music

Kuule, postiljonionu

Ma tegelikult hakkan vaikselt närvi minema juba, eks. Sellega leppisin ma vaikides, et mu viimane postkaart Prantsusmaalt kohale ei jõudnud – kuigi ma saatsin selle ekstra ilma ümbrikuta, sest keegi ei hakkaks varastama postkaarti, millel kellegi teise romantilised sõnumid peal on. Ei hakkaks ju, ega? No mina arvan ka, et ei hakkaks, nii et ju ta teie sorteerimisosakonnas Aafrika hunnikusse kukkus.

Siis olin ma tellinud kaheks kuuks Imelise Teaduse, mille jaanuarikuu number kohale ei jõudnud – pole ka hullu, sest ausalt öeldes olin ma isegi unustanud, et ma selle tellisin, kuni üks tädi helistas ja küsis, kas tahan tellimust pikendada (ja tundus väga solvunud, kui ma ütlesin, et mis ma ikka pikendan, kui see reaalselt mulle postkasti ei jõua). Võimalik, et mõni naaber luges ja ehk sai isegi targemaks.

Aga Kerli, kes elab Tallinnas, sai juba NELJAPÄEVAL oma tšeki kätte ja mina ootan IKKA VEEL nagu laps jõuluvana. Kas teil keegi jalgrattaga veab neid kirju Tallinnast mujale Eestisse laiali? Ja sajaeuroseid ma üldiselt niisama ahju ei aja kamaluga. Nii et ole tubli ja tule too see mulle ükskord ära, kaua ma kannatan.

Sinu mitte eriti kannatlik kannataja

Rents

Rents

14 kommentaari “Kuule, postiljonionu

  1. Mu arust selline järjekindel postivargus viitab mingitele tõsistele probleemidele, ma läheks postkontorisse kellama.

    1. Ma pole üldse kindel, et see vargus on – ma olen siin elanud aastaid ja kuni detsembrini lõpuni jõudsid kõik asjad alati kenasti postkasti. Detsembri lõpus võis postkaart kaduma minna juba Prantsusmaa poolel, sest enne aastavahetust saadetakse neid ju nii palju, igasugu vead on kerged tekkima. Ja ma tõesti ei tahaks uskuda, et mingi hull just minu täiskirjutatud “musimusi” postkaarte varastaks (on see siis ilusa pildiga või mitte). Ja seda, miks keegi võiks tahta naabri postkastist Imelist Teadust pihta panna, ma täitsa mõistan, nii et siin ma küll ilmtingimata postiljoni ei süüdistaks. Tšekk on ainuke, mille kohta ma reaalselt usun, et keegi võiks selle lahti kiskuda, sest nagu ma blogiski kirjutasin, eelmisel ajal oli nii minu kui mu kahe tuttava ümbrikud kõigil ühtviisi “kogemata lahti tulnud”, st selline kleebis oli peale pandud neile. Paksud ümbrikud, nii et tekib kahtlus, et äkki on sees raha või midagi muud varastamisväärset (keegi ajalehekommentaariumis ju kirjutas, et ta saatis lapselapsele postkaardi, mille vahel olid kleepsud ja kaart jõudis ilma kleepekateta kohale), võidakse lahti kiskuda küll, sest hästi ei tahaks uskuda, et KÕIK ümbrikud juhuslikult lahti tulid. Sest kui oleks kahtlustatud, et sees narkootikumid vms keelatud asjad, oleks ju ka vastav märge, et avati kontrolliks vms.

    2. Meie tänavas möllas vanasti hull postiljonitädi, kes oli võimeline ära kaotama pakiteateid ja varastama muusikaga ja võltskalliskividega postkaarti, mis ameerikast saadeti, ning selle oma sugulase jaoks ümber kirjutama; igasuguseid hulle leidub.

  2. No raha saatmine on seadusega keelatud ja kõik postisaadetised vist lastakse mingist masinast läbi, mis seda sularaha seal sees tuvastab, kuid kleepsukontrollist pole ma varem midagi kuulnud. Järjest tõenäolisem tundub idee, et kuna tiguposti liigubki järjest vähem, siis igaks juhuks avatakse KÕIK kirjad, ehk leiab mõne kinkekaardi või asja…

    Inetu mõelda muidugi nii.

    Kas sa teiste majaelanikega oled rääkinud, et kas neil jõuab post kohale?

  3. Mu tütar pani üle kahe nädala tagasi Rootsist ühe mulliümbriku posti, milles olid villased sokid emmele, tema elu esimene isekootud sokipaar. Tahtis mulle üllatust teha. Tänaseni pole see minuni jõudnud ja ega enam vist ei jõua ka. Samas tuleb mulle juba seitsmendat aastat Rootsist igal nädalal post ja ainult ühel korral on juhtunud, et paari päeva asemel oli suur ümbrik teel üle kolme nädala – tuli nimelt Hispaania kaudu. Ma olen aru saanud, et Estonia ja España võivad mõnel postisorteerijal sassi minna, nii et maa tuleks alati hästi selgelt ja suurte tähtedega kirjutada.
    Aga mis ajakirjadesse puutub, siis väga paljusid meil väljaantavaid ajakirju saab lugeda rahvusraamatukogu veebis:
    http://digar.nlib.ee/digar/esileht
    Peab ennast ID-kaardiga lugejaks regama ja saab kõigele ligi. Kahjuks ma ei tea, kas ajakirjad ilmutatakse seal värskena või mingi ajanihkega, pole endal olnud aega neid sobrada seal.

    1. Ma mõtlesin ka sellele España võimalusele, Veel imelikumates kohtades on vahel kirjad ära käinud. Kuskil Equadoris vm-s. Villasokid läksid nagunii Etioopiasse ja kuluvad seal külmetavatele ja nälgivatele lapsukestele täiega ära. 😛

      Ajakirjaga võib olla samamoodi nagu mul millalgi Eesti Looduse või Horisondiga oli. Postiljon ütles kurtmise peale, et “poiss loeb läbi aj toob ära”. 😀 Ma ei hakanud mölisema ka, tglt tõi jah ära mõneajalise hilinemisega. Äkki tõesti oleks postiljoniga suhtlemisest abi?

  4. supilinnas liigub postiljon, keda küllalt tihti mitte ainult korterite ja majade vaid ka tänavate nimed ei koti- olen oma postkastist leidnud nii kõrvalkorteri, vastasmaja kui mõne teise tänava aadressiga saadetisi.
    ka meeldis talle mingiaeg reklaamlehti lihtsalt hunnikus koridoripõrandale jätta ning ühe naabrile mõeldud kirja leidsin enda akna tagant lillekasti vahele suratuna.
    kui võtsin lõpuks nõuks eesti postile muret kurta, vastati sealt: “uurisime postiljonilt ja tema ütles, et tema pole teind”.

    niiet ma küll vahel kardan, et äkki mõni pikaleveninud saadetis vedeleb kellegi koridoripõrandal või on suvalisse postkasti “ära pandud”.

    1. Ma töötasin ka tudengina ühel suvel postiljonina. Õudne kiusatus oli kõik need reklaamid enne laiali tassimise algust kohe põlema panna või vanapaberisse viia. Kusjuures oli inimesi, kes hakkasid kurtma, kui neil mõni reklaam oli postkastist puudu. Nende jagamine käis vähemalt siis suht suvaliselt – postiringi lõpuosa jäi osast ilma, sest ma polnud ka mingi kaamel ja toppisin alguses vahel mõnele kahekaupa. 😛 Ning ajakirjasid ja katalooge ei viitsinud ma ka samal päeval laiali vedada. See oleks liigi isegi Kalevipoja kaamlitele. 🙂

    2. Meil oli tore postiljon, tõi vahepeal meile ilma korrektse aadressita ümbrikutes kullaimitatsiooniga meenemünte ja samuti aadressita paki, mis oli adresseeritud kellegile Möku Kelpale, aga sellest hoolimata sisaldas CD plaate päris hea Jazzmuusikaga…

  5. Kui mul on jäänud mõni tellitud leht või ajakiri saamata, olen helistanud kojukandesse ja olen saanud tagantjärele. Muidugi tshekke Prantsusmaalt ei ole võimalik korvata. Aga helistada ja uurida tasuks ikka.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.