itaalia · movies

Anche libero va bene (2006)

Oli üks selline film. Tunnistan ausalt, et siin varjutas mu kogemust see, et vaatasin filmi kangelaslikult ilma subtiitriteta, mistõttu osa paratamatult kaduma läks. Selle tegi aga jällegi tasa see, et kohe filmi alguses näitas seksikat pereisa palja alakehaga pesu triikimas.

Filmi keskmes on üksikisa, kes kasvatab kahte last 11aastast poega ja veidi vanemat tütart. Kohe alguses näeme, et issil on närvid üsna läbi ja peatselt selgub ka põhjus – tegelikult on lastel ema olemas küll, aga ta läheb üsna tihti kaotsi ja ilmub mõne aja pärast jälle nuttes koju tagasi. Selgub ka see, et ära kaob ta põhiliselt võõraste meeste pärast. Lapsed siis ripuvad isa küljes ja paluvad, et see emme ikka koju tagasi lubaks.

Lisaks on miskipärast isale väga oluline, et poiss ujumistrennis käiks, kuigi poiss jälestab ujumist. Lõpuks jõutakse muidugi järendusele, et jalgpall on ka hea (sellele viitab ka pealkiri, mis tähendab põhimõtteliselt “Keskkaitsja sobib ka”). Noh, niigi palju vedamist. See ema tundub igatahes päris imelik ja jääb ka arusaamatuks, kas ta tuleb tagasi pigem laste pärast või saab ühel hetkel lihtsalt jooma- ja seksituurist küllalt ja hakkab mehe järele igatsema. See viimane on ehk lihtsalt minu tõlgendus, sest mulle tundub loogilise põhjendusena ainult mingi sõltuvus – aga ta oli ka muus osas selline kummaline ja ilmselgelt mitte kõige stabiilsem, nii et ehk ta lihtsalt kõigubki nagu kõrreke tuule käes.

Täitsa okei film oli, aga taas kord selline uimane. Mulle hakkab tunduma, et itaallastele meeldibki poolteist tundi järjest kellegi (mitte just kõige põnevamat) elu näidata. Selline läbilõige. Minul vaatajana hakkas igatahes ühel hetkel igav.

anna kannatust

vaene Lustikene

Alustuseks tahaksin öelda, et mulle pole Märt Avandi kunagi meeldinud. Teeb mingeid labaseid nalju ja ise naerab. Lisaks kiusab ta alalõpmata vaest Ott Seppa, kes on nagu ilmsüüta lapsuke ja ei saa arugi, et tema kulul jälle kurja nalja tehti. Nüüd on talle siis Katrin Lust ette jäänud. Vaene naine sai niigi Inglismaalt kinga ja peab nüüd Õhtulehe heaks töötades veeringuid kokku ajama ja siis Märt veel mõnitab ka. Mis mõttes ta väidab, et Lust tegi ilma tema kommentaarita lihtsalt Facebooki seinal olevast naljast uudise? Eesti keeles on selle asja nimi uuriv ajakirjandus. Nii et käed eemale Katrin Lustist!

Läksin selle peale muidugi kohe Katrini Facebooki seinale toetust avaldama ja ehmatasin hooga ära, sest mõtlesin, et olen valel lehel. Nimelt oli seal tutvustav tekst:”Katrin Lust is an Estonian writer. Her first successful debut book ‘Sex, Lies and own Belief’ came out in the spring of 2008 gaining her fans from all over the world.” No vabas tõlkes, et ta on maailmakuulus kirjanik (okei, ma liialdan, ta lihtsalt ütleb, et tal on fänne üle ilma, umbes nagu Innodel), kes sai kuulsaks raamatuga “Seks, valed ja eneseusk”. Aga samas, ega see, et mina sellisest raamatust kuulnudki ei ole, ei tähenda, et see ei võiks maailmakuulus olla. Ma olengi harimatu lihtsalt ja pole tänapäeva kirjandusega hästi kursis. No ja MINA küll ei kasutaks eneseusu tõlkevastena väljendit “own belief”, aga samas pole ma ka aastaid Inglismaal elanud ja punasel vaibal maganud või kuidas see oligi, nii et (nüüd vist taas) preili Lust teab kindlasti paremini.

Pildil on see jube Märt Avandi järjekordset pahaaimamatut ohvrit varitsemas.