Lugesin täna nii geniaalset lugejakirja, et ma ei hakka seda isegi linkima, sest te linke nagunii ei vajuta, vaid toon selle siin täies mahus ära. Rõõm on näha, et elame arenevas kodanikuühiskonnas, kus ei pea enam olema professor, et avalikult sõna võtta. Lisaks on kirjatükil vaieldamatu kunstiline väärtus – see sisu, see vorm, see, kuidas esmapilgul täiesti seosetud lõigud ritta on seatud! Loodan ainult, et järgmise pärli kirjutab meile keegi, kes pole “Nukitsameest” ka lugenud, sest purism võiks ikka täielik olla. Lugu ise on pärit muidugi siit, kust siis veel. Lugege-lugege:
“Mulle hakkas silma ühe loo pealkiri, kus Kivisildnik on öelnud ühe “kuldse” lause ja kõlab nii: “Kui raamatuid ei loeta, on ühiskond loll”. Ütlen selle peale otse ja ausalt, et minagi ei loe raamatuid, sest enamik nende sisust on üks paras grafomaania. Tarkused peavad tulema elust enesest, mitte raamatute kaante vahelt, kuhu on keegi kirja pannud oma fantaasiad ja unistused.
Kui mõni kirjanik julgeb avalikult öelda seda, et kui raamatuid ei loeta, siis on ühiskond loll, on kuulda kirjaniku hääletoonis kibestumise nooti.
Tänapäeval võib iga kooliplika või poiss kirjutada raamatu, kel vähegi tahtmist ja võimalust. Täpselt sama lugu on ka noorte lauljatega – kes vähegi noodile pihta saab ja lauluviit peab, võib plaadi välja anda. Seetõttu on muusikapoed täis arvukalt plaate ja need ostmist ei leia ning raamatupoed on täis arvukaid raamatuid ja ega need ka eriti ostmist ei leia.
Kui filmis “Viimne reliikvia” oli olemas mingi pühaks peetud laegas ehk reliikvia, siis saime näha mis seal sees tegelikult oli. Mõni kont ja muud soga ka. Piibel on üks püha raamat millest pidevalt räägitakse ja aina öeldakse, et milliseid tõdesid ja käske see pidi sisaldama. Mina Piiblit uurinud pole ja ei tea millest seal juttu on. Pigem tekib küsimus, et millal Piibel välja anti ja kes on selle raamatu autor? Kas midagi Piiblis öeldust on täide ka läinud?
Tulles tagasi Kivisildniku öeldu juurde, siis ütleksin otse ja ausalt, et raamat on mõnedele meist lihtsalt vaba aja veetmise viis, kui midagi asjalikku teha ei viitsita.
Oma lapsepõlvest mäletan ühte meest, kes võis päevad läbi raamatut lugeda ning tüütas sellega naise ära.
Ühes teises peres oli selline lugu, et kui ema ja tütar sõitsid maale maamajja puhkama, siis tütar tegeles seal ainult raamatute lugemisega.
Omalt poolt võin öelda, et kunagi lapsepõlves sai loetud “Nukitsameest” ja “Väikest nõida” ja need olid päris põnevad.
Miks peab mõni vastu tahtmist lugema raamatut, mis on kellegi poolt kirja pandud ja koosneb mingitest fantaasiatest ja väljamõeldistest? Mida see lugejale annab? Minu arvates sellist üliinimest pole ilma sündinud, kelle sõnade ees peaks kummardama ja mütsi maha võtma. Kirjanikud kirjutavad raamatuid eelkõige selleks, et neid müüa ja elatist teenida.”
Pärdikute päevaraamat 