literature

“Lazari naised” (Marina Stepnova)

Täna oli palju ootamist avalikus kohas, kus inimesed üksteist tagusid ja vastu maad suruda üritasid, nii et mille muuga ma ikka aega täitsin, kui mitte raamatuga. Seekord on tegu teosega, mida üks sõbranna soovitas ja mille ta mulle suisa koju kätte tõi, niivõrd  suurt muljet avaldas see talle (ja sõbrana tahtis ta seda teistegagi jagada). Avaldas teistelegi, siin näiteks on üks ülipositiivne arvustus.

Kui räägitakse “naise häälest kirjanduses” peetakse enamasti silmas just sarnast kirjandust – loo keskmes on naised ja autoril on heale tüdrukule omaselt pehme stiil, ta on selline mõistev ja hea, isegi kui juhtuvad halvad asjad. Isegi südametu mõrra kohta mainitakse ära, et julm võib ta ju olla, aga alatu mitte kunagi. Lisaks on tegu hästi voolava tekstiga, pehmeid ja poeetilisi võrdlusi loobitakse nagu varrukast, päike ei looju kunagi, ta mähkub saabuva öö hiiglaslikku kardinasse – no selline ilmselgelt väga naiselik tekst. Ja väga pildiline, seda lugedes on kerge toimuvat ette kujutada, nii et hästi laduv ja selles mõttes meeldiv lugemine, et tekst on nauditav.

Aga mulle ei pakkunud see siiski sellist kunstilist katarsist, nagu teised kirjeldavad. Esiteks selle pärast, et see teema väga ei kõnetanud mind – ülbe (geenius on põhjusega ülbe, aga ta on siiski ülbe) mees ja juhuslikult tema ümbruses eksisteerivad naised ning nende elu. Ei mingit tulistamist, põgenemist, hüppamist, mürgitamist, no kuidas nii saab. Aga see-eest oli hulganisti mitmesuguseid kahe maailma vahel rippumisi, nii meeleseisundite kui maailma tajumise osas.

Teiseks oleks see raamat võinud mulle umbes poole rohkem meeldida, aga ma langesin eksitava reklaami ohvriks. Nimelt oli tagakaanel kirjas, et Lida pärib oma vanaisa geniaalsuse ja minu jaoks on geniaalsus ning füüsiline andekus kaks täiesti erinevat asja, nii et ma ootasin terve raamatu viimase kolmandiku, et millal nüüd ometigi see tema geniaalsus sisse tuuakse – ja ei jõudnudki ära oodata, nii et ma tundsin teravalt, kuidas see ootusärevus (ja lõpuks pettumus) lugemiskogemust rikub.

See, et ma kohati autoriga mõne järelduse või mõttekäigu osas sugugi ei nõustunud, on vist pigem hea kui halb, sest ärgitab mõtlema ja vaidlema. K.k.p.s. ütles, et sellega ei tuleks vaielda, vaid sellele tuleks läheneda kui sissevaatele ühe juudi suguvõsa loole ja ilmselt on tal õigus. Öökapiraamatuks on see igatahes üsna okei ja kuigi siin ei ole ühte läbivat palavat armastuslugu, võiks vist naistekafännidele ka soovitada, sest tundeid on siin palju, nii sugude-, sugulaste- kui sõpradevahelisi.

P.S. Kaanekujundus on minu jaoks äärmiselt segadusseajav – rahulolevad naised, rõõmsad liblikad ja siis selline pigem tumedates toonides sisu.

8 kommentaari ““Lazari naised” (Marina Stepnova)

  1. Eee…hmmm…ma tglt ei näinud selles raamatus vist peaaegu mitte midagi sellest, mida Rents nägi. 😀 Ja seda ka väga ei näinud, mida Rents arvas mind nägevat ehk siis juudi suguvõsa lugu. Ma rohkem nägin Vene/nõukogude juutide siili jätkumist. Sellist stiili, kus räägitakse mingit lugu ja seda rääkides tegelikult räägitakse naabrimuti vanaema lugu, Kamenovka küla joodikule kuuluva kassi lugu* ja neist lugudest moodustub kogu ühiskonna imelik lugu, mis on täiega imelik ja määrab inimeste saatuseid ja elusid.

    Suguvõsaloo osas oli minu jaoks ainuke väga oluline seik, et juudimuti sõjaaegseid kasulapsi nimetas autor oma vanematena. Et mind, autorit, praegu kirjutavat pooljuuditari, ei oleks olemaski, kui lastetu vene baaba ei oleks mu vanemaid sõja ajal üles korjanud.

    Nojah, ses mõttes muidugi on jah väga naiselik, et kogu see oopus on ka armastustega üleskorjamiste jada. Ja imelike erinevate armastuste jada, mis määrab ka erinevate inimeste elusid ja saatuseid. Lazar korjatakse üles, tema ise korjab Galina üles ja siis korjab see insener, mis ta nimi iganes oligi, Galina pojatütre üles. Ja kõik armastavad midagi või kedagi või kuidagi selle käigus, aga mitte päris ortodokssel moel. Ortodoksseid armastusi on seal ka (Galina poeg+uppunud naine; Galina+vant, kellega ta ei abiellunud – neil on täiuslikud armastused või nende täiuslikud illusioonid), aga need ei ole selle raamatu teema, need on igavad ja isiklikud. 😀

    Äh, aga ma pole mingi kirjandusteadlane. Nii et Rentsi ülevaade sobib küll (ehkki tema pole ka kirjandusteadlane). 🙂 Sellega olen küll nõus, et rmt oli suht filmilik. Mind see vahepeal häiris. Ja nagunii ma lugesin seda kuu aega tagasi ega mäleta enam nii mõndagi.

    * Ses rmt-s neid lugusid tglt pole, aga on analoogid.

    **See rmt on veel sinu käes, Rents, vaata järgi, kelle pilti seal kaanekujunduses on kasutatud. Ma pakun, et seal on rmt-ga mingi klemm.

  2. Ok, mulle meeldib ümbernurga lähenemine, sulle ei meeldi siis, jah? Ma tõsiselt vaenan Hemingwayd, kas tead. 😀

    Tglt oli see raamat minu meelest juhustest, elu juhuslikkusest. Ning seetõttu mu jaoks olid need pealiinist kõrvalepõiked täpselt samasugused pealiini juhuslikud osad nagu pealiin ise. Noja muidugi loovad tausta ka. Vorm on sisuga seal kooskõlas minu silmis.

  3. Et Rents on peast gripitainas ja mina ei taha selleks ise ka saada, siis pole rmt minuni veel jõudnud, aga ma vaatasin täna rmt.poes järgi, et kaanel olev pilt on Ernst Ludwig Kirchneri “Naine teeajal. Haige naine”. Täies ilus on pilt näha näituseks siin http://www.wikipaintings.org/en/ernst-ludwig-kirchner/woman-at-tea-time-sick-woman-1914

    Ma tglt ei oska otsest seost leida. Ernst Ludwig Kirchner oli Saksa ekspressionist (mida on muidugi pildistki näha), kes tappis end 1938.a ära. Ok, pildil on 3 naist, aga mina rohkem seoseid ei leia. Ma ei leia ingliskeelset juttu selle pildi kohta ja saksa keelt ma ei oska. S.t küsimus jääb endiselt lahtiseks. Vbl oli kirjastusel luba seda pilti avalikult trükkida ja muidu tundus ka sobivat (ehkki R. meelest mitte)? 😛

  4. vat, minu silma jaoks oli see kujundus kah pigem ekspressionistlik ja ülitundeline – kui ma kõvasti pingutasin, suutsin näha rahulolevaid nägusid ja rõõmsaid liblikaid, aga no värvid on ju närvilised.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.