Rents ütleb, kuidas asi on

Nagu ikka, on maailmas miljon asja, millega ma rahul ei ole. Esiteks post. Panin üheksandal prantslastele tähitud kirja posti, internetist vaatan, et 12. märtsil on see Prantsusmaale jõudnud (st seda näitab Eesti Post, Prantslaste enda sait näitab, et juba 11. märtsil jõudis see Prantsusmaa pinnale) ja sellest ajast saadik pole sellega midagi edasi tehtud. Ma ei saa aru, kas mingi paks mammi istub suure kirjakuhila otsas ja üritab sealt midagi välja haududa või milles asi? Või on tõesti see ajutine õhuke lumekirme nende elu-olu nii halvanud, et isegi postiteenus enam ei tööta?

Eile oli väga kiire päev, muudkui kimasin ühest kohast teise ja tegin Asjalikke Asju. Selle käigus mõtlesin mitu korda, et küll mul täna alles kontsad kõpsuvad, pole nagu üldse seda moodi saapadki. Ja õhtul tööle jõudes avastasin, et ühel on lihtsalt tald täitsa lahti. :S Kohe pärast seda avastust muutus nendega kõndimine muidugi ka äärmiselt ebamugavaks, nagu ikka. Kahju kohe, need olid mul suht lemparid (ikkagi ämma kingitud ja puha), loodetavasti kingsepaonu või -tädi oskab ikka seda talda liimida.

See on väga tore, et Rimis saab nüüd ise endale erinevatest asjadest salati kokku panna. See, et selle kilohind kümme eurot on, enam nii tore ei ole. Ka neil päevadel, mil mul on raha, ei raatsi ma nii palju üle maksta, sest selle raha eest saaksin ma kõiki valikus olevaid asju ühe paki osta ja terveks nädalaks salati kokku segada. Teiseks oleks tore, kui seal oleks ikka midagi loomset ka valikus, muna näiteks. Meil oli Prantsusmaal ka sihuke salatilett ja munaga saab kõht ikka tunduvalt paremini täis.

Vaatasin täna hommikul seda eilset etteütlust. Esimese hooga tundus küll, et ma oleksin sisetunde järgi õigesti kirjutanud. Aga see esimene lause oli nii pikk, et täiesti võimalik, et mul oleks seda kuulates juhe kokku läinud.

Ahjaa, väike feil oli ka juba ära. Rõõmustasin eile selle üle, et kõik kohustuslikud paberkandjal raamatud on läbi loetud, saab nüüd e-raamatutele ja artiklitele pühenduda. Ise ka imestasin, et kuidagi kähku käis. Ja kui võtsin ümbrikust välja Auli saadetud paljundused kahest mustlasteemalisest raamatust, leidsin sealt samast ka omaenese kauni käega (mitte nii ilusa käekirjaga) maalitud nimekirja raamatutest, mida ma kindlasti veel lugema pean. Ei ole üks või kaks, üheksa on. Tundub, et täna jälle raamatukokku. Lootuses, et ühel päeval saan minagi targaks…

3 kommentaari

  1. Leidsid lõpuks ikka üles selle kadund nimekirja? See oli see, mis kadund oli v? Ma tõotan pühalikult järgmise nädala lõpuks sind õnnistada päriselust tulnud materjalidega!

  2. Kle meil oli lumi siin. 11. märtsil tuli alla, kattis maa, järgmiseks päevaks ära ei sulanud, mis tähendab, et elu jäi seisma; põhja pool (kus veel rohkem sadas) jäid seisma ka rongid stiilis 10 tunniks. Lumi on Prantsusmaal kategooriast “ettenägematud looduskatastroofid”. Lehes kirjutati, et depressiooni langeda [või enesetappu sooritada] pole vaja, see sulab ära, pange silmad kinni ja kujustage sooja liivaranda…

  3. ja mulle tegelikult meeldib, et kui lumi on maas, siis pariislased ei hakka leiutama oma suvekummidega siin, vaid võtavad rahulikult ja ettevaatlikult (10 km/h) ja kui kaevama peab (autot lumest välja nt), siis ei kaeva üldse ja istuvad kodus. Bussid ka ei sõida.
    Poodi süüa tooma me ka sel nädalal ei sõitnud. Ja mina viskasin kahe maja eest tänavalt lume ära tol õhtul, kui sadas, aga järgmisel hommikul vajus naabri maja ette katuselt uus lumekuhi.
    Nüüd juba suland, niiet küll su kiri ka varsti jõuab🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid