anna kannatust

Peaaegu nigu giveaway vist

Ma ei tahagi tegelikult koolist rääkida, sest mul pole mitte midagi öelda. Kõik on pahasti. Mahuprobleeme ei ole, aga ühes jääb analüüs nõrgaks ja teises seda veel põhimõtteliselt ei olegi. Järgmise nädala lõpuks peaks selge olema, kas kaitsen null, ühe või mõlemad. Ema lööb maha vist, kui kehvasti läheb. Või paneb välisukse lukku ja ei räägi minuga jaanuarini, siis on järgmine kaitsmisvõimalus. Rääkimata sellest, et mul on ju ometigi aktuse jaoks juba uued nummid kingad. Jaanuaris kaitsjad ei saa vist üldse aktust ja siis ma olen juba täpselt sada aastat magistris veetnud ja üldse igati nõmekas on. 😦 Enda süü muidugi, et sügissemestril lohetasin, aga tglt nii megalihtne ei ole korraga täiskohaga tööl käia, selle kõrvalt aineid teha ja lõputööks valmistuda, nii et ma päris lollpeaks ei tahaks end nimetada. See semester läks suures osas samuti selle nahka, et kuna faking Disney mulle mitu kuud palka ei maksnud, olin ma sunnitud jätkuvalt tööl käima – plaan oli muidu selline, et sel semestril ei tööta (kui muuseumiprojekt välja arvata), vaid elan kokkuhoidlikult Disney rahadest ja saan kenasti ainult koolile pühenduda. Nägite ise, kui hästi see õnnestus. Eks näis, mis nüüd saab, veel ei ole midagi selget. Vähemalt ühe lõputöö kohta usun ma, et sellest võiks mitte ainult normaalset, vaid suisa täitsa head asja saada veel kahe nädalaga, aga vaatame, kas ma selleks üldse võimaluse saan.

Giveawayst rääkides. Ei, te ei saa siit mitte ühtki meigipotsikut ega ehteid ega üldse midagi sellist, nii et võite kohe tuld tõmmata, kui selle peale tulite. Rents ei jaga meiki, ta jagab kasutatud kingi. 😀 Hea cheap küll. Aga tegelikult pole asi nii hull. Ma  nimelt avastasin täna, et mul on juba mõnda aega ühed eriti nunnud kingad, mida ma pole kordagi kandnud. Sain need ühelt eks-sõbrannalt kingituseks, tema oli need omakorda kuskilt kingituseks saanud, aga temale olid need väikesed. Mulle olid täpselt parajad, nii et võtsin vastu. Aga kui ma muidu suudan kontsade peal kasvõi koperdada, siis nendega ma seismisest kaugemale põhimõtteliselt ei jõuagi. Kas keegi neid kunagi kandnud on, ma ei tea, talla põhjal tundub, et vist on vähemalt üritatud. Mulle endale tundub, et kõndimine on raskendatud selle pärast, et nad sealt kanna külje juurest ei toeta piisavalt. Aga võib-olla on mõni hoopis muu põhjus, näiteks läheb konts vale nurga alt vms. Mul pole ju õrna aimugi, mis firma see olla võiks või kas seal on üldse mingi vaev taga või viskas mingi Poola vabrikutegelane need lihtsalt suvaliselt kokku. Mul on tegelikult veidi ebastandardsed jalad ka, ehk on lihtsalt selles asi. Nii et kui kellelegi need meeldivad ja tal on jalanumber 36.-36.5, siis öelge. Ma ei raatsi nii ilusaid kingi lihtsalt Humanasse ka viia. Sihukesed (ei mölise koerakarvade pärast, see on Oskari vaip, see pole minu süü, et ta tihedamini tolmuimejat ei kasuta):

Tald on pildil imelik, sest ma ei seisa, vaid väänan ennast istudes, et pilti saada, tegelikult toetub jalg ikka normaalselt seal. Kui sellest väheks jääb, siis siit näeb, millised pealt poolt on. Aga põhimõtteliselt see esimene pilt näitab ära, et ega ta kanna juurest nii väga ei toetaks, kui võiks. Kuigi see pole vist kogu probleem, mõnedel kingadel on seal ju ainult paelake ja ikka tundub normaalne. Nii et ma kah ei tea, milles asi.

Jah, selline ma nüüd olengi. Magistriõppe jaoks ilmselgelt liiga loll, nii et hakkan hoopis beibeks. Ka see on karjäärivalik.

9 kommentaari “Peaaegu nigu giveaway vist

  1. Ma käisin oma õppekorraldusspetsialistilt uurimas, millal on alternatiivsed kaitsmise ajad. Ta ütles, et nii suve lõpul, sügissemestri alguses jne. Põhimõtteliselt tuleb välja, et kui töö on korralikult tehtud ja TÜl mingit alust kobisemiseks ei ole, siis võib ükskõik millal ära kaitsta.
    Kas magistris ei ole samamoodi (ise olen alles bakalaureusetööd tegemas)?

    1. Sõltub konkreetsest osakonnast. Mina tahan kahes osakonnas kaitsta, neist ei tee kumbki suve lõpus kaitsmist. Ühe osakonna kohta tean, et ainult jaanuaris ja kevadsemestri lõpus. Teise osakonna kohta pole uurinud. Aga ma tahtsin ka ju ikka vahelduseks päris aktusele minna. Ma olen muidu selline tuim inimene, et ei näe põhjust suurt midagi tähistada – no sünnipäev näiteks, mis seal ikka pidutseda selle puhul, et aasta aega on mööda läinud. Seda oleksin isegi tähistanud.

      1. No aga nüüd on just hea su sünipäevaga koos mittekaitsmist tähistada. Minul on küll enneolematult suur joomahoog juba sajandeid ja see pole üldse leidnud kaasaelamist muu maailma seas, mistõttu muudkui suurdub iga joomatu päevaga. Tunnist tundi ja päevast päeva nagu Catulluse kurvameelsus!

  2. Ma pean esmaspäevaks oma magistritöö eelretsenseerimisele ära saatma. Istusin täna terve päeva seda kohendades. Leidsin ühe olulise materjali juurde, mistõttu kirjutasin veel ühe lehekülje ja kui lõpuks vormistama hakkasin, noh et 3 cm vasak veeris ja 2 cm parem jne, siis selle tulemusena venis töö 10 lk pikemaks. Jube närvi ajab, mul üldse polnud plaanis mahtu ületada, ma selline reeglitest rangelt kinni pidav tegelane muidu. Homme vaatan, kas annab kusagilt kärpida – kui ei anna, siis pole parata ja läheb nagu on. Ega sellest vist väga suurt numbrit ei tehta ka meil, peaasi, et maht on õigustatud. Mulle endale tundub, et on.
    Aktusest – ma tunnen ka, et magistri lõpus võiks aktuse näol ühe ilusa punkti ülikoolile ikka panna. Jube kurvad on need jaanuari lõpetamised. Viis aastat ülikooli – see on ikka suht palju pingutamist, mis vääriks ühte ilusat lõppu 🙂

    1. hõhõõ, viis aastat… siis, kui mina veel noor olin, tehti viis aastat bakat. Tähendab, nominaalaeg oli küll neli, aga meie ca. seitsmekümnepäisest kursusest lõpetas selle ajaga küll kõigest kaheksa.

      1. Ausalt öeldes olen ma meie kursuselt ainuke, kes nominaalajaga lõpetab. Ma olen juba nii vana, et mul pole siin aega venitada midagi 😀

      2. Siis, kui mina veel noor olin, ei teatudki, mis loom see baka on ning millega seda süüakse. Kõigepealt käidi üksteist aastat keskkoolis ning seejärel viis aastat kõrgkoolis. Kuusteist aastat järjest sai 1.septembrit tähistatud. 🙂

        Meie kursusel saab tänavu 25 aastat lõpetamisest. Kursuse koosseis oli filoloogidele omaselt voolav: esimesed tüdrukud jäid akadeemilisele puhkusele esimese õppeaasta kevadsemestril. Sügisel saime uued kursuseõed, kes akadeemiliselt tagasi tulid (loe: laps sai aastaseks). Lisaks vene kroonust tagasi tulnud poisid. Ja nii igal aastal. Oi, ilusad ajad olid… on kevad Tartu peal! / lauldes vasakule ära.

        P.S. Tänud nostalgialaksu eest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.