Kuradima efektiivne kusjuures, gravitatsioon on hea abiline. Kui nii kasvõi viis minutit raamatut lugeda, on tulemus tunda küll. Ma olen muidu harkispagaadis suhteliselt lootusetu, nii et kunagi ei viitsi selle tarbeks eraldi venitada, mille tõttu ma olen selles suhteliselt lootusetu (samal ajal, kui teisipidi muudkui arenen), nii et see on hea variant, et ikka midagi toimuks.
P.S. Tsitaat samast raamatust, mille peaks sisse võtma igasse teadustöösse, et lahedam tunduda: “Obvious inadequacies are for the convenience of the critics.“
Ma pröökan nüüd ka ohutusest ja soojendusest ja… nimelt mul endal on vahel gravitatsiooni abil venitamisega natuke kehvasti läinud, just sellepärast, et siis ei suuda ise nii hästi kontrollida, kui palju ma täpselt venitan. Mitte midagi drastilist, aga noh, selline äratõmmatud kõõlus või lihas, nii et pärast ei saa tükk aega üldse venitada.
Venitamisele lisaks – tegeled kahe lõputööga muidu? Müts maha seljuhul!
Mütsi on ehk põhjust maha võtta siis, kui ma need mõlemad ka juunis kaitstud saan. 😀
Ärge uskuge teda, ta simuleerib lugemist ja tglt on see k. elektriohutuse alane heft. Seetõttu pilt nii väike ongi, et me aru ei saaks.:)
Tegelikult on see Goodmani “Ways of Worldmaking”, mida ma just alustasin. Homme viin semiootika raamatukogusse tagasi, saad selle ise võtta, kui ka huvi on. 😉
ei usu, et elektriohutus, pakun “50 shades of gray”, mis on konspiratsiooniks akadeemilises stiilis välja prinditud ja kiirköitjasse löödud.