anna kannatust

muutused ei ole kerged tulema

Käisin ükspäev pealinnas. Sellise suure sündmuse puhul kammisin suisa pool pead ära. No tervet ei jõudnud, teise poole kammin mõni teine kord. Nagu ikka. Pea 25 aastat möödas ajast, mil issi mul juuksed maha lasi lõigata, sest ma ei viitsinud juba siis tubli tüdruku kombel juukseid kammida (mul on kuri kahtlus, et teistele tüdrukutele tegid ka vanemad ikka neid patse ja lehve koolieelsel ajal, mitte nad ise, nii et ehk on siin siiski ka mu isa laiskus mängus, mitte ainult minu oma). 25 aastat, veerandsada – ja sittagi pole muutunud, kui klassikuid tsiteerida, ainult juuksed on vahepeal tagasi kasvanud.

Muidu oli tore suures linnas käia, bussis sai Elmarit kuulata, lasti suisa JMKE-d ja puha. Ja muuhulgas (ilmselt nende viimaste artiklite valguses) oli raadios küsimus, millist tööd inimesed teeksid, kui rahas küsimus ei oleks. Vastused olid hästi armsad, keegi ei tahtnud kosmonaut olla, paljud ütlesid, et ongi juba rahul (näiteks üks ütles, et nii tore on füüsikaõpetaja olla). Üks tüdruk näiteks kirjutas, et ta tahaks kaltsukas müüja olla, sest talle nii meeldib see, et igal riietusesemel on seal oma lugu.

Kuidas need kaks lõiku nüüd omavahel seotud on? Neid artikleid kommenteerides on korduvalt öeldud, et inimesed peaksid tööd ikka palga järele vaatama, mitte õppima ainult seda, mis neile meeldib. Siit tuli aga päris hästi välja, et ega ainult rahast ei piisa, töö peab ikka sobima ka. See on muidugi niisamagi selge, kui asi oleks ainult rahas, mindaks fekaaliveo autot juhtima näiteks – eks selle pärast selle eest hästi makstaksegi, et raske on leida inimest, kes oleks valmis sellist asja tegema. Miks ometi? Mis see väike lõhn nüüd, palk on normaalne ju. Või lüpsjaamet näiteks – ei saa megapalka, aga miinimumist esiteks tunduvalt rohkem ja teiseks on see igapäevaselt tunduvalt vähem kui kaheksa tundi, nii et selle kõrvalt jõuaks ka midagi muud teha. Aga inimesed ei taha minna, sest mingi osa sealt ei sobi.

Kui ma ka oleksin pikka kasvu ja anorektilise välimusega, ei sobiks ma ilmselt modelliks, sest no ei tõmba ju ilmselt, kui ei viitsi peegli ees istuda ega isegi juukseid kammida. Nii et see on paratamatu, et kui inimene hakkab seda tasuvamat eriala valima, peab ta lähtuma ikka sellest ka, kas ta seda tööd teha suudaks. Kui ei suuda, tuleb kuskil kompromissile minna. No mitte näiteks kaltsukasse müüjaks, kui seal palka ei saa, aga leida viis, kuidas see “igal asjal on lugu” oma tööga ühendada, näiteks restauraatoriks hakates vms. Või ollagi kaltsukas müüja, kui suudetakse selle rahaga elada, miks ka mitte.

Aga. Mulle VÄGA meeldis see suhtumine, mis selles saates oli, et kõik tööd olid võrdselt head ja armsad. Keegi ütles, et ta tahaks olla pereema, kellel on seitse last ja naissaatejuht ütles seda kommenteerides (sest meessaatejuht küsis, kas tema ei tahaks sellist asja), et temale isiklikult see ei sobiks, sest ta on hirmus sebija ja asjataja ja kodune elu ei sobiks talle – pange tähele, ta ütles, et talle ISIKLIKULT see ei sobiks. Ta ei öelnud, et see naine on hull, kes ei realiseeri oma tegelikke võimeid ja ei kasuta oma vabadust ja orjastab end jne jne, vaid suhtumine oli absoluutselt iga valiku suhtes mõnus ja toetav.

Viimasel ajal mind häirib see, kuidas inimesed erinevatesse töödesse ja võimetesse suhtuvad. Kusjuures tavaliselt mitte teiste suhtes, vaid näiteks inimesed solvunult karjuvad facebookis teemal “no mina olen ju kuradima humanitaar, kellele minusugust vaja”, mis teisipidi tähendab muidugi “te kõik arvate, et te olete minust paremad, värdjad”. Meenub üks lühike mees, keda tunnen, kes mulle igal kohtumisel mainib, et naised teda ei taha, sest ta on ju jupats. No sellise suhtumisega meest ei tahaks tõesti, leian pigem mõne, kes ei ole kompleksihunnik, miks ma peaksin ise endal elu raskemaks tegema? Minu vend on ka reaal, mina olen humanitaar, ma ei arva, et üks meist teisest selle pärast parem oleks. Jah, tema on matemaatikas parem, mina olen eneseväljenduses osavam, aga üldisel tasandil oleme me mõlemad võrdväärsed inimesed, lihtsalt oskused on erinevad. Ja kui ühe oskusi rahaliselt väga kõrgelt ei hinnata ja ta on selle tee teadlikult valinud,siis peab ta lihtsalt parem majandaja olema, kuid jääma siiski Inimeseks. Mitte lõugama, kuidas teised on kõik lollid ja nõmedad, sest temal endal on kompleks.

Aga ma lähen kammin nüüd juuksed ära. Kui keegi oskab selgitada, kuidas seda soengut tehtud on (st, kuhu jäid alumised lahtised juuksed seal ja kas see pats tuleb päris üle pea või mitte jne), olen üks suur kõrv.

Pilt on siit.

22 kommentaari “muutused ei ole kerged tulema

  1. Selle kõige peale tahaks kohe midagi positiivset öelda, aga kuna ma olen “reaal”, siis hästi ei oska. 🙂
    Kui sellise mõttemaailmaga humanitaare rohkem oleks…

  2. Nojaa, aga sina jällegi ei suhtu kompleksihunnikutesse kui võrdväärsetesse. Ega inimene süüdi ole, et ta on mingi ajuväärastusega ilmale tulnud. Kompleksidega ju ei ole ka nii, et ütlen, et minge minema ja muudkui lähevadki. 😦

    Minu meelest tuleks neile kompleksihunnikutele ikka öelda alati, et nojah, sa ei saa enam kasvada, aga sa see-eest teed nii häid kohupiimakooke või juhid nii hästi autot või oled nii hea progeja või mida iganes. No see, et inimene loomuldasa põdeja on, teeb ta elu isegi sitaks keeruliseks. Sõbrad selleks ongi minu meelest, et üksteisega hinnanguvabalt suhelda. Humaniaarid, reaalid, trodovandid, luuserid. Keda keegi välja kannatab. 😀

    Nojah, mina jälle ei suhtu mögisejatesse, mõtlemisvõimetutesse ja intrigantidesse kui võrdväärsetesse, nii meist ei ole mingit boddhisattvat veel kummastki loota. 😀

  3. Selle nurga alt vaadates pakuksin, et äkki on tegemist “dutch crown braid” või “braided crown”-soenguga & juutuubis on nende kohta how-to videosid ka, ainult ilusat skeemide & tekstiga õpetust ma ei leidnud. 😦

    1. A mis vahe milkmaid braidil ja dutch crown braidil on? Esimene on kaks patsi, mis on pealael ühendatud ja teine alustab küljelt ja liigub ümber pea?

  4. Ma arvasin, et olin ainuke õnnetu, kes pidi õrna pubekaea läbima randiga poisipeaga lihtsalt selletõttu, et ema sõnutsi ei osanud ma oma juustega midagi teha…Õigupoolest ei osanud ka tema nendest midagi kaunist võluda – just ükspäev siin imetlesime kasvatajate kätetööd kui laps ja lapselaps koju saabus nagu noor Tõmoshenko.
    Aga ametitest, muidu mu isa tahtis lapsena kangesti fekalistiks saada, fekalisti auto olevat mingit põnevat häält teinud? ! aga ta unistus siiski ei täitunud. Ja lüpsjaamet oli vähemalt nõukaajal päris karm, sest tööpäev algas väga vara ja teine sats tuli teha jälle õhtul, nii et pereinimesele väga ei sobinud, samas lehmad olevat armsad olnud aga eks selle töö maine ole jah madal, nii et ma ei ütle, kust need andmed pärinevad…

      1. Ma ka ei tea, tegelikult on suht vastutusrikas töö. Eellüpsist ja udara puhtusest sõltub piima kvaliteet (mastiidi teke, st) päris palju.

        Aga jah, jõledad tööajad on seal. Ja noh…”lihtne töö” selles mõttes, et igaüks õpib ära.

        1. No kui on mingi robotlaut, siis on lüpsjapoiss arvutimees nagu ma asjatundjate jutust aru olen saanud. 🙂 Peen amet, aga nimi on ametil ikka lüpsja.

        2. Nojaa, aga ta peab nuppu ka vajutama. See onju sama inimene ikka või on udarate jaoks eraldi töötajad?

  5. Minagi olin kuni 6 klassini poisipeaga, ise ei sallinud kammimist ja ema ei osanud patse ka teha.
    Mis lüpsjaametisse puutub siis seal on madal vaid maine. Krooniajal oli mitmes farmis palk üle 10 tuhande kätte, lisaks sageli ka elamispind ja transport tööle ning tagasi.
    Niiet mõni tulus amet jäetakse valikust välja vaid halva maine tõttu. Kuidas sa ikka nunnule kutile klubis ütled, et lüpsjana töötad 😛

  6. *mõtiskleb*

    Noh… Jood õlut ja kui kutt väga närvidele käima hakkab oma lolli ibaga, siis käratad talle, et kuule, mees, ma katsun iga päev rohkem rinda kui sina iial, jäta mind rahule. Nii ütledki… Perspektiivi küsimus tegelikult.

  7. Kusjuures ma olen mitu korda mõelnud, et fekaaliautoga on küll maineprobleem ja paha hais, aga iseenesest ju tore töö. Sellepoolest, et selle kasulikkuses pole mingit kahtlust, kõik saavad aru, et vaja.

    Ma vaatasin ükskord töökuulutusi,ja silmad lõid “jäätmete sorteerija” peale põlema. Ma usun, et ma võiks suure vaimustusega jäätmeid sorteerida, sest esiteks mulle üldse õudselt meeldib sorteerida ja teiseks olen ma kohutavalt õnnelik, kui miski äravisatud asi õnnestub ikkagi kuidagi kasutatavaks teha, olgu või sekundaarse toorainena.

    aint kardetavasti ei lastaks mul jäätmesorteerimisfirmas nii põhjalikult sorteerida kui ma tahaks. muidu oleks vaata et unelamte töö.

    1. aa, ja kõik fekaaliauto juhid, keda ma olen näinud, on olnud sellised toredad ja jätavad terve mulje. “Terve” selles mõttes, et ei kompleksita.

      1. Ma oleks automaatselt mõelnud, et see hais EI TULE MAHA. Näiteks sigalas ei töötaks ma iialgi, ehkki palk võiks hea olla ja töö on hea stabiilne – aga see hais EI TULE MAHA.
        Samas kui sa oled fekaaliauto juhti lähedalt näinud, siis sa vist tead ise paremini, et see hais tuleb maha. Ilmselt.

        1. tõtt-öelda olen ma neid näinud ainult koos fekaaliautoga ja sellisel juhul ei saa aru, kas tuleb või ei tule. või kui palju see üldse külge jääb.

        2. Aga minu vanaema rääkis juttu, kuidas tema nooruses ühe fekaaliauto juhi pruut läinud ootamatult teisele mehele. No äkki ei tulnud hais maha või tuli hoopis uus suur armastus peale, igatahes fekalist jäeti maha. Ent too võtnud oma auto ja lasknud selle sisu vooliku kaudu pulmasaali. Kas sanskriti keele professor saaks nii võluvat kättemaksu korraldada? 🙂

        3. Hee, seda lugu mäletan oma lapsepõlvest puhtakujulise linnalegendina, s.t “keegi kusagil kunagi”, aeg ja koht jäid päris lahtisteks.

        4. No ega linnalegend tühja koha peale teki. Areneb küll ja kasvatab uusi harusid, kuid iva on kusagilt tulnud. Äkki hoopis talumees vedas mahajätnud pruudile pulmapäeval sitakoorma ukse ette. Aga seda ma tglt ei usu, sest sõnnikut oli niigi vähe ja see oli kallis kraam. Ja maal peldikuid ka nii väga ei kasutatud kuni 1920ndate aastateni, sital käidi ikka talvel laudas või suvel kapsavao vahel. Nii et mõelgem veel, kus jutt alguse saada võis. 🙂 Kuskil äkki keegi ikka tegi nii. Riia linnas või kusagil mujal. Hobu hirnus Hiiumaal… 😀

  8. Ei saa mitte vait olla sellel teemal enam. Kus siis veel kommenteerida kui mitte Rentsi juures. Vabandan ette, et läbustan pika kommentaariga. Kustuta ära kui häirib 😛

    Alates sellest, kui see trall ajakirjanduses lahti läks, olen mina üritanud välja mõelda, et kumb ma siis olen. Põhikool muusika kallakuga – humanitaar. Gümnaasium vabariigi tolle hetke karmimas mat-füss klassis – totaalne reaal. Ülikoolis õigusteadust – jälle humanitaar. Tööd teen hetkel finantsarvestuse vallas – reaal vist jälle. Ja kõik eelmainitu meeldib. Go figure! Elamise ja rahaga saan nagu ka hakkama. Töötanud olen igasugu aladel. Isegi laudas lüpsjana paar suve 😀 (ega igalt poolt 1 kuu töötamisega 700 rubla raha peo peale ei saanud). Ülikooli ajal tõi aga leiva lauale hoopis tehniku töö. Lüpsja amet on muuseas füüsiliselt kohutavalt raske. Hakkab tervisele üsna kiiresti.

    Mina hoopis arvan, et noored tööotsijad on jube pirtsakad (äärepealt oleksin kirjutanud tänapäeva noored, aga nii vana ma vist ka veel ei ole). Midagi ei sobi. Karjääriplaneerimist pole ollagi! Kõike tahetakse nüüd ja kohe ja kandikul. Nüüdseks olen ka töövestlusi tööandjana üsna arvestaval määral pidanud. Kõige hullemad ongi noored. Midagi ei oska, kogemus puudub, teatavad ülbelt nimekirja asjadest mida nad EI tee ja esitavad väga palju tingimusi alates tööajast ja lõpetades töövahenditega, aga palka tahavad väiksema ettevõtte juhatajale sobivat.

    Samas teisest küljest on Eesti nii vildakas oma väikeste palkadega, millest ära ei ela. See ei ole normaalne kui miinimumpalk on alla vaesuse piiri. Ei ole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.