alcohol

vastlapäeva eri (väikse hilinemisega, nagu mul kombeks)

Kelgutamisest ei tea ma midagi, aga kõige pikemad linad on küll juba valitud ja pildilegi püütud (ja minul omakorda pilt Postimehest laenatud). Iseenesest see mees mulle meeldib, ikka on tore näha optimistlikke inimesi – näha ju, et linad ulatuvad ainult poolele teele, aga mees teab, et julge pealehakkamine on pool võitu. Usku peab ikka ka olema, muidu ei jõua kuskile.

Või nagu üks kommentaator tabavalt ütles:

Elu Lasnamäel on nagu elu olümpiakülas – inimesed käivad dressides, räägivad võõrkeelt ja nüüd tegelevad ka sportvõimlemisega.

Kuigi aususe huvides tuleb ära märkida, et see konkreetne staar olevat siiski eestlane, kelle kuri naine välja minnes luku taha pani. Peab mõnel alles olema huvi meest pidada, sellise asemel võiks küll osta vibraatori, papagoi ja kassi combo, oleks koht kohe vähemalt sama kvaliteetselt täidetud. Postimehe kommentaaride põhjal tundub küll, et naine istub nüüd elu lõpuni ebaseadusliku vabaduse võtmise eest kinni (pm oli mees ju orjastatud, ei saa välistada ka seda, et ta tahtiski põgeneda seksiorjusest, aga ei julgenud seda kohe öelda).

Vastlakuklitega panin ka nii täppi, kui üldse võimalik. Riia tänava mäkketõusul on üks saiakeste koht (seal, kus vanasti Soovi kontor oli, kohe kontserdimaja mäe all), kus neid kohapeal küpsetatakse ka. Lisaks on see müüja/kondiiter väga tore, nii et ei ole sugugi kahju oma raha talle jätta. Igatahes olid need vastlakuklid ilma moosita, aga kui supermarketist ostetuna tähendab vastlakukkel maitsetut saia, millele on purgivahukoort peale lastud, siis neil kuklitel oli sai hea, vahukoor hea ja kaunistuseks oli igaühele paar jõhvikat lisatud, nii et sai korraks hapu maitse ka suhu. Kusjuures, kui ma õigesti mäletan, oli hind ainult 40 senti tükk, mis vähemalt Rimis pakutavaga võrreldes on suisa odav. Nii et huvilistel tasub letti lennata, kuigi see pannakse vist juba veidi pärast lõunat kinni. Sai küll suht häbitu reklaam praegu, aga see on puhtast südamest.

Nagu juba alguses öeldud, siis kelgutamas me ei käinud, aga liugu lasime küll – viisime koerad jalutama ja terve Tartu on selline liumägi, et ma kujutan ette, kuidas vanatädid konte murravad iga kord, kui pisike Pitsuke liiga järsult rihmast sikutab. Õnneks ei olnud keegi teine peale sportlaste (ja minu!) nii loll olnud, et sellise ilmaga välja tulla (ja sportlastele on ainult kasulik, kui miski annab lisamotivatsiooni, et kiiremini liigutada), nii et minu nunnu sai suurema osa jalutuskäigust vabajooksus teha – ja pani ise korra külje maha, tõsi küll, suurema tõuklemise käigus. Mitte et ma teede seisukorra pärast kurdaksin, koeraomanikuna valingi ma teid, mida pole soolatatud või killustikuga üle kallatud, sest see on käpasõbralikum. Kevadeks olen lihtsalt baleriin valmis, mis on ka ainult hea, ehk sel aastal jõuan lõpuks ometi taas selleni, et saan spagaadi maha – kevad on juba nii lähedal, et viimane aeg taas trenni tegema hakata. Kui vähegi ilma peab, võiks ju järgmisest nädalast jälle jooksmas käima hakata jne. No et oleks sel aastal sportlikum ja muud jutud. Krt, kõht läheb tühjaks selle peale, peaks veel ühe vastlakukli võtma.