Tänase päeva kommentaari võlu seisneb kognitiivses dissonantsis nime ja jutu vahel. Nimelt illustreeris üks äärmiselt tore Elis üht veel toredamat matemaatikaõpikut ning selle menust on Tartu Postimehes artikkel.
Kommenteerib keegi nimega Matemaatik:
just, mata ongi vaja huvitavaks teha. kui õppida tuimalt koosinuseid, dangeneseid, siiuseid, baraboole, hüperboole, pütaagoraseid jms, siis läheb igavaks. mata peab ise tulema õpilase juurde ja antud juhtumi puhul tundub, et seda ta ka teeb.
Kas teie usute, et mõni matemaatik päriselt selliseid vigu teeks?
P.S. Kel huvi, saab raamatu valmimist ja matemaatikaõpetajatele tasuta raamatute jagamist siin toetada.
P.P.S. Tegu on tõesti hea algatusega. Raamat on tulevikus kõigile digitaalselt kättesaadav, mustandit saate juba praegu siit vaadata.
Pärdikute päevaraamat 
matemaatik ja kirjavead ei ole tingimata võimatu kombinatsioon. Mu isal oli matemaatika erialal üks düsgraafist kursavend, kes vbla oli sealjuures kursa kõige andekam matemaatik, kahtlustati geniaalsuses.
Hea algatus.
Ent kurjad keeled räägivad ka, et ebamusikaalset matemaatikut või vastupidi, matemaatikas täiesti juhmi muusikut ei anna ette kujutada. Kahjuks puuduvad mul laiemad empiirilised andmed.