võttis selle enda kätte, keeras ühtepidi ja teistpidi ja ütles ettevaatlikult, et ta ikka igaks juhuks natuke seletab.

Okei, tunnistan, et ma ei olnud joonestamistunnis ehk kõige usinam õpilane ja kõrvalteid ma peale märkida ei viitsinud (mul on päris kaart ju enivei silma ees), aga koju see joonistus mind viis ja ka tema juhendamine oli tegelikult täpselt sama rada mööda, mis ma endale kirja olin pannud. Inimestesse tuleb uskuda. Isegi koeratreenerid ütlevad, et esimene käsk on:”Usalda oma koera, koer ei ole loll.” Kui sellega on algus pandud, läheb kõik edasi hästi ja areng on võimalikuks tehtud.

Teie (õnnelikult kohalejõudnud) Rents