Prantsuse punk ja “Le Grand Soir” (2012)

Vaatasin sihukest filmi. Teemaks siis vananev punkar (“Euroopa vanim koeraga punkar”) NOT ja tema poolvend, kes on korralik kodanlane, kes jääb ilma nii tööst kui abikaasast ja on seetõttu meeleheitel. Ka see film on eelkõige pildiline, st meile näidatakse palju muljetavaldavaid kaadreid, aga minuni see kuidagi ei jõua. Ehk on asi selles, et see kujutab küll võrdlemisi realistlikult ühe Euroopa punkari elu (selles mõttes, et nii nad Saksamaal ja Prantsusmaal tihti oma päevi veedavadki, Eestis käiakse ikka tööl, ja impulsiivsed on nad igal pool), aga seal ei olnud minu jaoks midagi uut, väga huvitavat ega üllatavat. No ja teiseks siis keskealiste väikekodanlaste “äkki ma ei olegi nüüd naabrist parem” mured, mis ka väga minuni ei jõua. Poiste ema karakter oli küll puhas kuld (ema mängis Brigitte Fontaine, kes on Prantsusmaa ülikuulus laulukirjutaja, laulja, kirjanik, dramaturg jne), kuigi tema elust saaks vist igavama filmi, sest ta põhiliselt ainult suitsetas.

See-eest soundtrack oli filmil hea, isegi väga hea. Muidu on prantsuse punk mulle igavapoolse mulje jätnud (nagu üldse punk või nagu üldse muusika – igal pool on mõned pärlid ja hulk tapeeti, elu on selline, – aga see soundtrack on vraiment génial, kuigi ma ei leidnud netist päris kõike üles):

Lisa kommentaar

Kommentaare veel pole.

Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid