Nagu ütlesin, mõtlesin terve nädala igapäevaselt Insanityt teha. See on siis eriti karm 20-minutiline trenn. Lõppes lugu aga nii, et esimesel hommikul suutsin ära teha tervelt 13 minutit, enne kui selili maas hingeldasin. Õhtul kurtsin veel AbFabile, et jalad tiba valutavad, aga käisin sellest hoolimata korraliku inimesena jooksmas ka.
Teisipäeva hommikul avastasin üllatusega, et sokke on üllatavalt raske jalga saada ja voodist püsti saada on veel raskem. Reielihased olid nii valusad, et igasugu madalate asendite võtmine oli väga ebameeldiv. Kui teised toolile istuvad, siis mina nüüd kukutan end sinna kergelt. Koer valis ka väljas trollimiseks just selle hetke ja otsustas, et suuremat häda on kõige õigem teha käigu pealt, nii et kuus pabulat olid kõik üksteisest sammukese kaugusel ja pidin igaühe jaoks eraldi kükitama.
Siis tegin veel ise mannaputru (jah, ma TEAN, et see annab ainult tühje kaloreid, aga see maitseb hästi, nii et ei huvita*), mis tuli ka täiega hästi välja, aga seda ma ei viitsinud pildistada. Pildistasin hoopis oma uut mälupulka. Ma ei tea, kui suur see on, aga see on roosa ja täiega nunnu. Kuigi ega see ei lähe päris sinna lahtrisse, et “mis ma ostsin”, sest tegelikult sain ma selle ühe ustava blogilugeja käest kingituseks, nagu see kogu mu maise varaga kipub olema.
Kas unustasin midagi olulist või said tähtsad asjad ikka kõik öeldud?
* Kui juba dieedijutud võtta, kas te olete lugenud seda uut dieediblogi, mille pidaja kalorite piirmäärast korralikult kinni peab, aga on valmis üsna tihti tarbitavast 1500-2000 kalorist 700 veiniga asendama? Vat see on järjekindlus! Iseenesest on ta väga tubli, kuigi mina ei tahaks iial end nii rangelt piirata (kuigi tal on muidugi ka tegu üsna suurte numbritega, nii et saan aru, et võib tekkida tunne, et kui liikuda aeglasemalt kui 10 kg kuus, ei jõuagi kunagi kohale).
Pärdikute päevaraamat 