Alustame headest asjadest. The Liability oli väga hea film. Lausa üllatavalt hea, arvestades seda, et tegu oli ühega neist teostest, mille peategelaseks on saamatu noormees, kes üritab elus hakkama saada. Siin tegi asja hullemaks veel see, et see peategelane oli selline tüüpiline Inglise rullnokk, kes ise on endast hullult heal arvamusel ja peab end kõvaks meheks. Lisaks oli ta parajalt süüdimatu, no vaatad ja juba ajab närvi. Aga film oli äge ja isegi see vastutustundetu tõbrik muutus mingil määral sümpaatseks.
Aga söögist. Ma ei saa aru, miks on nii, et iga kord, kui ma üritan süüa teha, on tulemuseks see, et ma pean ütlema, et “eriti ilus see küll ei olnud, aga…” (ja kehvemal juhul “aga süüa see ka ei kõlvanud”). Seekord proovisin veganite õhtusöögiks sellist mustikapirukat teha. Mõtlesin, et keskmine kuumus on ehk 180. Lasin sellega 50 minutit, kook seest täiesti vedel. Nii vedel, et mustikad läksid keema, selle asemel, et normaalseks minna! Panin 220 peale ja ootasin veel 40 (!) minutit, aga põhimõtteliselt mitte midagi ei muutunud, natuke läks keskelt tahedamaks. Sõimegi sellist imelikku putru. Mustikad maitsevad vähemalt alati hästi ja ääred olid ikka tahedad, no aga ei olnud päris see, mis mul plaanis oli. Vähemalt välimus läks seekord täppi, aga no ei saa minust head veganit. 😀
Pärdikute päevaraamat 
äkki oleks pidanud enne seda põhja eraldi küpsetama, teatud aja ja siis hiljem mustika täidise ja puru- katte lisama ja üleküpsetama. Retsepti lugedes tuli vähemalt sihuke mõte pähe.
Minul oli sellesama mustikapirukaga nii, et ta tuli mul hoopis nii kuiv ja jahune (ja maitses nagu sihvkad – päevalilleõlist), et viskasin pärast kahe tüki alla pressimist päris ära. 😦
Kui teil peaks jälle vegan-õhtusöök tulema, soovitan sealtsamast kohast seda retsepti: http://kadri10.pri.ee/veg/banaanikeeks.php (proovi lisada kindlasti peotäis-paar šokolaadinööpe või jämedalt hakitud mõrušoksi) – seda olen teinud nii n+1 korda ja alati tuleb imehea, mahlane, parajalt mõrumagus välja. Ja kui nüüd mõtlema hakata, võiksid ka šoksi asemel hoopis mustikad lisada sinna, ma ei näe põhjust miks mitte? 😀
Lugesi “banaaniseks” ja mõtlesin, et üsna mõistlik idee vegan õhtu jaoks…
180 temperatuur on “keskmine” küll (175-190 on üldiselt “keskmise vahemik), selle retsepti juures ei ole eriti kuumemat vaja. Liiga kuum ei tohi olla, ikka võib nätskeks jääda, samuti, liiga kaua ei ole vaja küpsetada, see võib kah asju halvendada.
Võib-olla
– panid natukene palju jahu
– panid koogivormi liiga paksu kihi tainast, sellise koogi juures peab küllalt õhuke kiht olema
Peale eelküpsetamise soovitaksin veel kahte asja:
– lase tainal ca pool tundi külmkapis seista, enne kui koogivormi paned
– pane koogivorm kah külmkappi, nii kümneks minutiks ja sealt eelsoojendatud ahju
Temperatuuride vahe aitab kaasa krõmpsu koogi saamisele 🙂
Aga, et ühendada meeldivat kasulikuga, tee järgmine kord seda torti: http://www.veganblog.it/2013/05/12/torta-primavera-2/
Kaval ja maitsev mõte. 🙂 Aitäh. Ja banaanikeeski retsepti eest tänan muidugi ka.
ma kavatsen seda kooki teha, puht hasardist.
S.o siis, kui mul on aega üleüldse midagi muud teha kui tööd.
Noh, kuskil pole öeldud, et see kook peakski päris mittevedel välja tulema 🙂
Aga elu on näidanud, et sellised marjased pirukad kipuvadki vedelaks jääma keskelt.