Mina tean, miks Eestis naised vähem palka saavad

Kerge ülevaade Perekooli teemadest:

  • “Kas peate oma mehe pesu triikima?” – vaidlus vältab tuliselt terve päeva, kogudes üle saja kommentaari. Muuhulgas rõhutatakse, et mehe särkide triikimisega antakse lastele edasi normaalset peremudelit.
  • “Naised, õppige ükskord ära, retuusid ei ole püksid” – taas kord tuline vaidlusteema, mis kohati läheb sõimuks, pea 50 kommentaari, kaks päeva juttu.
  • “Etiketiküsimus” – inimesed arutlevad kolm päeva, mida küll matustele selga panna, kui musta mantlit ei ole.
  • “Kui tihedalt te oma juukseid pesete?” – taas kord juttu kolmeks päevaks, inimesed ei jõua seda kohutavat tegevust ära kirudagi.
  • “Puhas võrdub lõhnatu?” – naised vaidlevad ÜLE NÄDALA AJA selle üle, kas tutti pestakse veega või intiimpesugeeliga. Need, kes seepi kasutavad, lüüakse kohe auti ja kaks osapoolt kaklevad nii, et (tuti)karvad lendavad. Need, kes kasutavad ainult vett, olevat rõvedad räpakotid, kes haisevad nii, et mehed kasutavad nendega “lähemalt suheldes” gaasimaski ja räägivad sõpradele lugusid kalaletist, need, kes pesevad intiimpesugeeliga, kannatavat kõik tupeseene käes. Igatahes on väga oluline, et vaidluses selguks tõde ja selle nimel oleksid inimesed vist valmis ka päriselt kokku saama ja üksteisele pasunasse kütma.

Nii ja nüüd:

  • Teema palgalõhest – selle vastu pole mitte mingit huvi, saab ühe õhtuga viis kommentaari ja sinna see unustatakse, sest naistel on ju huvitavamaid jututeemasid, näiteks eelpoolmainitud tutipesu ja see, kes PEAB oma mehe särke triikima ja kes mitte. Need on selle seltskonna TÕELISED probleemid.

Mina ausalt öeldes üldse imestan, et nad mingigi töö on leidnud, rääkimata mehest, kes on valmis sellise huvispektriga olendile lapsi sigitama ja seega tema geenide taastootmisele kaasa aitama. Kusjuures töö- ja haridusteemades väidavad nad kõik, et nad on astronaudid, südamekirurgid, firmajuhid, arhitektid, professorid jne.

P.S. Neile (õigemini SULLE, sa tead ise väga hästi, kes sa oled), kelle sõrmed JUBA kirjutavad kommentaari selle kohta, kuidas ma üldistan ja lahmin ja kuidas meeste hulgas on ka selliseid ja kuidas grupisisesed erinevused on suuremad kui gruppidevahelised erinevused – kui sa siiani pole aru saanud, mis blogiga tegu on, siis jätab parem kommenteerimata ja otsi sealt ülevalt paremalt nurgast see iksike üles.

P.P.S. Fotograaf on lätlane Dmitrijs Gerciks, pilt on pärit siit.

64 kommentaari

  1. Ma ei saa aru inimestest kes ütlevad, et ei peaks üldistama. Siis ei saaks ju üldse ühestki teemast rääkida, sest iga nähtuse puhul on alalti ka mingi erand või erandid, kes ei vasta üldistele reeglitele.

    Kõige lollim argument on “mina küll tean kedagi, kelle puhul see ei kehti”. (See oli mõeldud SULLE, sa tead ise väga hästi, kes sa oled:)))

    Üldistama peab, et mõista üksikisikut. Üldistades püüame mõista protsesse.

  2. Aga muidu hästi välja toodud pointiga postitus. Ja kinnitab minu teooriat, et laste saamiseks või saadud laste eest hoolitsemiseks KESKENDUMISE tõttu on naistel raske meestega konkureerida.

    Selline keskendumine on naiste puhul looduse sund kuid sellega saab võidelda. Olen kuulnud, et vastava treeninguga suudavad naised idamaades oma munaraku-tootmise protsessi füüsiliselt ära muuta – st nad peatavad oma tahtega munarakkude valmimise ja menstruatsiooni nel enam ei ole ja lapsi saada nad enam ei taha.

    Kogu energia jääb alles ning hoiab nad elu lõpuni tugevad ja noored.

    • Milline neist perefoorumi postitustest lastega seotud oli? Ei särkide triikimine, tutipesu ega matustel käimine ei seostu kuidagi lastega, ainult üks inimene juras triikimise teemas soorollid sisse. Puudega tunduvad nad lihtsalt olevat.

      • Kuidas? Kõik need teemad on pere-elu soodustamiseks ja sellele keskendumiseks. Pereelu on aga vajalik laste jaoks.

        Nende teemadega KESKENDATAKSE oma tähelepanu laste saamisest tulenevatele vajadustele.

        • See, kui sa vaidled selle üle, milline TEISE NAISE tutt peaks olema, keskendud sa pereelust tuginevatele vajadustele? Või õiget värvi mantel matustel on pere-elu soodustamiseks? Iga päev õpin ikka midagi uut…

          Kuigi tegelikult tundub mulle, et sa pead naisi ikka mingiteks imeloomadeks.

        • Ei ole tähtsust kas teise või enda – teema jääb ikka sinna lainele. Ning tutt on ju kõige otsesemalt laste saamisega seotud. Seda pead sa ometi tunnistama:)

          Ma ei pea naisi imeloomadeks. Mul on kahju, et nad kõik oma toredad omadused kaotavad pärast laste saamist. Olen paljudest ägedatest inimestest ilma jäänud, sest nad on lapsed saanud ja vaikselt nüristunud koduseinte vahel.

          Muidugi – kõik mitte!Rõhutan, et mitte kõiki ei murra lapsesaamine maha. Aga need on erandid.

          Kommenteerin ma selle pärast, et tunnen huvi kas mõni naine on iseseisvalt samuti seda taibanud, et laste saamise tung on pettus. Loodus petab ja meelitab lapsi saama. Ega ta muidu poleks seda asja nii magusaks teinud. Laste saamine ei ole inimese isiksusele hea ning sellepärast kasutab loodus kavalust magusa naudingu näol, et sundida meid lapsi saama ja oma elujõudu kaotama.

          Loe näiteks seda lühikest Piirsalu artiklit. Seal ta viitab ühe tuntud vene naise ülestunnistusele, et tema ja ka kõik tema sõbrannad kahetsevad laste saamist.

        • Rents, no kui nüüd võtta, et enamik naisi rõhutas seal, et partneri koha pealt on oluline, et sul alumine ots ei haiseks, siis läheb sinna sigimise alla küll otsapidi.

        • Piirsalu on muidugi laste teemal tõsiselt võetav allikas. Eriti kui artikkel algab “Sattusin WC-s lehitsema Venemaa klantsajakirja”🙂

        • Mad Max – väga huvitav mõttekäik, et naised kaotavad pärast laste saamist “kõik oma toredad omadused”. Toredad omadused kelle jaoks? Ma väidan vastu, et oma laste jaoks nad vastupidi omandavad kõk toredad omadused emaks saades. Vähemalt minu ema minu jaoks küll omandas🙂 Ja väikelapse jaoks on ema üks kõige toredamaid omadusi oskus olla pidevalt turvaliselt lähedal – ehk siis kodus istuda.

  3. Tänan, Rents! Pole senini Perekooli oma nina pistnud ja tänu sinu silmaringi avardavale postitusele pole seda ka edaspidi vaja teha.

    • Naine50+, loe ikka algallikast, äkki Rents refereerib ebaülevaatlikult või muidu kallutatult. Seep-vs-geel on muide stammteema, triikimine kah.

      • Ma olen need elu põhiküsimused , s.t triikimine ja hügieen, enda jaoks ära lahendanud.
        Tänapäeva noorte eluga kursis olemiseks piisab mulle Rentsi ja Printsessi blogist.

        • Kumb neist noor on?

  4. Palgalhe olemasolu pole tegelikult tõestatud. Seda saaks tõestada, kui küsitleda prisma kassas töötavaid mees -ja naiskassapidajaid. Keegi võiks seda teha. Osaliselt on meeste palk seotud kindlasti ka tõsiasjaga, et 90% vigastuste ja surmaga lõppenud tööõnnetusi tabab mehi. Meeste tööd on ohtlikumad…

  5. Ma tean küll, miks Rents selle peatüki kirjutas – talle ei meeldi, et riietumisteema juurde liiga palju kommente kuhjub ja üritab iseendaga konkureerida, sealhulgas palgalõhe teemat siiski aktuaalsena hoides.
    Ok, ma siis kommin: komm.

  6. Naljakas postitus oli. Ei loe ka perekooli, ei julge sinne enam minnagi.:D

  7. Lisan ühe temaatilise artikli http://www.epl.ee/news/arvamus/tuuli-joesaar-head-naistepaeva-sooline-palgalohe.d?id=65789854

  8. Oh, ma tänan sind abi eest, olengi juba päevi vaevelnud mure küüsis, kas retuusidele ja legginsitele kehtivad samad reeglid, ja mis siis kui legginsitel on teksaimitatsioon – kas siis ka ei tohi neid pükstena kanda?

    • Ilma igasugu irooniata, silmaringi laiendamiseks vaid. Mis asjad on legginsid?

      • Nagu retuusid, aga paksemad. Ja kui retuusid võivad kohati läbi paista, siis legginsid igatahes mitte.

        • Ükskõik millest annab kõige parema arusaama google pildiotsing. “Leggings” sisse ja näete, mis tuleb.

      • Kas legginsid ei ole need pooletoobised, need, mis sääremarja kõige tugevamas kohas ära lõppevad?

      • hmm, ma siiamaani teadsin, et leggings on ingliskeelne termin retuuside kohta (mis on meil saksa laen < reithosen). Vähemalt kaubandusvõrgus tähistab pakendil ingliskeelses kirjelduses olev tekst küll sedasama, mis "retuusid" – muist paksemad, muist õhemad, muist pikemad, muist lühemad.

        • Ahhaa, no ehk on sul õigus.

      • Kauri soovitusel tabasin nüüd vaadata pilte. Ühesõnaga meeste pikad soojad aluspüksid. Pisut värvilisemad ehk.

    • A kuidas on lugu sametist legginsitega? [suurepärase moefopaana olen kandnud neid pükstena koos satsiliste kummikutega ja koos samamoodi kummarites kolleegidega isegi väljas söömas käinud, sest nälg tuleb peale pärast füüsilist tööd].

      ei tegelt palgalõhe on oluline… ja üht mu kolleegi ei võetud /riigiametisse muide/ tööle põhjendusega et aga ta võib ju hakata lapsi saama. Sõbranna pole siiamaani lapsi saanud, tema asemel võeti aga tööle üks ebakompetentne paks onu, kes suht esimesel tööpäeval oleks peaaegu paadist vette kukkund (või kukkuski, ma täpselt ei mäleta). igatahes sõbranna tuli selle jama järel uuesti ülikooli… -> naiste üleharitus -> extinction vortex :]

      • Loodetavasti ei olnud Ženja Fokin seda nägemas.

  9. Google annab perekooli foorumist minimaalselt 2 teemat soolise palgalõhe kohta, üks neist 30 postitusega ja teine 77 postitusega. See, et üks konkreetne sissekanne on saanud vähe vastukaja näitab siis mida täpsemalt?

    Muide, Rents, kas sa ise aktsepteerid seda Eurostati 27% palgalõhe statistikat?

    • Sa googelda nüüd tuti pesemise kohta, saad asjad perspektiivi😀

      • No kui teha pissing contesti siis perekooli tuti-luti-…. teemad võidaksid vast ülekaalukalt. Samas ma küsisin kas konkreetne vähese vastukajaga postitus on üldistuse tegemiseks õige.

        • Kui mitte üldistada, siis ei saaks me üldse millestki rääkida. Välja arvatud muidugi ümmargune kesksoost jutt, et: “küll on kõik niiiii tore”. Nagu Rootsi pereemad (üldistus).

          Üldistamine aitab meil oma mõtteid edasi anda ja vastuargumente esitada. Siiski ei ole vastuargument see, et “mina tunnen kedagi kes ei ole selline”. Vastuargument peaks samuti olema üldistus.

          Kõik saavad aru, et “rootsi pereema” all ei pea ma silmas kõiki lastega naisi rootsi riigis vaid – turvalist elu elavat elukauget rikkurit. Üldistus on kujund enda mõtete edastamiseks.

          Kui mitte üldistada, siis ei ole rahvusi ega kultuure, sest igaühe juures on alati keegi/midagi, mis antud iseloomustusele ei vasta.

          Kui keegi ütleb “perekoolis on sellised inimesed”, siis ta ei mõtle, et absoluutselt kõik seal on täpselt sellised. Silmas peetakse üldist tonaalsust. Meeleolu, mis tekib suurema hulga teemade lugemisel ja eelkõige seda mida lugeja tähele pani.

        • Nojah, lihtsalt tihti on nii, et sina räägid näiteks naistest, kes laste pärast kõigest loobuvad – ja minu jaoks on jutt otsekui teisest maailmast, sest ma lihtsalt ei tunne selliseid naisi. Naised, keda mina tunnen, planeerivadki lapsi plaaniga, et üle mõne kuu ei saa kodus olemist ametialase arengu seisukohast lubada (tuttav kirurg, tuttav sõjaväelane), et laps on nagunii elu osa ja kasvab inimeste kõrval, mitte neid ei kasvatata (tuttavad etnoloogid/folkloristid, lisaks enamvähem kõik hispaanlased, keda ma näinud olen). Vene ajal oli tavaline, et paar kuud kodus ja siis laps sõime. See, et keegi kolm aastat järjest kodus oleks, nii et kasvõi veerand kohaga tunduvalt varem tööle ei hakka, on minu tutvusringkonnas selgelt erand, mitte reegel.

        • to Rents

          Siiski ma väidan, et muutus mille lapse sünd kaasa toob on laiem kui füüsilise aja nappus.

          Isegi kui inimesel jääb lapse kõrvalt aega teisteks tegevusteks on ta ikkagi juba täiesti teine inimene.

          Seda ei saagi kommentaariumis selgeks vaielda. Inimene oma elukogemuste baasilt kas nõustub sellega või mitte.

          Mind huvitab, et kas veel keegi niimoodi arvab. Kindlasti ma pole ainus, kes laste saamisega midagi olulist kaotada kardab. Kindlasti on selliseid veel aga nad ei julge rääkida. Eriti naised ei julge öelda – ei taha lapsi.

        • Jah, muutus on laiem, aga minu meelest ei ole see nii mastaapne, kui sina jutlustad. Ehk tõesti sinu ema pühendus sulle sada prossa või ehk teevad seda su tuttavad naised oma lastega, aga minuga kasutati esimeses klassis küll juba üsna tihti lauseid “täiskasvanutel on oma elu ka” ja “täiskasvanud ei pea teid kogu aeg lõbustama” – mu vend oli minust neli aastat noorem, nii et võib öelda, et me harjusime üsna kiiresti ära nii teatud iseseisvusega kui sellega, et emme-issi ei ole maailmas ainult meie päralt, vaid eksisteerivad meie kõrval.

        • Täiesti OT: Kolm aastat ei saa majanduslikel põhjustel loomulikult keegi kodus olla lapsega, aga emapalga lõpuni ikka enamik naisi on. Ja sageli siis veel õhu ja armastuse peal kuni lapse 2-aastaseks saamiseni, sest lapsehoidja palkamine on päris kulukas ja mingil määral on see riskantne ka. Minu esimene lapsehoidja olevat supipoti (tühja, mitte suppi sisaldava :D) sisse kusnud ja kui vanemad koju jõudsid, siis oli ta lapiti siga-lakku-täis. Ehkki mu vanemad ikka valisid, keda palgata, kuid alati ei näe inimest läbi; Ajal, kui sõltuvushäire pinnale pole tõusnud, võib inimene olla ideaalne lapsehoidja. Aga lasteaiakohta tihti varem ei saa ning lasteaeda alla 2-aastast ka tihti panna ei taheta. Õppigu ikka enne inimeste seas elama ja alles siis mingu omaealste ahvikeste käest õppima. Parem ka, kui laps end mingilgi määral verbaalselt oskab juba väljandada enne kollektiivi minekut. Saab vähemalt emmele kituda, kui midagi väga hullusti on lasteaias.😛

        • Mad Max:
          Ega ma üldistuste tegemist kui sellist kahtluse alla ei seadnud, küsimus oli konkreetses(!) valimis.

          Perekooli näol ei ole tegemist mingi erandliku nähtusega, võiks lausa öelda, et väga paljud naisteajakirjad kannavad samasugust retoorikat a’la “10 põhjust…”, “mis on õige käitumine X olukorras” jne. ühesõnaga kuidas täpselt peab elama ja käituma.

        • Jah, JP, esiteks sul on õigus ses mõttes, et igasugused beebiteemad võidaks ülekaalukalt – aga see ongi ju Ämmaemandate Liidu loodud foorum. Ime siis, et seal beebiteemad on.. Samas ajaviitejuttudes loodaks ju veidi asjalikumaid teemasid kui v*tuvahe karvastiku süvaanalüüs.

        • AbFab, kas just selline teema ajaviite valdkonda sobiks on puhtalt moderaatori otsustada. Muide, kuhu sina selle teema paigutaksid kui sa perekooli mode oleksid, eeldusel, et perekoolis on suht vaba käega modereerimine?

          Ja mis puudutab sarnaste teemade eksisteerimist üldse siis ütleks järgnevat – kus on selliste teemade lahkamine aktsepteeritud seal ka neid lahatakse ja see tõmbab ligi inimesi kes ka selliseid teemasid lahata tahavad.

        • Toome analoogia:
          Disneylandis on tööl palju geisid ja seetõttu tõmbab see ligi veelgi rohkem geisid (sest sõbrad on ees).
          Perekoolis on palju pooletoobiseid ja see tõmbab ligi Rentsi.

          Ma mitte ei tahaks hakata mingeid järeldusi tegema.

        • JP,ma mõtlesin rohkem seda, et kurb, et need teemad on seal üldse, mitte et need võiks kuhugi mujale paigutada. Kui sihksed teemad nii kirgi kütavad, siis las nad olla.

    • Lingin vahelduseks üht üksikasjalikumat palgalõheuurimust (valdkondade kaupa, haridustaseme kaupa jne). Minu jaoks oli seal huvitav eelkõige see, kuidas teiste riikide seaduspärad Eestis ei kehti – nt naiste keskmise haridustaseme ja palgaerinevuse korrelatsioon. Või nn “meeste aladel” tegutsemise teema (näiteks matemaatika) – kuidas Eestis paistab, et meheliku eriala omandamine mehelikku palka (statistiliselt) saada ei aita, erinevalt teistest Euroopa riikidest. Ja tegurite kombinatsiooni poolest oli huvitav, et kuigi meil on tööturg Läti omaga kõiges muus õudselt sarnane, on selles ühes asjas ikkagi erinevus.

      okei, üks asi oli nagu teistel: see seaduspära, et mida suurem on naiste tööhõive, seda suuremad käärid meeste ja naiste palkade vahel on (sest kui naiste tööhõive on väike, lähevad tööle ainult eriliselt võimekad naised; kui suur, siis peaaegu kõik ja madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas on need käärid kõige suuremad.), aga muidu oli ikka väga veider.

      • Oot, et kui ma lähen nüüd tehnotroonikat õppima, pean välismaale tööle minema või? Kui see peaks tõsi olema, siis ma tõesti hülgan Eestimaa. Kui ma teie jaoks peeniseta piisavalt hea ei ole, siis ma ei tahagi seda olla.

      • Ma ei tahaks Praxise uuringu kohta midagi väga negatiivset öelda sest ma pole lihtsalt viitsinud võtta aega, et sellesse süveneda kuid siiski ühte asja mainin mis tekitab antud uuringu täpsuse suhtes väga suure küsimärgi – palgaandmed saadi isikupõhise küsitluse käigus mis viidi läbi leibkonnapõhiselt.

        • Ma pole kunagi varem tundnud vajadust siin kommenteerida, aga nüüd ma lihtsalt pean. Valikuuringute teooria võib olla küllaltki keeruline, sest arvestama peab ressurssidega ja veel saja asjaga. Küll aga on kindlaks tehtud, et kui valim moodustada leibkondadest, mitte ükskikutest inimestest, siis on küsitlemine oluliselt kergem, sest ei pea nii palju mööda maad ja ilma ringi jooksma – saab kaks-kolm inimest korraga ära küsitletud. Kui valim on piisavalt suur siis peegeldavad saadud andmed reaalsust väga kenasti.
          Saadud andmeid võrreldakse registritest pärinevate andmetega ja eelnevate uuringutega, et kindlaks teha, ega inimesed oma palganumbrit liialt suuremaks valetanud ole. Töötab.
          Nii et suurt küsimärki täpsuse kohta tegelikult ei teki. Eriti kuna statistiliste analüüside puhul avaldatakse koos hinnangutega ka usalduspiirid, mis näitavad meile, kas saadud tulemused on adekvaatsed.

        • Jah küsitlemine võib olla kergem kuid paneme asja konteksti – kui ma väidan, et Eestis on suhteliselt levinud väärarusaam, et mehed peavadki naistest rohkem teenima siis võib leibkonnapõhine küsitlus olla vägagi vildakas. Ka ei pruugi küsitlejad olla vabad levinud soolistest stereotüüpidest.
          Isikliku kogemust on küll väga halb näitena kasutada kuid mul on konkreetne kogemus olemas küsitlejaga kes nö. pakkus vastust sissetulekut puudutava punkti puhul, selline väga kaudne ja madal surve võib olla privaatset küsitlust tehes mitteoluline, kuid koos teiste pereliikmetega vägagi oluline tegur saamaks võimalikult tõepärast vastust.

          Sa ütled, et saadud andmed võrreldakse eelnevate uuringutega, no kas Eestis on sarnast uuringut varem läbi viidud? Põhjusena miks kasutati küsitluse andmeid põhjendati sellega, et need näitavad tõepärasemalt, kuna küsitletavad lisavad oma vastusesse ka ümbrikupalga kuid kasutades sama loogikat saab heita kergesti kõrvale SA ametlikud numbrid.

          Kui olla täiesti aus siis ma sooviks näha uuringuid mis on tehtud suurtes eraettevõttetes millede sooline tasakaal oleks võimalikult võrdne. Küsitlused mis oleks viidud läbi privaatselt ja millede tulemustes saaks eristada selgelt töötajate positsioone, staaži, tööaega jm muutujaid. Ja kui neis tuleks samas ettevõttes(!) töötavatel ja sama ametiposti(!) hoidvatel inimestel palgalõhe nii teravalt esile siis ma absoluutselt aktsepteeriksin seda kui fakti.

          Ameerika Ühendriikides räägitakse ka pidevalt ca. 20-25% palgalõhest, kuid ka seal on uuringute tulemused kardinaalselt erinevad. Üks väga põhjalik föderaalne uuring näiteks leidis, et palgalõhe oli alla 5%. Ma ei väida, et statistilised uuringud on kõik valed, kuid mida ma sellega öelda tahan on see, et vastavalt kuidas uuringut läbi viia võib ka saada erinevaid tulemusi.

      • Hea uurimus, aitäh, nodsu!

  10. Igaühel on omaenda kogemus, nii laste kui palgalõhe kohta. Seda tahaks küll ütelda neile lastetutele arutlejatele, et te ei tea, millest te räägite. Ehk mida lastesaamine tähendab. Teoreetiliselt jah, kõike planeerides ja mehega ülesandeid jagades võib tunduda, et miski pole võimatu, ei piiranguteta karjäär ega kõik vaba aja tegevused endises mahus. Kindlasti on ka neid, kes seda suudavadki. Aga nagu näen oma tütre pereelu pealt ja ka tema sõprade omast, siis lapse, eriti mitme väikese vanusevahega lapse tulek perekonda muudab elu kõvasti.

    Tean noort peret, kus naine on rohkem karjäärile pühendunud ja teenib rohkem. Tal õnnestus ka hiljuti palka juurde kaubelda ja nagu ta üllatusega kuulis, teenis ta oma meeskolleegist juba niigi rohkem. Tema mehel aga tuleb suu puhtaks pühkida nii edutamisest kui palgatõusust. Ja seda sugugi mitte seetõttu, et ta on naine, ptüi, vabandust mees ikka, vaid seepärast, ta on olnud haigete lastega rohkem kodus. Keegi ju peab ja see mõjub su karjäärile ja palgale, ükskõik kumb see ka pole, mees või naine. Minu arust panevad lapsed ametialasele arengule ligi 10aastase piduri peale. Ja enamasti on naised selle enda peale võtnud, sellest ka palgalõhe. Aga nagu minu näites, kui lastega tegeleb rohkem mees, on tulemus täpselt sama. Mõlemad võrdselt tähendaks tihtipeale seda, et kumbki ei saa olla päris tipus oma alal ja teised lähevad lihtsalt mööda.

    • Siis peaks palgalõhe lastetute puhul null olema, aga ei ole.
      Aga muus osas – nõus.

    • Novot, aga kui kultuur on selline, et “lastega on kodus peamiselt naised”, siis tulebki kohe palgahavi kallale.

      • Palgalõhe ja üldse karjäärile pühendumine ei ole minu arust mitte soost olenev, vaid isiksuse läbilöögivõimel põhinev. Reeglina on naised järeleandlikumad ja ka alalhoidlikumad, seega ei riski nad näiteks teravalt hakata nõudma suuremat palka või lahkuda töölt, kui tingimused ei rahulda.

        Seda suhtumist ei muuda vägisi, ja teiseks, on siis seda vaja? Igaüks elab ikka oma elu ise, vastavalt oma loomusele. Minu toodud näites oli peres naise ambitsioonikus suurem, aga probleemid ikka samad. Samamoodi kerkis üles küsimus, “kas minu töö on vähemtähtsam”, kuigi sedapuhku oli ütlejaks mees.

  11. Lugesin siin kommentaare ja tekkis igasuguseid mõtteid. Kõigepealt tahaks noortele inimestele öelda, et elage ja armastage ja tehke lapsi kui tunnete, et olete selleks valmis ja ärge muretsege nii palju! Kui keegi väidab, et lastega kodus olevad emmed manduma hakkavad, siis selle kohta on mul oma teooria – ma nimelt olen veendunud, et see on looduse poolt nii seatud, et laps peabki olema number üks – sellest ka see titejuttudele keskendumine ja lastetu kõrvaltvaataja äärmiselt ekslik suhtumine, et nüüd ongi kõik, nüüd on see inimene omadega läbi. Teate mis, ei ole! Te võite mind uskuda, sest ma olen terve selle eluringi, mis laste kasvatust hõlmab, edukalt läbinud🙂 Las need emmed emmetavad, see on vaid üks eluetapp, mis läheb mööda. Mina sain oma lapsed muidugi ekstreemselt noorelt, tänapäeval pole see enam kombeks, aga tänu sellele saan ka öelda, et mitte miski ei käsi kellelgi teha asju traditsioonilises järjekorras. Mina läksin ülikooli 45 aastaselt ja sel kevadel lõpetan magistrit. Ja ma tunnen, et elu läheb aina põnevamaks, mul on ees mitu aastakümmet, mille jaoks on mul omad unistused ja plaanid. Astrid Lindgren hakkas kirjutama neljakümneselt. Ühesõnaga – ärge hädaldage selle laste saamise ümber nii palju!😀 Eriti tahaks seda öelda siin kommentaaris ühele isasele isendile, kelle arvates laste saamine võrdub praktiliselt elu lõpuga. Seda, mida laste saamine tähendab, ei saa keegi enne teada, kui need lapsed olemas. Sa võid omada oma teooriaid ja suhtuda negatiivselt, aga kui sul on oma laps, sa ei kujuta ette, mida see tähendab! Sa ei saa iial teada, mis lahe tunne see on, kui sa seda isegi ei proovi! Nii, et jah… kuulake, mida vanemad inimesed räägivad.. kui kunagi ise olete keskikka jõudnud, siis saate aru, et te tegelikult mitte millestki ei saanud aru kui ütlesite, et laste saamine peatab isiksuse arengu😀 Ja üleüldse…mul on tegelt täitsa naljakas😀

    • Aga seda minagi räägin, et lapsed on number üks:)

      See tähendab aga, et töö, karjäär, seltskond seda enam ei ole ning täiesti loogiline, et langevad tulemused alal millele sa vähem tähelepanu pöörad. Laps on number üks ja töö on teisejärguline ning seda tajuvad ka firmad, kelle eesmärk on kasumit teenida. Seepärast nad loomulikult eelistavad inimesi, kes suudavad neid veenda, et – töö on nende jaoks number üks.

      P.S. see, et enne teada ei saa kui ise ei proovi on umbes sama ütlemine, et surm pole tegelikult üldse hirmus aga sa enne teada ei saa kui ise ei proovi:)

      • noh, surma puhul küll need, kes edukalt on proovinud sellest enam ei räägi…

      • Kui ma nüüd asjast õigesti aru olen saanud, siis võitleb Mad Max ülerahvastatuse vastu. See, et naised lapsi saades vaimuteravust kaotavad, on ainult kõrvalnäht. Põhihäda on ikka inimese tungis võimalikult ohtralt paljuneda.

        Räägib kahe lapse ema, instinktide (õnnelik) ohver.

        • Mina ei võitle kellegi poolt ega vastu, sest ma ei usu, et inimesi oleks võimalik muuta.

          Kommenteerides mingi teema juures tunnen ma lihtsalt huvi selle vastu, et kas veel keegi niimoodi arvab. Ma tean, et ükski tekst ega kommentaar ei muuda ühtegi inimest, aga on tõenäoline, et minu vaateid jagavaid inimesi on veelgi.

          Ma ei võitle, ma “õngitsen”:))

          Kõige suurem huvi on mul selle vastu, et kas on võimalik, et mõni naine on niimoodi mõtlema hakanud. Öeldakse, et mis füüsikaseaduste järgi võimalik, see ka kindlasti kusagil eksisteerib. Olen kindel, et on naisi, kes tegelikult ei tahagi lapsi. Nemad on minu jaoks äärmiselt huvitavad, sest naine, kes lastest loobub on kõrgema kategooria mässaja. Loodusele vastuhakkaja. Revolutsionäär.

        • Mis mõttes ei taha? Pead sa silmas neid, kes põhimütteliselt ei taha? S.t ta on üle 35 ja tema veendumus on, et ta ei taha lapsi ka siis, kui talle langeb kaela miljon raha, supermees, kellega lapsi teha ja kasvatada, õnn ja puhas loodus ja ideaalne paradiis? Või mõtled ka naisi, kes konkreetsetes oludes ei soovi lapsi saada, sest kuramuse maailm ajab niigi hiinlastest üle ääre, raha ei ole ja see vähene, mis on, tuleb 24/7 rabamisega, mees on tropp ja paremat pole võtta ja hea, et sellinegi on jne jne?😀

        • to k.k.p-s

          Pean silmas, et ei taha lapsi nagu need naised idamaades, kes tegelevad võitluskunstidega. Nemad räägivad, et lapse saamine mõjub nõrgestavalt nende sisemisele energiale ehk chi-le.

          Et pärast lapse saamist ei saavuta enam võitluskunstides selliseid tulemusi nagu enne.

          Nad väidetavalt suudavad ka oma munaraku valmimise protsessi peatada, sest menstruatsiooniga kaotab naine samuti palju sisemist energiat.

          Mind huvitab kas Eesti blogisfääris on kedagi, kes sellega tegelenud või teab sellest midagi.

        • Munarakkude tootmine peatub iseenesest, kui naine kaalub liiga vähe või teeb väga vähe trenni. St lihtsustatult võib öelda, et kui keha on rasketes oludes, otsustab organism, et pole paljunemiseks just parim aeg. Naissportlastel jääb tihti karmil trenniperioodil menstruatsioon ära või on ebakorrapärane.

        • Ma olen tegelikult MadMaxiga paljus nõus. Selge see, et väikeste laste vanemad (nii ema kui isa paljudel juhtudel) ei saa alati päris 100% tööle pühenduda. Laps võib haigeks jääda ja lapsehoidjat ei ole näiteks. Seda 1,5 aastat, mille jooksul emad enamasti töölt eemal on, ei pea ma küll mitte millekski märkimisväärseks. Ei kuku maailm vahepeal kokku ega muutu töös midagi nii radikaalset, et seda poleks võimalik ära õppida (uued programmid jm taoline). Aga sellega ma ei nõustu, kui keegi väidab, et laste saamine on mandumine, tööelu ja arengu lõpp ja muu selline fataalne. Kes ei viitsi end liigutada ega end arendada, siis jumal nendega, mandugu kui tahavad, aga laste omamine kui niisugune ei ole siin põhjuseks.
          Sellega olen ka nõus, et maailma pole tegelikult enam inimesi vaja. Ma ei soovitaks kellelgi iivet plussi viia, isegi eestlastel mitte. Aitab taastootmisest või ühest lapsest ka kahepeale😀 Maailm on niigi ülekoormatud.

        • Kas ma saan siis õigesti aru, et pead silmas naisi, kes ei taha lapsi seetõttu, et nad tahavad väga midagi muud ja see midagi muud välistab laste saamise? Et samahästi kui idamaade võitluskunst võib see olla karjäär NY rahakoridorides vms? Või on oluline just munaraku arengu stoppamine ning lihtsalt munaraku potentsiaali kasutamata jätmine ei kvalifitseeru?

  12. OK mad, ma ei tahaks ka siis last saada kui mulle miljon eurot makstaks. Ja mis nüüd? Ega ma selle pärast end kellestki paremaks küll ei pea, ennemini vaadatakse mu peale viltu.
    Aga kui menstruatsiooni saaks välja lülitada, ma usun et sellest oleks rohkem teada ja naised ka teeks seda😀 ja seda ma ka ei usu, et lapsesaamine lambapääks teeb.Karjäärile muidugi mõjub halvasti aga arvatavasti see ikka IQ langusest ei tulene.

    • Eks ajapuudus on peamine tegur. Tänapäeval nõuab laste kasvatamine eraldi aega ja ressurssi, see ei käi enam niisama lihtsalt muu eluga jooksvalt kaasas. Seda aega kulutamata jätta pole aga pärast lapse saamist enam õigust – kui otsus on tehtud, siis tuleb selle eest edaspidi ka vastutada.

      • 🙂 kui ka miljon aega antaks, ikka vast ei tahaks. kuigi arvestades niisama passimise hulka, siis aega on rohkem kui küll. see on muidugi tõsi, et vastutada tuleb kõigi eest kelle taltsutanud oled, olgu see siis roos või rebane.

  13. Munarakkude valmimist saab antibeebipillidega ka peatada.🙂 Elu naise kehas on ausalt öeldes nuhtlus. Mina olen oma elus teinud ainult selliseid valikuid, mis mu elu naise kehas võimalikult lihtsaks teevad, aga mis mind samal ajal ilusa ja noorena hoiavad. Lapsesoovi siiani veel tekkinud pole.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid