Kuidas selle palgaga siis on?

Tarbija24-s räägitakse täna sellest, miks tööandjad ei taha kuulutustesse palganumbrit panna. “Mõned tööandjad ongi öelnud, et nad ei too oma palganumbrit välja, sest see meelitab kohale selliseid kandideerijaid, kes soovivadki sinna saada vaid selle numbri pärast, kuid oma tausta poolest ei sobi või nende motivatsioon ongi peamiselt seotud selle palganumbriga.” Probleemi tegelikult ju ei ole, sest töösoovija saab oma palgasoovi ju CV-sse lisada.

No kuidas ei ole probleemi? Kui ma palgasoovi CV-sse lisan, võib ju juhtuda, et see “meelitab kohale selliseid tööandjaid, kes soovivadki mind ainult selle numbri pärast, kuigi oma tausta poolest ei sobi üldse mulle”! Miks mulle selline tööandja?

Aga tõsiselt rääkides – ma saan aru, et PEAMINE motivatsioon ei ole ilmselt raha. Kui peamine motivatsioon oleks raha, tantsiksin ma juba ammu kunstrindu lehvitades laval. Aga raha on siiski üsna oluline. Kasvõi selles mõttes, et kui ma tööle lähen, pean ma igal hommikul tööle minema ja igal õhtul sealt jälle koju tulema ja parimal juhul lõuna ajal sööma ka – kui palgast nibin-nabin bensiini osta saab, siis ma ju ilmselt sinna tööle minna ei taha. Siis passin pigem kodus ja teen oma ajaga midagi kasulikumat. Olen ma selle pärast halb inimene? Või kas ma olen õel, kui ma ei taha töötada kuskil, kus pakutakse palka ca poole vähem, kui pakuvad sama ettevõtte teised konkurendid? Tähendab see, et mind motiveerib “ainult raha”? Minu kogemus näitab, et “konkurentsivõimeline palk” tähendab tavaliselt “teistest samalaadsetest firmadest oluliselt vähem me ei maksa”, ei midagi rohkemat ega vähemat.

Olen käinud tööintervjuul, juba aastate eest, nii et firma nime ei mäleta, kus juhtus sihuke lugu. Lähen mina siis kohale ja hakatakse esitama küsimusi erinevate raamatupidamisprogrammide kohta, mida ma ilmselgelt ei tunne, sest ma ei ole raamatupidaja. Selgitan mina, et ilmselt ajate te midagi segamini, töökuulutuses ei olnud sellise asja kohta absoluutselt mitte midagi – selgus, et kuna firma sai piisavalt CV-sid, otsustasid nad, et tõstavad nõudmisi ja saab ju üks inimene (ühe inimese palga eest) kahe inimese töö ära teha. Mis te arvate, kas seal töökuulutuses oli kirjas “konkurentsivõimeline palk” või jah?

Olen käinud tööintervjuul, kus mulle hakati esitama küsimusi minu abikaasa kohta. “Abielus? Kaua siis juba? Mis tööd siis mees teeb ka?” Kui soovite mind kohtama kutsuda, siis selleks on sobivamad ajad ja kohad, kui ei soovi, siis miks me sellest üldse räägime?

Nii et minu meelest võiks vähemalt umbkaudne palgavahemik (või kasvõi “Alates X eurost” – kuigi siin olen ma jälle märganud, et kui küsida, et mis siis see ülemine piir on, on vastuseks, et “ei, tegelikult me just selle summaga olemegi arvestanud”) kuulutuses kirjas olla. Ja teiseks leian ma, et ka Eestis võiks olla traditsioon lisada CV-le ka diplomi koopia (eeldusel, et me kraavikaevajatest ei räägi) – sest mul oli kord au kandideerida tööle, kus seda nõuti (st alguses nõuti ainult haridust ja esimesest voorust edasisaanutele öeldi, et võtke intekale ka diplom kaasa) ja see oli hämmastav, kui paljud olid oma hariduse kohta lihtsalt süüdimatult valetanud.

Pilt on pärit siit.

27 kommentaari

  1. Lohutuseks võin sulle öelda, et ega sul, erinevalt näiteks Pulleritsust, kunagi nagunii neid mõtteid reaalselt rakendada pole vaja, sest magistritööd on sul pooleli, empiiriliste tõendite esitamise ja argumenteerimisoskusega on ka sitasti nagu humanitaarist naisele kohane ja ilmselt ei tule sul kunagi muretseda sellepärast, mis see “konkurentsivõimeline” palk on, hea, kui miinimumigi kätte saad.

  2. Mhmh, üks Läti firmagi reklaamis, et pakuvad „konkurentsivõimelist palka”. Mõtlesin, et kas Eesti või Läti mõistes konkurentsivõimeline? Kuna töö nõudis ikkagi võõrriigis elamist, mis tekitab lisastressi (sõbrad, pere jne eemal), leidsin, et palk peaks siiski üle Eesti vastava valdkonna keskmise olema. Mitteüllatuslikult vastati, et ma küsin liiga palju😀

    • Võib-olla peaks laiemalt mõtlema…näiteks oled võimeline konkureerima töötutega, asotsiaalidega või ainult töövõimetustoetust saavate inimestega. Et selles mõttes konkurentsivõimeline.

  3. hahaaa-ma sattusin möödunud suvel pealinna töövestlusele, kus rahvusvaheline firma pakkus pmst mustalt töötamist (kellegi teise nimel töötamist, kel oleks töökoht juba olemas), kuna nad ei taga,et palga suurus haigekassa tagaks…
    janoh-jämejalga valvuriks üks midagi kopikatega tunnihindega-maitea…

  4. /Üldine nõustuv pomin/
    Lisagem siiski igaks juhuks juurde, et see konkreetne probleem on sooülene, vabandage.

    • Tasakaalu mõttes teen siia veel ühe kommentaari – palga mittemaiminine võib kaasa tuua selle, et kandidaate tuleb hulgim, aga vestlusvoorus palganumbrist kuuldes kaob nende silmist sära ja häälest ind ja tööpakkuja on kandideerijaid sõeludes hulk aega tühja tööd teinud, sest senised huvilised hakkavad ise äraütlemiskirju saatma. Niisiis – kas see mäng väärib küünlaid?

    • Tasakaalu mõttes pigem selles mõttes, et riietumisteema alla liiga palju sõnu ei kuhjaks.
      Böö.

  5. Osade töökohtade puhul on kusjuures palganumbri mitteavaldamine/kandideerija palgasoovi küsimine esimene filter – eeldatakse, et inimene teab umbkaudugi, mis numbritest kandideeritaval alal jutt käib – äärmused tõmmatakse kohe maha, miinimumsummad ja ulmenumbrid ja siis reaalset palka küsivate inimeste hulgast hakatakse valima.

  6. No kohe kisub mul miski huvi aeg-ajalt siia. Pole kuskil mujal kohanud selliseid mõnusaid tegelasi kui s11l, k.k.p.p.s, nirti, Morgie ja..

    • Kesse-kussa ise oled ka, tundmatu nähtamatu võõras?
      Tänan ja.

    • Mis marasm? Dish olen.

    • Fotograaf Morgie – võid mind leida ÕL LLBlogist või ERR chatist..

      • “marasm kollitab on aprill”
        koma ei ole selles lauses puudu vä?
        küsib blondiin (mina vä?)

        • Blondiin jah.

    • Appi! Mida ma jälle valesti olen teinud.😦 Nirti, Morgie ja k.k.p-s?Aga eks ole kena tundmatu marasmi poolt (kelle äranõrkemine tuleneb kardetavasti Nirti, Morgie ja k.k.p-s-i tervistkahjustavatest mõjudest) äramärgitute seas olla. Any publicity is good publicity…

      • Mida #¤%&?
        Jah. Eestlane ei oska komplimente vastu võtta, isegi marasmide poolt mitte. Oh Eesti-Eesti!

        • Ilmselgelt ta häbeneb lihtsalt sinu ja Nirtiga ühes nimekirjas olla. Küllap peab teid paksudeks, koledateks, lollideks ja nõmedateks. Või peenisepuudulikeks.

      • Ei, mitte paksudeks ega lollideks ega nõmedateks ega koledateks (ma vist Nirtit olen isegi laivis näinud), vaid grafomaniakaalseteks ja üleerudeerituteks. Ega sellesse ritta jah on piinlik sattuda. Ma olen ikka mõelnud, et esindan seda rahvalikku, hobusesitaste kummikutega liini.🙂

        Kui järele mõelda, siis paksud ja koledad võiksite minu pärast vabalt olla. Siin lehvib ju nagunii vaid teie virtuaalne kehand, millel puuduvad füüsilised omadused.🙂

  7. Olen ka arvamusel, et palgavahemiku mittemärkimine teeb hulga tühja tööd nii tööle võtjale kui tööle tahtjale. Kandideerijate ring oleks märksa ahtam kui palgast kohe juttu oleks. Samas jälle, kui palganumber suur ja vastutav ametikoht, laekuks avaladusi rohkem ning tõenäosus sobiv töötaja leida suurem.

  8. Mul tuttav, kes jättis 9nda klassi pooleli, valetas endale tööle (põllumajandusega seotud müügitöö) saamiseks keskhariduse ja töötab nüüd juba terve igaviku selles firmas, olles ka ametiredelil kõrgemale liikunud. Ma ei tea, kas tema puudulik haridus firma juhtkonnale nüüdseks teada on, aga ju siis ei läinudki seal enamat kui 9 klassi vaja. Endal on tglt õudne mõelda sellele, milliste teadmiste ja silmaringiga inimesed on paljud ülemused. Selles osas on kõrgkoolis töötamine ikka kindel asi, et libaprofessorid ei ole väga tõenäolised.😀

    • Kui ta seal tööga hakkama saab, siis ei ole ju õudne mõelda. Ju ta on andekas autodidakt. Vahel juhtub.
      Iseasi, et valetamine on pähh. Teine asi, et ka tõe rääkimine ei pruugi paljastada kogu tõde. Tõe kriteerium on praktika!

  9. See mehe kohta küsimine äkki kultuurispetsiifiline? Meile kandideeris tööle näiteks üks Eestis doktorikraadi omandav India naisterahvas, kes oli kohe oma CV-sse abikaasa kontaktid pannud, et me siis ikka ta mehe käest küsida saaks, kas ikka sobib, et ta meile tööle tuleks…Mina töökuulutusi koostanud inimesena ütlen kohe ausalt, et palka ei lisa, sest lihtsalt piinlik on. Kui küsitakse, siis ütlen küll ausalt. Samas osad inimesed on minu arvates piinlikku palka kuuldes vägagi rahul olnud. Hiljuti saime ühe kesk-eri haridusega poisi asemele, kes palga pärast ära läks, kolm (3!) magistrikraadiga neiut. Masendav. Kõik minu pingutused endale normaalset palka välja võidelda jooksevad nüüd ju liiva kui tuleb välja, et ukse taga on järjekord ennast madalalt hindavatest haritud tütarlastest. Katsu niimoodi palgalõhe vastu võidelda…

    • Kas see tähendab, et kolm neiut saavad nüüd igaüks 1/3 selle töölt lahkunud poisi palgast? Täiskohtadel? OK…

    • Odavalt saite küll. Aga võib-olla see poiss tegi rohkem ja paremat tööd kui need 3 kamba peale kokku suudavad? Teine võimalus, et neiud leppisid madala palgaga, et vähemalt midagigi CV-sse kirja saada, mis ei ole otseselt seotud õppimisega. Et saaks n.ö. jala ukse vahele.

  10. Muide, see küsimus, abielus või mitte ja mis tööd mees teeb, seda võis tingida hoopis soov teada saada, kas on oht, et sa hakkad varsti lapsi saama ja kas on võimalik, et mees jääks nendega koju, st kui jätkusuutlik töötaja sa siis õigupoolest oled.

    • Tegu oli lühiajalise tööga, ca kolm kuud, seal vist väga suurt ohtu ei ole, et ma järsku raseduse pärast ära kaon.

  11. Minu arvates on siiski palk peamine. Kellegi teise juurde tööle ma lähen ikka palga pärast, muidu ma töötaks iseendale või ei töötaks üldse. Otsus, et “kas ma tahan oma tööjõudu müüa” sünnib ikkagi lähtuvalt sellest, kas keegi pakub minu tööjõu eest rahuldavat summat. Ma ei vahenda kellelegi töökuulutusi, kus pakutavat palka/palgavahemikku pole esitatud ja ise ka ei kandideeri (kuigi, paindlikkuse ja terve mõistuse piirides, vahepeal lihtsalt küsin, et mis see siis ka on).

    Kui firma ei oska CV-sid lugeda ja ei tee vahet, kas antud CV-ga inimesel on lootust pakutavat tööd ka hästi teha või mitte, siis nad võiksid aja maha võtta ja küsida, kas nad saavad aru, mida nad teevad. Intervjuu on ka millekski, päris palju näeb intervjuul ära.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid