Nagu ikka, on maailmas miljon asja, millega ma rahul ei ole. Esiteks post. Panin üheksandal prantslastele tähitud kirja posti, internetist vaatan, et 12. märtsil on see Prantsusmaale jõudnud (st seda näitab Eesti Post, Prantslaste enda sait näitab, et juba 11. märtsil jõudis see Prantsusmaa pinnale) ja sellest ajast saadik pole sellega midagi edasi tehtud. Ma ei saa aru, kas mingi paks mammi istub suure kirjakuhila otsas ja üritab sealt midagi välja haududa või milles asi? Või on tõesti see ajutine õhuke lumekirme nende elu-olu nii halvanud, et isegi postiteenus enam ei tööta?
Eile oli väga kiire päev, muudkui kimasin ühest kohast teise ja tegin Asjalikke Asju. Selle käigus mõtlesin mitu korda, et küll mul täna alles kontsad kõpsuvad, pole nagu üldse seda moodi saapadki. Ja õhtul tööle jõudes avastasin, et ühel on lihtsalt tald täitsa lahti. :S Kohe pärast seda avastust muutus nendega kõndimine muidugi ka äärmiselt ebamugavaks, nagu ikka. Kahju kohe, need olid mul suht lemparid (ikkagi ämma kingitud ja puha), loodetavasti kingsepaonu või -tädi oskab ikka seda talda liimida.
See on väga tore, et Rimis saab nüüd ise endale erinevatest asjadest salati kokku panna. See, et selle kilohind kümme eurot on, enam nii tore ei ole. Ka neil päevadel, mil mul on raha, ei raatsi ma nii palju üle maksta, sest selle raha eest saaksin ma kõiki valikus olevaid asju ühe paki osta ja terveks nädalaks salati kokku segada. Teiseks oleks tore, kui seal oleks ikka midagi loomset ka valikus, muna näiteks. Meil oli Prantsusmaal ka sihuke salatilett ja munaga saab kõht ikka tunduvalt paremini täis.
Vaatasin täna hommikul seda eilset etteütlust. Esimese hooga tundus küll, et ma oleksin sisetunde järgi õigesti kirjutanud. Aga see esimene lause oli nii pikk, et täiesti võimalik, et mul oleks seda kuulates juhe kokku läinud.
Ahjaa, väike feil oli ka juba ära. Rõõmustasin eile selle üle, et kõik kohustuslikud paberkandjal raamatud on läbi loetud, saab nüüd e-raamatutele ja artiklitele pühenduda. Ise ka imestasin, et kuidagi kähku käis. Ja kui võtsin ümbrikust välja Auli saadetud paljundused kahest mustlasteemalisest raamatust, leidsin sealt samast ka omaenese kauni käega (mitte nii ilusa käekirjaga) maalitud nimekirja raamatutest, mida ma kindlasti veel lugema pean. Ei ole üks või kaks, üheksa on. Tundub, et täna jälle raamatukokku. Lootuses, et ühel päeval saan minagi targaks…
Pärdikute päevaraamat 