Seekord ei tule kevad teisiti, vaid täpselt sama moodi nagu alati. Mul pole endal aega kirjutada, aga Mihkel Kunnus on oma blogis väga põhjalikult kajastanud seda, kuidas kinnisvaraarendajad Supilinnas teistele täiesti julmalt näkku panevad ja muuhulgas näiteks võõraste inimeste aias puid maha võtavad, kui neil tuleb tuju sinna oma tellinguid panema hakata. Muuhulgas, kui majaelanik läheb küsima, miks ta puud maha on võetud, küsitakse temalt, kas tal on mingit fotomaterjali, millega tõestada, et seal üldse mingid puud kasvanud on. Lugege, saate ka teada, kuidas Tartus asju aetakse.
Majaelanik ise kirjeldas Facebookis olukorda nii:
Supilinna kinnisvara arendatakse jätkuvalt mölaklikult. Tähendab, ühed naabrid küsisid meie aia kõrvale puukuuri ehitamiseks allkirja, tutvustasid planeeringut jne, teisel pool võeti garaažid maha, hakati ehitama otse meie piirile 10 korteriga elamut, ei küsitud mingit allkirja, töömehed on MEIE tagumise aia tagumise aia täiesti mutta sõtkunud, tellingud asuvadki meie aias, nad ei saakski ju muidu fassaadi ehitada, meie puid on maha võetud, loomulikult kooskõlastamata, aed on osati maha lõhutud, loomulikult kooskõlastamata, nüüd eitavad, ütlevad et nii oligi ja et näidaku ma siis nendest puudest ja aiast pildid ette (ühesõnaga, kui sa oma varast pilti teinud pole, siis sinu oma polegi). Kui ehitajate ülemus konkreetselt meie aias jalutas ja ma küsisin, miks ta arvab, et ta siin olla võib, ütles see päikeseprillide ja õllekõhuga tüüp mulle nätsu mälumise vahe pealt, et meil pole eramaa silti, sellepärast võibki. Panime kolm eramaa silti. Ei muutnud asja. Meie aeda viskavad ehitajad oma õllepurke, suitsukonisid ja loomulikult ehitusprahi. Mölisesin, öeldi, et nädala lõpuks on tellingud maas ja esialgne olukord taastatud. Aga ei ole ju. Garaaž on midagi muud kui kortermaja, ja kui meie piiri juurde ehitada, on tegelikult allkirja nõue kategooriline. Päikseprillidega tüüp ütles, et a milles meie probleem on, naabrid küll olid nõus ja andsid allkirjad. Hui. Naabrid pole ka allkirja andnud, keegi pole planeeringut näinud. Küsisin seda näha ja öeldi, et seda polegi, kuna tegemist on rekonstrueerimisega. AGA EI OLE JU. Politsei käis ka, ütlesid, et nende käed jäävad kahjuks lühikeseks, aga ilmselgelt on siin mingile linnaametnikule ehitusloa eest paksem ümbrik antud. Pluss, Supilinna Seltsist öeldi, et tegelikult tohib nüüd ehitada krundi piirist poole hoone kõrguse kaugusele. Nagu öeldud, maja ehitatakse otse piiri peale. Ülbitsevad, irvitavad, ütlevad, et ärge ajage hullu juttu. Ehitusjärelvalve käis, linna poolt, meiega ühendust ei võtnud, aga päikeseprillidega tüüp millegipärast teadis teda oodata. Helistasime järelvalve tüübile, ajas segast juttu ja ütles, et me räägime üksteisest mööda, et tema neid seaduseid ei tea täpselt(?!?!?!?!?!), ütles, et tema ei saa naabrite vahelisi suhteid lahendada (what) ja kiirustas kõne ära panema. Ütlesin päikeseprillidega tüübile, et aga VÕIB-OLLA ma tahan just sinna aia äärde peenart teha või oma koera kuudi panna, ma ei saa seda teha, sest nende kola ja tellingud on ees. Ütles, et ma ei pea ju seda praegu tegema. Oodaku ma ära, küll esialgne olukord taastatakse. Aga ei taastata ja. Pealegi, kui ma kellelegi näkku sülitan ja siis taskurätiga ära pühin, kas siis on esialgne olukord taastatud?
Pärdikute päevaraamat 