Olen kolme nädalaga ilma toitumist oluliselt muutmata, ainult treeningkoormust suurendades (ja nullist on seda üsna lihtne suurendada), võtnud alla tiba üle 2 kg. Võib öelda, et ma olen üsna rahul, seda enam, et reedel õgisin maitsesin ma sugulase sünnipäeval ikka igat kooki. No ja pilatest hakkasin ma ju üldse tegema eelkõige selle pärast, et niisama oli venitamiseks igav sooja teha, sellega oli kaks kärbest ühe hooga (kuigi lihastele ja tasakaalule mõjub see tõesti hästi).
Painduvus areneb samuti, mitte niivõrd kiiresti, kui ma lootsin, aga siiski areneb. Üldises plaanis olen ka sellega rahul. Järgmisel paaril nädalal plaanin pilatese tõsisema trenniga asendada, vaatame, mis see lihaste ja üldise võimekusega teeb, kas suudan kuu aja pärast natuke rohkem kätekõverdusi teha. Sirgil hetkel minu jaoks nagunii aega ei ole*, nii et kui siiani olen teinud vaheldumisi jooksu- ja pilatesepäevi, siis nüüd plaanin mõnda aega iga hommikut alustada 20-minutilise intensiivse treeninguga ja lisaks jätkuvalt kolm korda nädalas õhtuti jooksmas käia. Sellel on mitu plussi, muuhulgas see, et saab hommikul kohe venitada, nagu paljud soovitavad, ja lisaks saab päeva hoostardiga alustada. Kolmandaks muidugi see, et ei pea välja minema, sest seal on hirmus.
Muuhulgas on nüüd katseliselt kindlaks teinud, et mu ema kaal ja Aura kaal näitavad napis riietuses Rentsile samu numbreid, nii et võib järeldada, et mõlemad on täpsed (või täpselt ühtviisi valed). See, mis arv see täpselt on, on muidugi riiklik saladus, aga hea teada, et seda kaalu võib usaldada.
* Mis mõjub minu akadeemilisele edukusele üllatavalt hästi, eelmisel nädalal oli ta ka busy ja ma sain pea kõik tähtsad raamatud loetud, viimaseid lappan veel. Kui ma temaga trennis käin, kulub aeg ju ka sinna minekuks ja sealt tulekuks, kodus treenides jääb küll tore sotsiaalne pool ära, aga aega kulub tunduvalt vähem.
Pärdikute päevaraamat 