nädal uus, nädal uus

Nojah, et siis jälle. See päev, kus me mõtleme, et ei tea, kas see nädal on see, kus me PÄRISELT korralikult trenni teeme ja kõik kohustused kenasti tehtud saame ja ei guugelda kehvematel hetkedel, palju stripparid erinevates riikides teenivad (ja järgmistel, kui palju rinnasuurendusoperatsioon maksab, sest oma erialale alternatiive valides tuleb siiski realistlikuks jääda).

Muidu tundub nagu hea lihtne amet. Trenni teha ma oskan. Lõputööd kirjutada on raske ja raamatuid pole saada ja üldse sada häda. Näiteks on Lavocat kirjutanud sellise väga olulise teose nagu La théorie littéraire des mondes possibles, kust Google Books laseb märksõnaotsingut teha. Minu loogika ütleb, et järelikult on see raamat digitaliseeritud, vaevalt et üks väike ahv seda iga mu otsingu peale kiiruga lappab – ja edasi ütleb minu loogika, et küllap saab seda siis ka e-raamatuna osta, kui ta juba digiks tehtud on. Aga essugi, prantslased minuga ei nõustu. Niisama osta ka ei saa (mitte et mul raha üle oleks), sest see on läbi müüdud. BULACi raamatukogus ka ei ole, nii et ei saa isegi lahke südamega pariisitare tüüdata – nii et kui kellelgi teisel sellele raamatule ligipääs on, oleksin ma ÜLIõnnelik, kui vähemalt esimesest 51 leheküljest pdf-d/fotod vms saaksin.

Prantslastest. Tänased arengud näitavad, et – üllatus, üllatus! – keegi ei vasta jätkuvalt ei mu meilidele ega kõnedele, kuigi Freddy eelmisel nädalal tulnud automaatvastuses oli kirjas, et ta on ära kuni 24. märtsini ja minu kalendri järgi peaks ta seega juba tagasi olema. Olen vahedega helistanud, olen järjest kutsuda lasknud. Pärast viimast üritust hakkas telefon kinnist andma – tõsteti vist toru hargilt, et rahulikult oma asju edasi saaks ajada. Arvestades seda, et mul jäi pärast üürimaksmist järgmiseks nädalaks ajaks 30 eurot alles, saan siiski palju rõõmu teadmisest, et TEGELIKULT on mul siiski ju tunduvalt rohkem raha, keegi lihtsalt ei tea, kas ja millal ma selle kätte saan. Ja ma ei kerja hetkel blogis, nii et pole vaja pakkuda, lihtsalt selgitan, miks mul viimasel ajal tuju paha on ja kirjutada ei viitsi. Kui enam üldse ei kirjuta, võtke teadmiseks, et surin nälga.

Tean, et kõlas nagu ilge ving, aga ma tegelikult ei nuta seda kirjutades. Või ehk hästi natukene.

P.S. Kas märkasite, et täna on esimene kummaripäev? Mina märkasin, sest sokid said märjaks.😀

7 kommentaari

  1. Kummarid… Mõtled suverehve? Või, et jalakäijad hüppavad virgalt, kui neist hooga mööda sõita? Märkasime….!!!

    • Krt, mina olin üks neist hüppajatest.😀 Üks suur veokas pritsis mu ikka märjaks.

      Aga päeva lõpuks (kui erinevaid telefoninumbreid proovisin), sain lõpuks ühe tädi kätte, kes esmalt imestas, et miks ma küll Freddyle ei helista (ei tea, tõesti), seejärel lubas mu teate Freddyle edasi anda, aga kinnitas, et kindlasti on Freddy juba ülekande ära teinud, see lihtsalt tulevatki ca kolm nädalat. Nii et loodetavasti võin ma tänasest kolm nädalat lugeda – sest vean kihla, et nädala eest, kui ta need andmed kätte sai, ta raudselt ülekannet ära ei teinud, aga ehk nüüd siis lõpuks ometi teeb.

  2. Mulle kohe meeldib, kui blogijad vahel nuputamisülesandeid annavad🙂 Aga seekord ma lahendust ei leidnud, seda autorit tundub olevat üldse vähe teaduskirjanduse hulgas. Leidsin mõned artiklid ja paar arvustust sellele samale raamatule, aga see oli ka kõik.
    Maadlen ise ka magistritööga ja olen hämmingus, et see nii raskeks osutus. Minu probleem muidugi selles, et ise valisin raskema tee ja empiirilise uurimuse asemel teen teoreetilise. Kohutavalt palju tuleb materjali läbi närida ja raske on teha valikuid. Suurem osa ajast kulub lugemisele ja see hakkab juba täitsa masendama. Ajud juba auravad😀

  3. Viljandist küll kilgati täna hommikul, et juba on tenniste aeg käes. Ja mis kolkend eurOT, leidsid ju ühe viieka lisaks.
    Ikka õngitsed haletsust, ma ütlen.

    • Nojaa, aga alles jäi ikka 30, sest ma ostsin lillkapsast ja võid.

  4. Aga sa uuri, mis menüü järgi lastekodulastele süüa tehakse. Seal pidi kolmekaga päevas üks laps ära toidetama. Siis sul jätkuks söögiraha kümneks päevaks. Lillkapsas ja või on liigne luksus.

    • Ma tean, et lillkapsas on luksus, aga see pole ka igapäevane toit. Tavaliselt kulub ikka vähem.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid