LÕPUKS OMETI sain ma aru, et mu itaalia keele õpetaja tahab, et ma C-tähte ROHKEM susistaksin. Ma olin viimased kuu aega veendunud, et ta tahab, et ma seda VÄHEM teeksin, andsin oma parima ja imestaksin, miks ta kogu aeg selle peale rahulolematut nägu teeb. No hea siis, et ma nüüdki lõpuks valgustatud sain, mul on veel lootust.
Kui nüüd õpiks prantsuse keeles sõna bonjour ka normaalselt hääldama, oleks juba lootust. See ei ole normaalne, et ma olen viis aastat prantsuse keelt õppinud ja just see sõna, mida iga päev umbes 20 korda kasutatakse, valmistab mulle raskusi, sest no ma ei oska seal keskel piisavas koguses susistada.
Esimese maailma mured.
Pärdikute päevaraamat 