Kuna teoreetiliselt on ju võimalik, et meie hulgas on mõni, kes on nii hipsterlik hipster, et tal ei olegi Facebooki kontot, või kellel on nii peen huumorimeel, et ta ei olegi Vello Nelikendkaks andunud järgija/jälgija, kopeerin siiagi tema tänase üllitise, sest mulle oleks seda lugedes suurest naerust peaaegu Subway sai kurku läinud. Pealkirjaks “Muljeid vastavatud Subway külastusest”:
Kuulsin uudistest, et Tallinnas avati uus välismaine restoran Subway, mis pakub siinmail seninägematuid sööke ja hõrgutisi. Panin siis täna kodus ülikonna selga, sidusin lipsu ette, viksisin kingad ja seadsin soengu seitlisse… no ikkagi suur sündmus minu jaoks, olin ju see kuu kokkuhoidlikult vett ja elektrit kulutanud ning suutnud säästa 9 eurot ning nüüd tahtsin kena pühapäeva puhul end väheke parema söögiga hellitada.
Istusin siis Subways maha ja ootasin, et tuuakse menüü aga ei kippu ega kõppu. Teenindajad loivasid mööda ja ei teinud teist nägugi. Vahepeal lisandus uusi kliente, kes kõik kohe võtsid asjatundlikult leti äärde ritta. Ühel kõrgem soeng peas kui teisel ja kolmandal veel suuremad prillid ees kui neljandal. Viiendal aga nii kitsad teksad jalas, et sinna poleks peer ka enam sisse mahtunud. Kuues toksis midagi oma kaasaskantaval käsi-televiisoril ja kergitas salamisi püksisäärt, et ta uute lacoste botaste logo ikka välja paistaks.
Aa no siis ma sain aru, et Subway on ju tavaline staloovaja, kus pead ise kandiku võtma ja leti ääres teiste töölistega järjekorras seisma ning ootama millal kokk kulbiga kandiku täis lobistab. Meenus aasta 1967 mil Järvselja Õppe ja Katsemajandis töötasin ja seal oli täpselt samasugune söökla – kipakad lauad, plaaditud põrand ja nurgelised kefiiriklaasid. Kiikasin uudishimulikult leti taha, et näha, kas seal kusagil on ka tülpinud näoga nõudepesijamutt Ulvi, kes oma punaste tursunud käte ja halliks tõmbunud nõudepesulapiga, mis on tehtud vanadest aluspükstest, kandikuid ja taldrekuid nühib. Nõudepesijamutti ei paistnud siiski olevat… aga no ju tal paus ja tõmbab tagaukse juures suitsu ning mõtleb, et kurat oleks pidanud ikka Reinuga abielluma, oleks vähemalt sohvoosi kontorisse koristajaks saanud.
Vahepeal oli järjekord minuni jõudnud ning kuna olin selgeks saanud, et tegu on võileivabaariga, kus suppi, praadi ja magustoitu pole loota, siis tellisin kaks kiluvõileiba muna ning värske rohelise sibulaga.
Teenidaja vaatab mulle otsa ja ütleb, et kiluvõileiba neil ei ole.
Tulevad Eestisse ja kiluvõileiba polegi…. no lõigake siis mulle korralik käär musta leiba tomati ja…
Musta leiba meil üldse ei ole…
Mis teil siis üldse on?
Meil on näiteks pakkuda päeva special “sunny ham teryaki pizziola sändvitch”, 8 eurot. Seal on juustu, sinki, pizziolat ja saia.
Kurat, 8 eurot võileiva eest, seda ikka on natuke liiga palju. Ei teagi, kas nii kallist võileiba üldse raatsikski süüa… võtaks hoopis selle 8 eurise võileiva koju kaasa, paneks tolle rihma otsa ja käiks seda Maxima juures pensionäridele väikse raha eest näitamas… või kas oskakski seda üldse süüa? Kas ikka manuaal tuleb kaasa, kuda süüa? Mitu korda mäluma peab, et kõik selle 8 euri maitsenüansid ikka korrektselt välja tuleks?
Peale pikka kaalumist, mõtlesin, et ah perse kah, kurat, kui juba on tuldud välja sööma, siis tuleb ikka papp välja käia. Andsingi siis teenindajale dabroo ja ta asus võileiba meisterdama. Korraga märkan, et too hakkab minu 150 kroonise singivõileiva vahele mingit jkahtlast hallikat paberilehte sokutama…
Sain õnneks tal sabast kinni, et ooot oot, see nüüd küll nii ei lähe, mis asi see siis on?
Teenidaja vastab, et see on sink.
Igaljuhul sink see ei olnud. Pigem nagu märjaks saanud wc paber.. pealegi veel nii õhuke, et valgus paistis läbi… Palusin teenindajat, et ole nüüd vunts ja lõika mulle ikka üks korralik viilakas sinki mis vähemalt poolteist sentimeetrit paks, juustu pane mehemoodi ja võid nagu meiereis. Pizziolast ei hooli, pista see sellele käsi-televiisoriga härrale võileiva vahele ja arvuta minu võileva hinnast maha.
Teenidaja aga keeldus minu nõudmistele vastavat võileiba tegemast. Süda sai täis, haarasin kättemaksuks letilt peotäie hambaorke ja tulin tulema. Istusin bussi ja sõtsin Linnu teele, kus laksisin korraliku topelt räägupesa burgeri näost sisse ja raha jäi ülegi.