Alati, kui ma tunnen, et ma pole piisavalt tubli olnud, mõtlen ma inimestele, kes on kogemata kokku keeranud jamasid, mis maksavad kellelegi mitukümmend (või isegi mitusada) miljonit eurot – ja minu väikesed tegematajätmised tunduvad kohe veel väiksemad. Mitte et mul reaalseid tegematajätmisi oleks, aga täna pidin ma filosoofiaalaseid teadustekste lugema – ja taas kord jõudma järeldusele, et no ei ole igaühele taipu antud, proovigem eriala piiridesse jääda.
Aga see-eest oli jooksmas käimine vahelduseks nagu ekstreemsport, parajalt libe on väljas.