Sain vahepeal jalgratta parandusest kätte. Ja nüüd olen ma Tartu linna kõige ägedam hipster*. Rahatu küll, kogu see trall (remont + korv + rattakell** + rattalukk) läks päris mitu eurot maksma. Mõtlesin isegi, et äkki peaks paarsada eurot juurde panema ja uue ratta ostma, aga esiteks ei ole mul paarisadat eurot, teiseks ei ole mul selle jaoks vajadust, sest ma sõidan anult linnas nagunii ja ei läbi tuhat km aastas, ja kolmandaks on see ratas ju nii nummi.
Nüüd on ainult helkureid vaja külge panna, sest te kõik ju teate, et liiklusseaduse paragrahv 87 lõige 1 sätestab, et:
Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:
- töökorras pidur ja signaalkell;
- ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur
Ja siis saangi igati seaduslikult mööda linna ringi kimada. Õnneks on varsti palgapäev, siis saame teada, kas õnnestub ehk auto ka korda teha, ma tahtsin ju Ellotskat Eestis tuuritama viia. Oh need armsad esimese maailma mured.
* Ainult nõukastiilis lilleline kittelkleit on puudu. K.k.p.s. võiks vahelduseks roosade nabapluuside asemel neid mulle pakkuda.
** Ma tahtsin pasunat panna, aga ei leidnud seda kuskilt
Pärdikute päevaraamat 
Kui rattaga vihma kätte jääd, siis lükkad käekõrval koju või sõidad koju triip seljal?
Pasunat just täna nägime. Seal õlletehase kõrval rattapoes.
mh, ise tuleb pasun tellida; http://www.ebay.co.uk/itm/Loud-Bicycle-Cycle-Bike-Vintage-Retro-Bugle-Hooter-Horn-Bell-Non-Electronic-New-/140933465106?pt=UK_SportGoods_CyclAcces_RL&hash=item20d04a0412
mhmh, ma soovitaks ka porikad külge panna. siiski. ja kitli saab vähemalt põlva turu pealt küll, just viimati lõuna-eestis olles vaimustusin, et KUI autentset kaupa ikkagi pakutakse. muidu on ilgelt tuus värk see ratas sul, olen kade! mrls
pasunat oli 2 ndl tagasi k-rautas. tõmbasin poekülastajate tähelepanu endale kogemata, kui sellega tuututasin.
Ma tahan kaa sellist (st mul kunagi oli aga varastati ära). Kuskil mul oli helkurkleepse aga ma hetkel ei mäleta kus. Kui üles leian siis toon – punased, sinised ja hõbedased, ise saab välja lõigata sobiva kujuga tükke.
Punast võid veits tuua jah. Ja mina sinu ratast ei võtt.
Müüakse küll retrokleite. Ma Kudzu juures nägin tutikaid retrokleite. Võin küsida, kust ta need ostis.
Võru tn poes Sõbral sõbrale on retrokleite müügis olnud ja ostetud saanud. Nii räägivad.
Mina sain aru, et see lilleline kittelkleit oli mõeldud naljana.
Olen küll nõukaaja üle elanud, aga kittelkleiti pole mul olnud. Veel vähem sobib see Rentsile.
Või kui, siis tuleb rullisoeng ka teha
Ma tglt kannan hea meelega retrokaid eestnööbitavaid kleite. Enamus neist on siiski vöösse töödeldud, st päris lohmaka kitliga tegu ei ole.
Mul on vana pasun täitsa üle, tahad ma annan sulle
Ma vist harjusin rattakellaga juba täitsa ära.
pasunateemal.. nägin ükspäev ratturit, kellel oli lenksule kinnitatud see lemmikloomapoodides müüdav närimislelu: siga, mis kohutavat häält teeb, kui pigistad-vajutad 😀
päris omapärane… aga omamoodi lahe… ja eesmärki ju täidab…
seakisa peale ei pruugi jalutajad taibata, et tegu on ratturiga kellele võiks teel ruumi teha
Rattakell on niikuinii puhas iluvidin. Kes tahaks üldse sõita nii aeglaselt, et jalutaja sellele reageerida jõuab?
Ratturi asi on valida ohutu tee ja ohutu kiirus. Kas siis jalakäijast mööda nihverdades, või üldse teisel teel sõites. Pasunaga rahva ehmatamine on põnev, aga kasutu tegevus.
Mina küll kellan linnas sõites täitsa tihti, aga enamasti ma kõnetan inimesi. Ma olen see, kes on kaasliikleja, mitte möödakihutaja. 🙂 S.t küsin inimestelt, kas saaksin neist vasakult või paremalt mööduda. Näiteks Vallikraavi tn alumisel otsal ülespoole suunal. Sõiduteele seal mind ei aja küll isegi miilits, sest seal on munakivid. 😀 Ja kella lasen näiteks ka siis, kui jõnglased, kel sandaal peas, vales suunavööndis mulle rattaga vastu sõidavad. Nad enamasti kohe taipavad. 😀
Porilauad on vajalikud tõesti. Hädavajalikud!
Ja ees ja taga peavad praegu pimedal ajal sõites olema tuled. Helkuritest ei piisa. Sest teised jalgratturid ja jalakäijad tahaksid ka sinuga mitte põkkuda. Nii et viisakas on endast ka neile, kes nad ei ole täistuledega sind valgustamas, enda lähenemisest teada anda tuledega.
Anonüümus on k.k.p-s. Ütlen seetõttu, et kõiki anonüümuseid minu kraesse ei sokutataks. 🙂
mul on sihuke üks_tagasihoidlik_kõll rattakell ja kasutan küll:
– siis kui mingi kamp on terve jalakäia/rattatee kinni pannud. annan juba kaugelt kõlli ja enamasti nad teevad ruumi
– siis kui ma liigun suht vastikult kitsal teel jalakäiast selja tagant mööda – annan tasakese kõlli, et jalakäia teaks ja ei teeks ootamatuid kõrvaleasteid – kah töötab üpris hästi 🙂
– ristmikku ületades juhul kui ristmikul on pingsalt vasakule vahtiv autojuht ja ma ta sõiduki eest läbi kavatsen sõita. ma tean küll kui valus on kui autojuht hakkab parempööret tegema kordagi ette või paremale vaatamata. senikaua kõlistan kuni ma näen, et ta on minu olemasolu ja tegevuse teadmiseks võtnud
Ma muidugi tean, et iga ratta-kella-teemaline arutelu on sisult viljatu, sest inimesed sõidavad erinevalt. Nii et minu eelmine kommentaar oli puhas troll, sry kui see kohe selge ei olnud.
Aga autojuhile rattakellaga märku anda – tõsiselt – ma nüüd ei tea. Ta niikuinii ei kuule. Mina küll ei kuuleks. Teiseks ei arvaks ma, et see oleks mulle mõeldud. Rattakell = rattur kõnniteel = pole minu kui autojuhi asi.
Porikad – jah – on vaja.
Tuled – jah – on väga vaja.
kuuleb kuuleb autojuht kui ma otse tema kõrval kõlava kõlli lasen.
ja kui esimese kõlli peale mu poole ei vaata, lasen teise veel.
seda siis olukordades kus ma nn “rattateel” rahulikult sõpaka kõrval või muu taolise suuremat sorti teega paralleelselt liigun ja autojuht väiksema teejupi peal oma võimalust ootab.
see on päriselt ka päris effektiivne 🙂
muidu seisa seal ja oota nagu lollakas, sest muidu juhtub jälle nii nagu mõned aastad tagasi mustamäe tee kõrval rattateel liikudes minuga juhtus – sel hetkel kui ma seisva auto ees olin, otsustas vennike roolis, et nüüd on tema võimalus ja.. mõlk on siiani jalas ja ilmselt jääbki. poleks kogenud, ei usuks ise ka et nii napakalt on võimalik auto alla jääda – ta lihtsalt ei vaata mujale kui vasakule ja ta ei näe, et rattur on parajasti otse auto ees.
Teate, ma olen nii mugav inimene, et vihmaga olen ma kodus. Ma sõidan enamasti rattaga mõnu pärast, mitte selleks, et ilmtingimata punktist A punkti B saada, nii et porilauad pole nii teemaks.
A kui lähed välja ja ootamatult hakkab vihma sadama?
Siis pean sitane olema. Aga sellise ilmaga nagu täna ma ei hakkagi rattaga kuskile minema, sest vihmaga jalutada on veel okei, aga vihmaga rattaga sõita mulle ei meeldi.
Anon, mul on täpselt sarnasest olukorrast arm kõhul. Autojuht seisatas, minu arust minu läbi laskmiseks (olin märgitud rattateel ja tema tuli õuealalt), mina seisatasi. Ja kui mina liikuma hakkasin, hakkas tema ka. Väga ehmunud juht oli, vabandas ja lubas mu ratta remondi kinni maksta ja mis kõik – aga põhjendus oli “vaatasin ainult vasakule”.
Sellegipoolest ei soovita ma kella kui autojuhi tähelepanu püüdmise vahendit… Autos ma kuulan muusikat, laulan, sõiman last, mitte ei püüa rattakella helinaid 🙂
Kui jalakäijad kõnnivad ahelikus su ees, siis neist väga mööda ei nihverda. Kellaga märku anda on ka parem, kui niisama hõikuda. Ja mina vähemalt linnas küll nii kiiresti ei sõida, et jalakäija ei jõuaks reageerida mu püüdlustele. Ma usun, et selline peakski linnas liikumise kiirus olema, et jõuaksid sina ise ja teised ka reageerida.
Aga üldiselt ma saan muidugi aru, missa mõtled. Ma niisama ei hakka tilistama, kui on näha, et saan niigi mööda. Jalakäija võib siis hoopis ette astuda mulle või muidu takistada.
Ma olen vähemalt korra teinud ootamatu sammu kõrvale just jalgrattakella kuulmise ehmatusega.
No hakkab Rents jee selle nummi vintage-riistaga nii kiiresti rallima, et ilmarahvas ei jõua laiali joosta ta eest. 😀
Aga porilauad on head ka siis, kui maas on lombid ja päike särab ja ilm on imeilus. Ntx eilse päeva vihm on veel teedel. Kuid ega nende puudumine teeb tõesti ainult sinu elu sitemaks, mitte kellegi teise, nii et võid vabalt panemata jätta. Ainult et lillelisest kleidist on kahju. 😀