Postimehes on jälle üks artikkel, mis muuhulgas ärgitab inimesi kommenteerima müügikeelu teemadel, sest sealt ju kõigil king pigistab. Öeldakse näiteks nii:
Läksime äiaga ühel nädalavahetuse varahommikul metsatööle, teada ju, et füüsiliselt raske töö tuleb ja higistamist palju. Metsatukk oli tsivilisatsioonist suht kaugel ka. Mõtlesime, et ostaks lõunaks kummalegi ühe õlle lõuna kõrvale. Aga loll lugu bensuka kassas (kell oli alles 8 hommikul), ei müüdudki. Piinlik endal ka, no ei olnud müügipiirang meeles.
Ostsime kalja, seda ikka müüdi.
Jutu moraal see, et kannatavad ikka normaalsed inimesed, küll sõltlastel on täpselt teada millal ja kus peab olema
Ja nii:
sama teema- mõnel päeval oleks kodus vaja tõsisemalt füüsilist tööd teha ja kui loll oled ning eelmisel päeval varusid ei täienda, siis tööpäeval ootad enne kümneni, siis käid poes ära ja alles siis tööle- enne ei taha ju tööriideid selga panna ja keha märjaks ajada, et siis vahepeal tiir poes käia. olen vaadanud poodides kella kümne ajal, kus tunkedes mehed siis kohale loivavad ja korvi õlut laovad- ilme, et enne seda nad tööd teha suurt ei viitsinud ja ajasid kella vaikselt edasi kuni aeg käes. sama nagu vene ajal, kus kell kaks lendas haamer nurka ja sellid kõik poesabas.
Mina ainult loen ja imestan. Kui esimene tundub veel üsna loogiline, siis teisest jääb küll mulje, et tööd, eriti füüsilist tööd, on VÕI-MA-TU ilma alkoholita teha. Sest noh, vaja on ju. Vaesed ehitajad näiteks ei saagi enne kümmet tööle hakata niiviisi, kui kaugemalt tulek on – siit võiks kohe teha järelduse, et just see alkoholi müügikeeld tõmbab meie tööviljakuse alla ja seega takistab majanduskasvu.
Pärdikute päevaraamat 