Ma pole ammu sundinud teid “titepilte” vaatama. Aga täna oli Sikul, kes vihkab hüüdnimesid, fotokas kaasas, nii et õnnestus paar vahvat kaadrit jäädvustada. Nii et kui ei taha, siis edasi vaatama ei pea.
Ülemisel pildil on siis lihtsalt pikutamisega kergesti segi aetav “stardipositsioon” – selle asendiga annab üks koer teisele märku, et on valmis kohe teda taga ajama (ja kui teine eest ära joosta ei viitsi, siis teda pikali lükkama). Aga muidu on mul hea meel, sest kui ma peaks kunagi vaesena välismaal olema, saan ma hakata leviteeriva koeraga pappi kokku ajama (see inimene olen mina, võite vabalt näiteks “dat ass” öelda):
No ja nad on mul lihtsalt armsad ka, nii koos kui eraldi:
Pärdikute päevaraamat 
Awww, nii nunnu!
Rohkem nunnut!
Jõgi kannab aww-nunnusid, mul pole see meeldegi tulnud! Loe oma Y meili, eks. 🙂