Milline klišee

Mulle kohe hirmsasti meeldib, kui mõnel inimesel on veel säilinud romantilised ideaalid. Mille üle minusugune küünik muidu irvitaks? Blogosfääris ikka liigub siin vahel igasugu selliseid armsaid mõttekesi. Eile näiteks nägin sellist:

Heroiinisõltlased on vähemalt elanud, enne, kui neist “langenud lehed” said. Pereinimesed on aga nagu laudas ruigavad loomad – hall mass, mittekeegid.

Teate, ma olen elus paljusid asju näinud. Heroiinisõltlasi ka, joodikutest rääkimata. Teate, mis on pereinimese ja sõltlase vahe? Pereinimesel on laps, kes esmalt end täis situb ja siis oksele hakkab (või vastupidi), sõltlane saab selle raske tööga täitsa ise hakkama.

Muidu on kõik täpselt sama. Sõltlase vabadus on illusioon, mida ta ehk ise usub, aga igale kõrvaltvaatajale on see täpselt ühesugune ring väga selgelt näha. Korduvad lihtsalt teised asjad kui pereinimesel. Neile endile ehk tundub, et neil on uued ja huvitavad mõtted, sest neil ei ole eriti hea mälu ja täis peaga räägitud jutt läheb tihti meelest, aga kui Rents akna lahti teeb, kuuleb ta selle all istuvatelt joodikutelt täpselt neid samu originaalseid mõtteid ja tabavaid nalju, mida eelmisel ja üle-eelmisel nädalal tehti. Nooremad ehk räägivad isegi maailmamuutmisest. Rõhk sõnal RÄÄGIVAD, see on selline hea ja ohutu ajaviide, päriselt tegutsema ometi ei hakkaks.

Aga okei, mõtteterakese autor ütles, et heroiinisõltlane elas ENNE, kui temast “langenud leht” sai. Mõtleme siis sellele. Ei, ei elanud. Väike Dima sündis Narva peres, kus vanemad jõid (tollal polnud narkootikumid veel moes). Ei mõelnud ta mingeid üllaid mõtteid, ei teinud ta mingeid ägedaid tegusid, lihtsalt vanemad jõid, nii et tema tegi sama, ilma et ta oleks korrakski oma aju kasutanud. Alkoholi on harva saada, eriti kui sa oled 10aastane, nii et siis tuleb nuusutada liimi, hingata bensiini, kasutada kõike, mis vähegi pähe hakkab, sest nii ju tehakse ja elu on ometigi sitt. Ei ole siin midagi õilsat, põnevusest rääkimata. Lihtsalt teistsugune vegeteerimine. Täpselt nii nagu neljanda põlvkonna arst võib ühegi vääratuseta lasteaiast kirurgiks jõuda, igavalt ja ilma igasuguste kõhkluste või mõteteta, võib ka neljanda põlvkonna joodik apaatselt läbi elu vegeteerida. See, et tal selle käigus vähem raha ja rohkem promille on, ei tee temast kuidagi ägedamat meest või tema elu kuidagi rohkem päris eluks.

Ma olen täitsa näinud mõnda, kes elavad (või vähemalt kunagi elasid päris elu). Mõned neist on joodikud, mõned on pereinimesed ja mõned jäävad kuskile vahepeale. Aga väita, et ennast süstida on kuidagi elusam kui oma lapse tagumikku pühkida … Ema, anna padruneid.

100 kommentaari

  1. See tsiteeritud lause on täpselt sedasorti vabandus, mis tuleb normaalse pere ja eluväärtuste puudumisest ning enda allakäiku üritatakse ülistada, et endas paremat tunnet tekitada. Laudas ruigab muidugi too herosõltlane, kellel mingit “elu” pole olnudki: varielu ehk eelmäng surmale. Nii vaimselt kui füüsiliselt.

    • Millest on tingitud eeldus, et see oli mingit sorti vabandus ja “endal king pigistab” kahetsus?

      • Miks ei küsi sa, kust too persoon oma eelduse võttis?

        • Kusjuures, olgu öeldud, et mulle lihtsalt meeldis see lugu ja mingit heroiinisõltlastele vihjamist minu poolt üldse polnudki. Ei osanud oodata, et keegi niivõrd selle loo tausta süveneb ja hakkab vägisi oma eluga paralleele tõmbama.

        • See oli retooriline küsimus.

          Neegrite vihkamiseks ei pea ise vastava rassi tunnustega ning selle all kannatanud olema.

        • calm, mina ei saanud kogu sellest kommentaarijadast seal ööd ega mütsi aru. Võttis ikka väga imestama. Aga rohkem ma sellel teemal sõna ei võta, suht mõttetu tundub.

        • to AbFab

          See kommentaarijada algas sellest.
          http://thecalminmate.wordpress.com/2013/07/19/kultuuri-devalveerumine/

          Ja mind tõesti ärritab, et just sellised sõnaosavad inimesed nagu Rents ja The Calm Inmate ei saa aru, et just nemad tõukavad naisi konservatiivsuse ja allaheitlikkuse poole.

          Nad räägivad sisuliselt just meeste maailma kiituseks. Nad kiidavad sõnakuulelikkust, “järjekindlust”, normidele vastavust ja meeste poolt etteantud maailma tunnustamist. Dressuur.

          Nad tahaksid kehtestada maailma, kus kehtivad samad reeglid aga võimul oleksid lihtsalt nemad.

          Nad ei ole ise sellest teadlikud. Ma püüan neid veenda:))

          P. S. ja see mikepattonslovechild on lihtsalt loll. Rentsi vaimuka ilublogi suutis ta ära rikkuda.

        • Seda hetke me jääme ootama, kui Rents vm mind konservatiivsusesse lükkab. (Y) Nähke rohkem vaeva! Mind ja Morgiet (teisi ka, teisi ka, aga ma ei oska teiste eest sõna võtta😉 ) tuleb vitsakesega konservatiivsusse suunata. Me muidu ei oska taibata, et see olemas on, ega sinnapoole suunda võtta.😀

        • to k.k.p-s

          Jah, ma oleks 20 aastat tagasi kallale läinud inimesele, kes oleks öelnud, et teadmine on midagi muud kui intellektuaalne arvelevõtmine. Oh. Oh. Oh.

          Teadmine ei ole kunagi intellektuaalne!

          Kõige alus on see, et lapsi ei tohi saada. Vaid siis jääb teadvus (noorus) – ja eelkõige huvi – kestma. Ainult siis saab neutraalset hinnangut anda.

          Aga selleks on vaja võita ületamatu takistus naisterahva jaoks – saada aru, et lapsi ei soovi mitte tema ise vaid “keegi teine”.

        • to k.k.p-s

          Oletame üheks hetkeks, et tõesti on olemas kõrgem tsivilisatsioon. Mida nemad meilt tahta võiksid?

          Kindlasti mitte liha. See oleks liiga primitiivne, raske kaasas tassida ja suurt ressurssi nõudev üritus. (Ma küll ei näe, et keegi inimesi sööks! Jah. Ididoot.).

          Aga kanad ei taba samuti ära, et nad on aretatud üksnes selleks, et muuta taimede peibutis – seemned – inimesele kergemini kättesaadavaks energiaks.

          Vaata, kuidas inimesed sigivad. Samuti, nagu kanad ja sead. Kas raha on või ei ole – ikka saavad lapsi. Ja nende endi elu läheb pärast seda enamasti halvemaks. Ühiskond-riik küll püüab ülal hoida…

          Mõtle selle peale.

          Öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole. Kõik nõustuvad. Välja arvatud laste saamine. Selles suhtes on isegi Rents öelnud idiootliku kommentaari, et lapse saamine ei mõjuta üheski mõttes naise füüsilist keha. Et lapsesaamine on lihtsalt looduse kingitus.

          Miks peaks loodus inimesele kingitusi tegema? Ükski teine liik ei saa kingitusi vaid ainult kohustusi.

          Mõtle selle peale. Ükski asi ei ole universumis tasuta. Võidad kiiruses – kaotad jõus. Ja siis öeldakse meile, et seks ja viljastumine on lihtsalt õnn ja rõõm, mis inimese rõõmuks tehtud. Et selle eest ei tulegi maksta. Tasuta rõõm….

          Tasuta rõõm…

        • Mis-mis? Ma pole öelnud, et lapsesaamine ei muuda kunagi naise füüsilist keha. Ma olen öelnud, et lapsesaamine EI PRUUGI tähendada, et inimesest saab paks enesega rahulolev “pereinimene” (ehk siis see sinu silmaklappidega hobune). Võib, aga ei pruugi.

          Muide, kui sa siin juba rääkisid “meeste maailmast”, millele ma kiidulaulu laulan, siis defineeri naiste maailm ka ära.

        • to Rents

          Jah, sa otseselt pole saanud niimoodi öelda. Aga alati olen ma üritanud sind nurka suruda ja alati oled sa vältinud vastust.

          Peamine küsimus/probleem: lapse saamine on see, mis naist kõige rohkem kahjustab.

          Ei ole tähtsust, millest see alguse on saanud vmt. Ma ei taha, et naised surevad nende keskpäraste mõttetute laste pärast. (Mina olen keskpärane ja mõttetu ja minu ema andis oma elu, et mina saaks elada – milleks???? )

          Lapse saamine on enese raiskamine. Eelkõige seda peaks iga feminist propageerima.

        • to k.k.p-s

          Pole Morgiet vaja. Sa ise oled lükanud ennast.
          Ei tunne sind. Pole vajagi, et hinnagut anda.
          Sinu “vaoshoitud intelligents” on kõige masendavam vastus.
          Millal sa viimati julgesid mingi asja peale lihtsalt “JESS!” karjuda?
          Väga ammu vist, kui üldse.

          Ükski asi ei ole sinu jaoks enam “jess”. Vaid üksnes see “mille teised on heaks kiitnud.”

          Ja ma mõnitan ja solvan üksnes selleks, et arvan – Rentsil ja Calm Inmatel on lootust. Neile tuleb seda lihtsalt pidevalt meelde tuletada. Et nad hoiaks oma “omat”. Et nad oleks ja jääks “vastikuteks värdjateks” kes arvamust avaldavad.

          Nad lihtsalt ei saa aru, et see on olulisem kui miski muu.

        • Vaatan praegu – 2 nädalat hiljem – et keegi polegi vastu vaielnud väitele, et mikepattonslovechild rikkus Rentsi ilublogi ikka täiega ära.

          Originaal oli tase. Mul sellest copy: (ajalugu mäletab, midagi ei lähe kaduma)

          Hello, bitches!

          Tere, iluhoorad!
          Mina olen Rents, ehk siis selle blogi admin ja raudvara ja kuna ma TEAN, et teid huvitab, siis minu kaunis keha on kohe selle postituse kohal. Kuna mina ja mu äärmise hoolega väljavalitud sõbrannad oleme obsessed with looks, tegime me blogi, kus me saame teile ilusaid inimesi näidata (ja ehk nende kulul ka paar sõbralikku nalja visata). Ja natuke ka koledaid. Või naljakaid. Et nad saaksid paremateks ja ilusamateks muutuda, of course. Nii et võib öelda, et me parandame maailma.

          Nagu pensionärid ehk mäletavad, oli blogi algne koosseis veidi teine, aga kuna aja jooksul tekkis mõnel meist ka oma isiklik elu (khm*bitches*khm), vihkame me nüüd neid kõiki ja TTYN. See-eest on meil nüüd parem ja lahedate rindadega Mallu (paremal), kellel ei ole ühtki hobi, sest “joomine ei ole hobi, see on elustiil”. Meie nimedel klikkides saate ka meie PÄRIS blogisid lugeda – like how cool is that???!!!.

          Lisaks (inimeste mõnitamisele) konstruktiivsele kriitikale ajame niisama kasulikku juttu elulistel teemadel: kuidas leida meest (naist), vahetada olemasolevat (trading UP, of course), värvida juukseid koduste vahenditega jne – ühesõnaga räägime asjadest, millest te MITTE MINGI HINNA EEST ei tahaks ilma jääda.

          Kuna uus aeg nõuab innovaatilisi lahendusi (tõlge: rahvale tuleb vaheldust pakkuda, et nad Inno ja Irja juurde üle ei jookseks), võtavad nüüdsest aegajalt sõna ka külalisesinejad. Ja pole vaja muretseda, koledaid inimesi me klaveri kallale ei lase.

          P.S. Ärge kartke, meie blogi matrooniks on jätkuvalt Audrey Kitching, kuigi nüüdsest saate teda näha siis, kui keegi viitsib selle teemaga jamada. Jah, meie tühje sõnu ei tee.
          Ärge jääge iseendaks!

        • Sest kedagi väga vist ei huvita.

        • Ei tahaks sind kurvastada, aga eks see suuremas osas üks naljategemine oli.

  2. Võibolla ma olen liigselt subjektiivne, ent mulle tundub küll, et oma lapse tagumikku kasiv inimene on rohkem elus, rohkem elanud ja rohkem elada võiv, kui heroiinisõltlane; ning et heroiinisõltlaseks saav inimene laseb lihtlabaselt peldikuaugust alla kõik selle, mida ta seni ehk saavutanud ongi, olgu ta väike Dima Lasnamäelt, Vadim Murru vanglast, ülikooli professor, lapsevanem või muud.
    Ja kui edukast lapsevanemast võib heroiinisõltlane saadagi, siis heroiinisõltlasest edukat lapsevanemat (või mõne muu konstruktiivse alaga tegelevat inimest) vaevalt. Erandeid ehk on, aga ilmselt ülivähe. Heroiinitarbimine pole adekvaatseks lävepakuks ühelegi karjäärile; lapsevanemaks olemine aga muus osas edukas olemise võimalusi tegelikult ei ellimineeri.

    Selliseid klišeesid suudab leiutada küll ainult väga nihkes maailmapildiga inimene, tõenäoliselt mõni selline, kel oma vanematega traagiliselt halvad kogemused ja kes, selmet oma sitast seisust ise välja rabeleda, süüdistab selles väga ebaoriginaalselt kogu maailma lapsevanemaid. Psühholoogi abi vaja sellisele.

  3. Ma tglt isegi ei tea, kas selleks, et inimesel “oleks elu” peaks ta oma “elu elamist” ise teadvustama. See on nii hullult hinnanguline lähenemine ju. Ega elu sellest vähem elu ei ole, et ma ise või keegi teine seda elu ei hinda?

    Mis mõttes on enese täis oksendamine rohkem või vähem elu kui enese mitte täis oksendamine?😀

    • to k.k.p-s
      Seda loos olnud heroiinisõltlaste teemat pole üldse mõtet lahkama hakata. Läheb kosmosesse:))

      Mina pean “sõltlaste” all silmas kunstnikeid-muusikuid kelle langust ise pealt nägin 80 lõpus ja Rents ning Geenijus Calm Inmata mingeid Diimasid ja Vasjasid.

      Lugu on hea. Ja mina mõistan seda lugu. Teie mitte. (Eelkõige debiilik Calm Inmate, kellel on soodumust saada üheks järjekordseks Paldiski psühhiaatriks. “Välja saad siis, kui mina ütlen”.)

      Aga küsimus – kas peaks ise teadvustama? – on hea. Vastata ma ei oska.

      Tean vaid andekaid inimesi, tüdrukut, kellesse armunud olin ja kes suri, sõpra, kes suri, ja sõpra, kes ellu jäi.

      Nüüd mõtlen – hea, et see tüdruk suri 27-aastaselt. Ta jäi igavesti nooreks. Igavesti ilusaks. Olen värdjas.

      Ei taha näha Tema langust. Ta on siiani noor ja ilus.

      • Aga lugu on tõesti hea (video mitte). Nii mõnigi tõuseks hauast üles, et pöidlad püsti panna.

      • Ta jäi magama suure doosiga. Vet-auto roolis. Liiklust polnud. Sinise ristiga villis. Meedik. Hommikul 5-6 paiku. SIrgel teel sillalt alla. Üle katuse. Silmapilkne surm.

  4. hihiiiii ta on nüüd oma blogi ära kustutanud:)
    Sellest hullust lõpuks lahti

    • Aksioom: “Igal inimesel on õigus oma blogi pidada”.

    • Ole mureta, see, et ta oma blogi kinni pani, ei sega teda ometi oma naiiv-väärastunud hubrist igale poole mujale purskamast😛

      • isssandkuivaimukassaoled:))

  5. paljunemine on ju enamiku puhul automaatne, klišeede järgimine, nagu laenu võtmine. Kas seda just heroiinisõltlasega võrrelda, on iseasi, sest narkosõltlus on tunduvalt vähem valik, kui laste saamine. See aga ei muuda olematuks, et enamik inimesi sigib (või astub suhtesse, võtab laenu) seepärast, et on teatud vanuseks juba ühiskonnaga mugandunud ning loobunud isiklikest unistustest maailma muuta, midagi korda saata, ära teha. Lapsed ju unistavad kosmonaudiks saamisest, Nobeli preemiast ja filmide lavastamisest, täiskasvanud rahulduvad keskpärase eluga. Laste saamine pole iseenesest vale, kuid ei saa aru, miks on vaja paljuneda, kui pole veel ise kellekski saanud.
    Mulle ta blogi muidu meeldis ning antud mõtteavaldus oli pigem irooniline, ülikujundlik. Tore on näha, kui mõni teine inimene ei ole orienteeritud suhetele ja perekonnale, vaid vaimsetele väärtustele.

    • Aitäh soojade sõnade eest. Kuigi vaimsete väärtuste esiletoojana pole ma kindlasti esirinnas:))

      Ma lihtsalt ei taha, et naised raiskaks oma head energiat mõttetute laste heaks (ma ise olen mõttetu laps ja 99% meist on mõttetud loomad).

      Naistel on mega-energia. Olen terve elu seda kadestanud. Aga nad raiskavad selle mõttetuste peale – šoppamine, lapsed, koerad, lilled, aiateed, kodukujundus. PASK!

      Ärge raisake oma energiat vaid hoidke seda. Ja üksnes enda jaoks. Elage ise. Ärge “ohverdage”. See on raske aga tasub lõpuks ära.

      • Kas mehed põhimõtteliselt võivad lapsi saada? (ma saan aru, et see on loll küsimus, sest ega nad neid üksi ei saa saada, ag anoh vasta sellest loovuse seisukohast)
        Teiseks: tead mis, valdav enamik ikkagi on keskpärased ja keskpäraste võimetega, on neil siis lapsi või ei.

        • to AbFab
          Seda teemat ei saa lahkama hakata, sest muidu läheks asi selle peale, et ikkagi mehed on ainuisikuliselt süüdi laste saamises.

          Tegelt on 50-50.

          Ma ei räägi meestest just sel põhjusel. Mehed on samavõrra süüdi aga nende “kaotusi” on keerulisem kindlaks teha. Ma pole kunagi arvanud, et naised on kuidagi alaväärsemad, kui seda silmas pead.

          Naistel on rohkem energiat. Tahaks, et endal oleks.

          Mehed kasutavad naisi ära – see on õige.
          Aga õige ei ole see, mida Rents püüab kultiveerida – et naised on süütud kannatajad.

          Nii naised kui mehed kannatavad.

          P.S. saan su küsimusest aru, ma arvan. JAH, naised ja mehed võivad sõbrad olla. Aga ainult siis, kui neil on enese soovil arenenud teadvus.

          P. P. S. Näiteks: ma ei arva, et sul on seksuaalne huvi minu vastu AbFab. Aga kahjuks enamusel naistest, kes tulevad minuga kinno, on selline huvi. Neid ei koti “Fight Club” vaid rasedaks jäämine.

        • Ei, tegelikult see küsimus oli selles võtmes, et sa räägid kogu aeg, et INIMESED valivad loomingu ja vaimuelu asemel pere-elu, ja tihti rõhud just naistele. (Kes, oleme ausad, kipuvad reeglina laste nimel rohkem ohverdama kui mehed.)
          Ma mõtlesin, et kulturist siin leiab, et saab olla orienteeritud KAS vaimsetele väärtustele või perekonnale – mul on selles mõttes kurb uudis, et isegi kosmonautidel on lapsed😀 Kuidas sellega sinu arust on, kas mehe elule ja karjäärile ja vaimsusele mõjub pere-elu elamine vähem laastavalt või ei?

          Mul ausalt öldes ei tulnud pähe mingit sugu spetsiifiliselt süüdistada või mingit teist sugu alaväärseks pidada. Peab ikka olema ridade vahelt lugemise oskust, ma ütlen…

          Ja kui sa vähem inimesi solvaksid ja rohkem oma argumentidele keskenduksid, võib-olla sul oleks rohkem kaasamõtlejaid.

        • to AbFab

          Ma kahtlustan, et oled selles palju kaugemale jõudnud. Ma lihtsalt ütlen välja asju, mida keegi tunnistata ei taha.

          Mina olen mittekeegi. Ma ei ole mingi mees.
          Ainult mina saan öelda seda, mida paljud salaja tajuvad.
          Ei vaidle sinuga absoluutselt. Ma olen jobu ja sitapea ja mõttetu inimene.

          Aga kas kusagil südame vaikuses ei ole sul tunnet, et – maailm ei ole nii reaalne, nagu kõik räägivad.

          Et see on palju reaalsem ja palju kohutavam kui arvame?

  6. Hullmax pani oma blogi kinni, niiet ma pean siin tema käest küsima küsimuse, mis mulle juba ammu ja korduvalt on tekkinud ta juttu lugedes… Mad, kas sa tooksid näite mõnest inimesest, kes on maailma muutnud universumi skaalas ?

    • Maailma ei muudeta teiste jaoks. Enda jaoks ikka.

      • Kas keegi on siis enda jaoks universumit muutnud kuidagi ? Kuidas ? Pöörleb mõni galaktika teistpidi nüüd ? Või, väiksemal skaalal, on’s mõni planeet juurde tekitatud ?

        • to Ray D. Noper

          Jah. Usun, et on inimesi, kelle jaoks tekivad galaktikad nagu nad ise tahavad.

          Tõestata ma seda ei saa. Usun. Ja elan.

        • Ütleme siis vana narkomaani sõnadega: “Reaalsus on see, mis ei lakka olemast, kui sa temasse uskumise lõpetad.”

        • to Ray D. Noper

          Hmm…. aga mida sa põed siis kogu aeg?

        • Vabandust, mida sa nüüd täpselt küsidki ?

  7. Kuidas sa, Calm, tahad üldse inimesi ravida, kui sa ei tea, mis neid vaevab?

    Ma võin troll olla aga juba 90 alguses tekkis selle Dr Mummaga küsimus – ta ei teadnud enamusi põhisõnugi sellega seoses, millest ta tahtis patsinete ravida. Magneesiumisüst veeni. Ja ootame. Sellise ravi võin mina ka Rentsile määrata.

    Kuidas sa ravid kedagi, kelle seisnundist sul endal aimugi pole? Ma selle pärast vihkangi sind. Ülbe tropp. Olen kõik selle läbi teinud.

    Sa ütled, et ma olen idioot. See on ainus, mis sul öelda on? Arst. Tase.

    • Sry, Mad, aga ma tõesti suhtun sinusse edaspidigi, kui võimalikku patsienti.
      (Ja mitte “minu” patsienti, et see oleks selge…)
      Sest sellest sinu siinses blogosfääris amokki jooksmisest on lihtsalt võimatu üle vaadata, ilma, et mõtiskleks, mis selle taga võib peituda.
      See on nagu üks suur, paljusõnaline sümptom.
      Ja ära arva, et see psühholoogiline tagurpidisalto, mida sa siin üritad – alandatud ja vihasest hädavaresest suureks juhiks ja õpetajaks-
      mingil moel mind veenaks. Iga inimene, kellel on vähegi intelligentsi hakkab rapsima, kui ta tunneb end alandatuna, sina teed seda lihtsalt sõnadega seal,
      kus mõni rumalam muutuks füüsiliselt agressiivseks. Olen tõesti niisugusteks manipulatsioonideks natuke liiga kogenud.

      Vot nii, Mad, sa “lõputu alanduse rüütel”…
      Ma ei saaks sind ravida, ka siis kui ma tahaksin, sest minu meelest on su probleem füüsiline, kehaline, millele su psüühika lihtsalt niimoodi reageerib.
      Inimese psüühika on nagu savi, mis üritab vormi järgi kuju võtta. Su loomus ei sobi su haigusega, selle pärast sa vaimselt sipledki.
      Ma pole ütelnud, et oled idioot. Oled intelligentne inimene, kes on sattunud olukorda, mida sa ise muuta ei suuda. Ja ei suuda ka leppida.

      • OMG! Kas tead, miks “teid” on nii lihtne loopida?
        Sest te ise usute oma “jumalikkusse”.

        • Küsi parem endalt, miks sul on vaja üldse kedagi loopida…
          Ja neid, kelle juurde sa ise lähed.

          Mingit “meid” pole olemas.

        • vaata, ma panin ka hingelise video allpool

        • Panid, siis panid. Ega see veel tähenda, et keegi peaks seda vaatama.🙂 Tõesti, nagu laps, kes vajab pidevalt tähelepanu. Tüütu. Oh, wait, sa ei taha, et teised lapsi saaksid, sest siis sa ei ole enam tähelepanu keskpunktis.😀 Hakkab igav? Maailmaparandamisest hoolid vaid niipalju, kuivõrd sa saad selle parandatud maailma naba olla. Jonniv titt Mad Max, tõepoolest.

        • to The Calm Inmate

          Sulle meeldivad videod. Ja mulle ka.
          Need annavad pahatihti mõtet palju paremini edasi. Ja need annavad mõtet pahatihti halvasti edasi.

          Sa oled tark.

          Aga probleem on selles, et sa pead kogutud infrormatsiooni vooruseks. Tarkus ei ole info, vaid see, mida sa sellega peale hakkad.

          Ma ei pea sind endast alamaks. Kuid ülemaks ka mitte. Sa pole kogu selle infoga midagi targemat peale hakanud kui mina.

          Sa oled täpselt samasugune nagu mina.

        • Kui sa ei ole minust madalamal, siis miks sa mulle pidevalt alt üles vaatad, kui mingile autoritaarsele figuurile? (küll pakud sa mulle psühhiaatri, küll vanema, konservatiivse naisterahva rolli…) Sulle ei meeldi see seisund, aga sa ise paned end jätkuvalt sellesse. Ja siis mässad selle vastu. Järeldus: emotisonaalsel tasemel oled sa siiski üpris lapsik, isegi kui intelligents on täiskasvanu oma.

          Tahad, et sinuga suheldaks kui võrdväärsega? Aga palun, usu siis oma väärikusse ja käitu vastavalt.

        • väga hästi öeldud!
          :))

        • to The Calm Inmate

          Huumor on see, et sa ei saa ise aru, kui hea see lugu on. Oled galaktikate kaugusel.

        • Olen jah kaugel. Mul on oma lugu, mida kuulata.

        • Ma ei saa sellest enam välja:))
          Rents tegi teema ja ma läksin hulluks. Vabandan kõigi ees. Aga midagi tagasi ei võta. Teil pole õrna aimugi, kui toredad inimesed on kirjutanud midagi ja siis…

          In a crooked little town, they were lost and never found
          Fallen leaves, fallen leaves, fallen leaves… on the ground
          Run away before you drown, or the streets will beat you down
          Fallen leaves, fallen leaves, fallen leaves… on the ground

          See oli kunagi minu idee, et panin paksu kaustiku ja pastaka köögilaua peale. Ja tegin esimese teema. See kirjutati-joonistati täis. Sitapeade poolt. Mitte Diima. Mitte Vasja. Priit ja Arvi ja Kalle – mõttetud tegelased. Midagi ei jäänud alles. Ma isegi ei tea, kuhu nad maeti. Ei huvita ka. Ei julgenud matustele minna. Emad oleks ära tapnud.

          Kaustik oli rohelise paberiga. Ruuduline. Punased kaaned. Nagu ENSVs koolivihikud. See oli eriti paks. Arvasin, et peaks jätkuma. Ei jätkunud. Kirjutati äärte peale pärast.

          Nad kirjutasid millised sitapead nad on. Kahetsevad. Mina ka. Ning järgmine päev tegid kõike seda sitta uuesti.

          Kas te arvate, et meie, kes me elus oleme, teeme midagi teisiti? Ei. Me teeme iga päev kõike uuesti. Nagu….

          Fallen leaves.

      • Nüüd ma olen mõnevõrra rahunenud. Ja ma tunnistan, et sa oled tark.

        Miks ma sulle alt-üles vaatan? Imetlen sind. Nagu enamust naisi. Teie meeletu energia. Vastupidavus. Tahe. See kõik on imetlusväärne.

        Ja julm on vaadata, kuidas see raisku läheb. Iga teadlasenärakas võib öelda – naistel on suurem vastupanuvõime. Nad on paremad.

        Milline võiks maailm olla, kui nad ei raiskaks oma energiat meeste, laste ja koerade peale?

        • Koerte peale
          :))

          Ma tegelt olen teid kõiki armastama hakanud.
          Palun veelkord vabandust oma nõmedate kommentaaride pärast.
          Aga ei jäta:))

          Siia on vaja rohkem noori inimesi. Kus nad on?

  8. Loen seda siin ja juba tunnen tõesti, kuidas tahaks rasestatud saada.

    Ühtlasi olge hoiatatud – seekord jääb see kommentaarium selliseks nagu ta on. Mitte midagi ma siit homme ega ülehomme kustutama ei hakka. Nii et vastutage oma sõnade eest ja pritsige ainult sellist sappi, mida olete valmis ka nädala pärast lugema.

    • Ei mõista. Pole midagi roppu öelnud. Ainult seda, mida on teie seisukohast lihtne ümber lükata.

      • See on ju kena, et ei ole. Ma lihtsalt olen varem näinud, kuidas sellised vaidlused edenevad, seetõttu mainin selle kõigile asjaosalistele seekord varakult ära.

        • Jah. Okei. Ma kustutasin end ära. Mis ma vaidlen. Google hoiab mu profiili üleval minu tahtest hoolimata veel mitu kuud.

          Lähen lolliks selle energia-teemaga:))
          Pean oma aasia-kungfu-foorumitesse kolima ja lõpetama trollimise.

          Viimast korda:

          1 – ärge mingil juhul saage lapsi

          2 – vt punkt üks

  9. Mulle öeldakse, et …

    Kurat, ma olen ainuke inimene siin, kes naisi kaitseb. Tegelikult. Kes näeb naiste tohutut potensiaali. Mina olen feminist.

    Tehke nüüd mulle selgeks. Nagu kunagi üks nais-toimetaja üleriigilises ajalehes. Kohe, kui meil vaidluses talle ebasoodus moment tekkis, siis paiskas ta oma kõige kõvema argumendi – mis sa naistega vaidled? (Kas oled jobu?)

    Ja küsimus teile AbFab, Rents – kas see, et ma teiega vaidlen, teeb minust mehena jobu? Sest täpselt nii see kõrgharitud tüdruk tahtis väita, iga kord, kui tal argumendid otsa said.

    Kas see, et ma naistega vaidlen, näitab minu haletsusväärsust teie arvates?

    Et tõeline mees (Rentsi mees, AbFab mees) naistega ei vaidleks vaid läheks ja “laoks müüri”?

    • Feminism pooldab naiste õigust ise otsustada. Kõige üle ise otsustada, sealhulgas laste saamise. See, kui mõni mees tuleb ja naisi elama õpetab, ei ole päris kindlasti femnism, eriti kui ta üritab neile selgeks teha, et kui nad teevad tema seisukohast vale valiku (= saavad lapsi), on nad mõttetud idioodid, kes on oma elu raisku lasknud.

    • Oh jah…minu jaoks ongi sinu puhul probleem mitte selles, ET sa vaidled – vastupidi, minu arust on väga tore, et keegi üldse viitsib vaielda ja et kellelgi on niivõrd väljakujunenud seisukohad, mida ta lausa põhjendab ka – minu jaoks on veidi nagu probleem selles, kuidas sa vaidled. Sa näed kõiges rünnakut enda vastu ja hakkad selle peale oponenti valimatult solvama. Ja tagatipuks leiad, et “kas see teeb minust jobu, et ma teiega vaidlen.” Ei tee. Vaidle edasi. Huvitav on. Lihtsalt kui sa selle käigus sujuvalt inimesi idiootideks ja uroodideks kutsud, tekkib veidi nagu eelarvamus.

      Ja need ülalolevad küsimused olid täiesti siirad: ma olen nõus sellega, et laste saamine võtab inimeselt väga palju ära, ja ma tahan teada sinu arvamust selle kohta, kui palju kummalt soolt. (sest mehed ja naised on erinevad teatavasti; võrdsed, aga erinevad).

      • Mehed ja naised erinevad üksnes taotluse poolest.
        Muuseas, mehed oleks šokis kui homme oleks naistel sigimise-taotlus kadunud. Maailm oleks täiesti teine.

        Mehed on defitsiit universumis ja sellepärast hoitakse neid nagu s… pilpa peal. Tegelikku väärtust neil pole. Üksnes sigitajad.

        Universum on naiselik. Ja lihtsustatult öeldes – naistel viskavad naised ikka täiega üle:))

        Aga kas sa oled seda TUNDNUD?
        (jah, ma olen hull)

        Sa oled ise TUNDNUD, et ei ole hea lapsi saada. Et su “energiageneraator” muutub pärast seda vigaseks.

        Ära pahanda palun mu peale. Oluline teema. Kõige olulisem.

        P. S. stiilil ei ole mingit tähtsust. Vaidlen ei vaidle. Sõiman ei sõima. Kas oled TUNDNUD?

        • Vabandust kui siit jääb mulje, et ma tean neid asju. Ei tea. Tahan teada. Lähen “hulluks” ja ei vabanda:))

        • saladuskatte all: ma täitsa muide ei tahagi lapsi saada.

        • to AbFab

          Respect!

  10. Palun vabandust Rents. Et hakkasin jälle trollima. Ma lihtsalt ei saa vait olla kui on mingi teema.

    Nüüd lõpetan ausalt.

  11. Oleme ilusti teemas püsinud ja aeg on kokkuvõtteid teha.
    Te võtate alati tuld sellest, kui mina midagi kommenteerin, sest teile jääb mulje, nagu ma tahaksin ülemus olla või autoritaarset arvamust avaldada. See on vale.

    Ma hea meelega sooviks reaalses elus Rentsi või AbFabi juhikohal näha. Olen naiste alluvuses töötanud ja see pole mingi probleem minu jaoks. Probleem tekib siis, kui tahate meeste maailma teistele peale suruda:))

    Calm pani video paar päeva tagasi, mis läks sügavalt hinge.
    Mõned inimesed surevad nii halvasti, et ei taha sellest rääkida aga see jääb terveks eluks. (Ei pea silmas seda veterinaaria-õde, kellest enne rääkisin – tema surm oli ilus ja noor. Nagu ta isegi.) Ma pole kunagi oma ema või isa suremise pärast sellist õudust tundnud nagu selle ühe “langenud lehe” pärast. Ei, ta oli ikka täiesti ise süüdi. Oli. Aga selline asi kleepub kuidagi külge. Mõnikord ma igatsen tema saatust. Teinekord mitte. See Fallen Leaves video oleks just talle ilgelt meeldinud. Ta oli tõeline sitapea.

    Meil kõigil on midagi puudu. Muidu me ei blogiks.

  12. MadMax siin küll arvab, et alkohol ja narkootikumid on iga kell paremad kui laste saamine, aga mulle tundub, et on naisi, kelle jaoks imikud toimivad tegelikult narkootikumina. igatahes olen ma oma tutvusringkonnas näinud küll selliseid, kellel väikelapse juures selline spetsiifiline hormoonilaksu-nägu pähe tuleb. oma silmaga nähtu pühjal pakuks, et neid võiks olla umbes 2-3 kümnest (võimalik, et see on liiga tagasihoidlik hinnang, sest kuna mul omal see mehhanism ei laksa, siis ma väikelaste läheduses ülemäära sageli ei viibi).

    nii et kui MadMax arvab, et narkolaks annab inimestele elusolemise tunnet, siis miks peaksid ainult tema narkod ja laksud olema need õiged?

    ja siis veel see küsimus, mida AbFab vist püstitada üritas: et kui inimese võimed ongi keskpärased ja millekski eriliseks ta suuteline pole, kas ta peaks end siis kohe maha laskma, sest väikekodanlik pereelu (mis ehk oleks tema võimete lagi) peaks ju ometi olema ka talle keelatud?

    • Küsiksin ep käest:
      Mis on seks?

      Kas seks on reaalselt olemas? Ja kui on, siis – mis seksi ajal toimub? Kehavedelike vahetamine? Kuid mille poolest see erineb sülitamisest näiteks? Söömisest-joomisest.

      Mehe liige jäigastub? Kas samamoodi nagu musklit pingutades? Ja kui mitte (mees ei pinguta sugutit samamoodi nagu musklit) siis, – kuidas?

      Energiaga? Seksuaalenergiaga? Kus kohas see asub?

      Ja kas see toimub muust kehast eraldi oleva kondensaatorina? Kas seksuaalenergia on mingis eraldi seisvas “konteineris”?

    • to ep

      Oi-oi. Nüüd läheb huvitavaks. Sa tõmbasid teema täiesti uuele lainele! Jätame need mehed-naised ja küsime – mis on seks?

      Meeletu-meeletu energia ja jõud. Mis mõttes? Aga tundub, et see on inimese kontrolli alt väljas. Ma jooksin nagu kutsikas 15-aastasena ühe 17-aastase tüdruku järgi. Olin temast “sõltuvuses”. Miks? Kuidas?

      Mõistus ütles – see on jabur. Keha ütles – ma tahan, ma pean, ma pean tema köögimadratsile jõudma! Tahan! Tahan! TAHAN!

      Mõistust ütles – ei, sa ei taha! Keha ütles – tahan, vajan!

      Kumb oli “reaalne mina”?

      • Mul on tunne, et see ei ole keha. Selles ja paljudes teistes olukordades ütleb mõistus üht, kehal on suht koht savi ja miski kolmas (nimetame seda siis hingeks) ütleb teist. No näiteks sinu näites võib keha tahta seksuaalset vabanemist, mõistus ütleb ka, et targem on kodus pihku panna, aga miski muu ütleb, et ei, JUST SEDA TÜDRUKUT on vaja. Või nagu paljudel alkoholiga, mõistus ütleb, et targem oleks mitte seda tarbida, füüsilist vajadust ka veel ei ole, aga miski muu siiski seda nõuab.

        • Aga mis oled “sina ise”?
          Kas keha? Mõistus? Miski kolmas?

          Rents, sa hiilid jälle kõrvale.

          (kõrvalmärkus: ma austan sind ja Calmi. Aga tehke lollile selgeks – KES TAHAB SEKSI?)

          Mina mitte.

        • Kas keegi peale Rentsi ei tahagi vastata lihtsale küsimusele – mis on seks?

          Kamoon, naised, te peaksite ju eksperdid olema sel alal. Kuigi, ka Rents ei vastanud ju.

          Ma olen kogu elu jooksul näinud ainult ühte naist, keda teema huvitas. Ta printis välja igasugu aasia lehekülgi. Ja katsetas. Uskumatu tüdruk.

          Kõik teised on alati jalad-laiali midagi oodanud. Mida?

        • Calm äkki vastab? See on ju tema “area of expertice”?

          Mis on seks? Haritud Calm, palun ütle!

  13. Kõrv läks mul nüüd kikki.
    MM, selgita, palun, pikemalt – tundub, et sul on selgitus kuskil olemas – kes või mis on sinu jaoks “mina ise”??
    Ootan uviga.
    Las see seks nüüd natuke olla.

    • to tuukan
      Väga huvitav küsimus! Jess! ütlen täiesti siiralt.
      Ma küll ei tea. Aga terve elu olen samuti suure uviga oodanud. Et selgub. Ajaga. Kogemustega. Inimestelt kuulud tarkustega.

      Aga… ei midagi siiani.
      :))

      Mõistan, et kõik mu siinsed vastalised on minu suhtes iroonilisel-põlglikul seisukohal – kõik mida ütlen on lollus. Ok.
      (Aga needsamad iroonitsejad-ülikoolilõpetajad-tarkurid ei suuda vastata lihtsatele küsimustele. Alustades eriti lihtsatest – miks inimene sureb? Miks sureb täiesti terve inimene. Miks surnud inimene kaalub täpselt sama palju (kaalutud mikro-milli-kräpiga), tal on täpselt sama keemiline koostis nagu 2 sekundit tagasi, aga – halloo – ta on surnud. Miks, kõrgharitud?)

      Tagasi küsimuse juurde – mis on “mina ise”?
      Panen huvitava tsitaadi, mille leidsin hiljuti raamatust “Zen ja mootorratta hooldamise kunst”:

      Kui kõik meie teadmised pärinevad sensoorsetest andmetest, siis mis täpsemalt on see aine, mis eeldatavalt neid sensoorseid andmeid edastab? Kui püüad kujutleda, mis aine see on, eristades teda sellest, mida aistitakse, siis avastad, et mõtled eimillestki.

      • Kindel, et sa oled need küsimused ikka esitanud ? Mitte lihtsalt endale ette kujutanud, et “näe, panin nad jälle paika” ? Sestnoh, selliste elementaarsete meditsiiniliste-bioloogiliste-keemiliste-füüsikaliste protsesside lihtsaks selgitamiseks ei pea isegi kõrgharitud olema…
        Võid ju näiteks küsimust lihtsustada – miks sisselülitatud elektrilamp kaalub samapalju kui sisselülitamata ? Keemiline koostis on ju sama… aga ühel juhul annab valgust ja teisel juhul mitte ?

        • Väga hea:))
          Seda ma tahangi öelda. On energia-maailm, mitte mateeria-maailm.

          Miks lapsi saanud inimesed ei ole enam “nemad ise”? Midagi on täiesti teistmoodi, kuigi “kaal” on sama. Mida on lapsi saanud inimesed kaotanud?

        • Kas nad on muutunud päriselt – või on muutunud sinu ettekujutus nendest ? Viimasel juhul peaksid sa pigem endast otsima, mis sul kaduma läinud on…

        • to Ray “üldsegi mitte austatud” Nopper
          Kuidas sulle tundub? Kas see, et neil kolp välja tungib, et neil on veenilaiendid, luude hõrenemine, depressioon – kas see on üksnes minu ettekujutus?

        • Kui sulle tundub, et see on üldine reegel laste saanute ja mittesaanute eristamiseks siis… ma pean sind kurvastama. Need sümptomid esinevad mõlemal grupil – ja isegi seda mitte reeglipäraselt.
          Ma ei ole psühhiaater, seega ma ei hakka üritama välja mõelda, millest sul sellised ettekujutused on tekkinud, aga sa võiks professionaalse abi peale mõelda küll.

        • to Ray D Noper
          Psühhiaatrid on minuga tegelenud. Kuid neile pakuks kindlasti huvi, miks sina – edukas ja inelligentne inimene – minuga vestled.

          Miks?

          Kas oled isegi mõnikord märganud teatud “nihkeid” reaalsuses? Tead, nagu Matrixis, kõik küll toimiks nagu, aga – midagi on puudu.

          Ray, kas kahtlustad ka, et maailm on ühest küljest palju lihtsam, kui arvame ja teisest küljest – palju keerulisem?

          Lihtne on arvata, et mina olen hull. See on ka turvaline valik.

          Võibolla pole olemas mateeria-maailma? Näiteks – miks sa minuga vaidled? Kas kaitsed mingit enda valikut?

          Need on just edukad pereisad, kes tulevad ühel õhtul koju ja lasevad terve perekonna maha. Miks?

          P.S. mind on tunnistatud nii normaalseks, et isegi neid tablette ei saa kätte, mida pereemadele peotäitega kirjutatakse. Niipalju siis psühhiaatrilisest abist.

        • Miks ma sinuga vaidlen ? Sest mul on vahel palju aega ja see on naljakas ?
          Ja, muide, sul on täiesti õigus – maailm on ühest küljest palju lihtsam, kui arvame ja teisest küljest – palju keerulisem. See on lihtlabane loogika ja füüsika, mis seda väidavad… Ei ole vaja mingit müstikat või Matrixit juurde leiutada. Jah, on üks hüpotees, et universum on üks suur simulatsioon, aga see ongi see “keerulisem” osa, ja Matrixi filmidest pärit “lahendustega” ei ole sel suuremat seost…

          P.S. võibolla ongi sul rohkem teraapiat vaja, peaksid mõnele terapeudile kõik hinge pealt ära rääkima, ehk saaks kergem ? Ses mõttes, kirjelduse järgi sul veel inimesed reptiilideks ära ei muutu, aga palju puudu ei jää ka…

        • to Ray D Noper
          Sest mul on vahel palju aega ja see on naljakas ?

          See ei ole vist eriti aruka inimese vastus? Pigem emotsionaalne, nagu minusuguselt võiks eeldada? Saad ise aru, millise mulje endast jätad niimoodi?

          Kui palju sa seda “oma Matrixit” kontrollid? Valus laks.

          P.S. “teraapia” on “kõrgema klassi” jaoks. Ma ju ütlesin, et “psühhiaater” mitte “psühholoog”. Kui vahet teha ei suuda, siis pöördu selle Calm Inmate poole.

        • Ma ei saa sust päris täpselt aru. Universumi mõõtkavas on kogu inimkond nii pisike ja mõttetu kübe, et midagi mõjutada nagunii lootust pole… Ja kui nagunii “me kõik sureme hirmsat surma” – siis miks mitte selle imelühikese välgatuse jooksul, mil meie närvides liikuvad elektrilaengud meie eksistentsi tähistavad, seda nautida ja võimalikult palju ennast lõbustada ? Ma ütleksin, et raisata seda aega mingi mõttetu mossitamise ja emotsemise peale on mitte-arukas variant, aga YMMV.

          Ja “oma Matrixit” pole mul olemas, meil on üks ühine reaalsus, mille üheks defineerivaks omaduseks on, nagu mainitud, et “see ei lakka olemast, kui sa temasse uskumise lõpetad.”

          P.S. psühholoog ei ole arst ja seega diagnoosi panna ei saa, terapeudi juurde peab meditsiini mõttes sind ikka psühhiaater suunama. Noh, kui tahad, et asi ametlik oleks ja et ennast lolliks maksma ei peaks…

        • Aga mul tuli küsimus Mm-le. Küsimus selles, et kas asi on selles, et sul on mure lihtsalt maailma pärast, et kogu eliit sab lapsi ja nüristub ja see mõjub maailmale halvasti või? Et maailm on midagi enamat kui seda moodustavad inimesed, eks? Ma üldse ei vaidle selles osas vastu, aga ikkagi suht diktaatorlik mulje jääb sellest mõttest.

          Mul pole tglt aimugi, millest see jutt siin originaalis oli. Ma lugesin uusi kommentaare lihtsalt. Ja praegu pole mahti (ei lähe last situtama, hoopis koeraga võistlema😀 , aga õhtul katsun end kurssi viia käesoleva teemaga.🙂

        • absoluutselt OT, aga psühhoteraapiat teevad nii psühholoogia kui psühhiaatria taustaga inimesed. kusjuures parimad kipuvad olema (minu hinnangul) just psühhiaatrid, kes teraapias just sellest taustast lähtuvad ning vajadusel ka tablette välja kirjutavad (asi, mida psühholoogia taustaga terapeudid teha ei saa).

          nii et, MM, enne teema automaatset mahakandmist tasuks ehk asjasse süveneda. äkki isegi proovida?

        • to k.k.p-s

          Mul pole muret maailma pärast. Mul on hirm. Füüsiline hirm, mis paneb südame meeletult peksma. Ärevus, mis algab kohe, kui hommikul silmad avan. Igal hommikul. Elus olla on õudne.

          Haaran õlekõrtest – Rents, Nirti, Calm Inmate – hetkeks tundub, et on veel võimalik “midagi päästa”. Hüsteeria. HIRM.

          Ma kardan.

  14. Miks esmapilgul huvitavad inimesed nii kiiresti nii labaselt kergesti diagnoositavateks muutuvad?:( Kogu Mad Maxi lummus on kadunud ühe rumala enesepaljastusega.

    • to lumivalgeke811

      Lummus?
      Kas see tähendab, et varem olid sa valmis mulle andma “suuurimat autasu” mida ükski mees võib saada? Olid valmis avama mulle oma jalgevahe aga nüüd enam mitte?

      Nuuks, kaotus-karistus on tõesti suur. Sest iga mehe jaoks on suurim elumõte see, kui mõni naine on valmis temast rasedaks jääma.

    • Muide, mina hakkasin blogima selle lootusega, et Tartu ja üldse Lõuna-Eesti inimesed julgevad minna üle piiride.
      Kuid praegu tuleb välja, et mina õhutan Tartu inimesi mõtlema. Üle piiride. Iroonia missugune.

      • Ma tean päris mitut Lõuna-Eesti inimest, kes julgeb minna üle piiri. Üks mees käis kohe mitu korda päevas, iga kord läks tühja bensiinipaagiga ja tuli tagasi täis paagiga, pluss kaks plokki suitsu ja viina ka veel mingi kogus :p

        • Tead. Tead. Vaimukas.
          Ära põe nii palju siis!
          Küsimus – miks sa nii palju rahmeldad?

        • Asjad, mida ma sõna otseses mõttes põen, ei võimalda mul kahjuks mitte põdeda…
          Aga – mis mõttes “rahmeldan” ?

  15. Mad Max üritab lihtsalt endale tõestada, et tal on võim maailma enda ümber muuta. Selleks kõlbavad talle kõik vahendid, demagoogiast lihtlabase sõimamiseni välja.
    Diagnoose võib talle mitu panna, aga diagnoos, lubage mainida, ei vabasta veel vastutusest. Kõige rohkem hakkabki silma Supermani kompleks. Koomiksikangelane.
    Ah, iseloomulik on veel see, et oma viga teiste küljes teeb teda ilgelt tigedaks ja see on vaja kindlasti kellegi teise suunas teele visata – “rahmeldab” siin ju just MM ise. Paaniliselt.
    Reaalsus, et maailma ei muuda ta rohkem, kui et saab vahepeal mõne oponendi vererõhu keskmisest natuke kõrgemale visata ja et tema platsiilmumine kommentaariumisse muudab üldiselt väga meeldivate autorite blogide lugemise mõneks ajaks natuke vastumeelseks.

    Aga noh, see vedru käib ka varsti maha, maailm jääb endiseks, pauk jääb tulemata. Kuni uue tsüklini.

    • Tead, MM! Ei ole lapsi vajagi, et maailm hukka saata. Mul oli täna koeraga (ebaõnnestunud) võistlus ja ma olen nii väss, et kõik vaimsed väljakutsed võivad olemata olla. Piisab vaid (võistlus-) koera omamisest või piisavalt kurnavast hobist või endasseneelavast tööst, et mitte tunda endas energiat mõttetut vaimu panna. Vahel piisab isegi kurnavas ühiskonnas kurnavate inimeste seas elamisest…

    • kuule Morgie, kas ma saan õigesti aru, et sa polegi oma “hea sõbra Nirti” raamatust arvustust kirjutanud?

      Sitt sõber oled Morgie!

      • Sitt.

        • SEVENTH DAY ADVENTIST: No shit on Saturdays

    • Kas saame sada täis? MM mulle ei vastanudki.

      Igal hommikul maailma pärast paanilist hirmu tunda on ikkagi vist diagnoosi alla käiv lugu. Ma mõistan seda tglt täiesti, aga usukuulutaja ning prohvetina tänapäeval väga maailma ei päästa, sest see kuramuse maailm on lihtsalt ühe vaese usukuulutaja jaoks liiga suureks muutunud. Igaühe kohta maailma 6-miljardilisest liikmeskonnast on liiga palju “usu”kuulutjaid liiga paljude erinevate kuulutatavate “uskudega”. Ei ole nii, et rahvas kirikusse ja tõde tuleb…infotorusid on mittehallatavalt palju paraku.😦

      Äkki sa teed oma blogi lahti jälle ja teed nendest siia juhuslikult kribatud vastustest mingi koherentse kokkuvõtte, kus on sabad ja sarved ning mingid teesid ja loogiline ülesehitus? Ma saan aru, et see on laskumine selle maailma tasemele, mis tegutseb “nagu kõik teised”, aga oma sõnumi teisteni viimiseks on suht tarvilik seda sõnumit kuulutada sel viisil, et 1) see oleks sihtrühmale sobivas pakendis ja 2) kui sihtrühm pakendi avab, siis see oleks sihtrühmale läbitav (sa pmlt raamatuid ei loe, aga mina ütlen ilukirjanduse kohta, et esimese asjana peab see olema loetav, sest kui ta seda ei ole, siis võib ta sisaldada maailma alustalasid kõigutavaid tõdesid, kuid kui neid tõdesid suudab lugeda kolm inimest, siis samahästi võiks need tõed jääda kirja panemata😦 – sama kehtib tglt igasuguse kirjaliku teksti kohta). Sihtrühmani jõudmiseks oleks esmalt vajalik defineerida oma sõnumi sihtrühm. Siis mõelda sellele, mis antud sihtrühmale mõjuda võiks. Ja siis üritada oma sõnumit sihtrühmale talutavas vormingus pakkuda.

      Niisama juhuslik lahmimine viib täkkesse vaid täielise geniaalsuse ja olude kokkujuhtumise puhul ja siis tekivad mõnesugused ühiskondlikud lainetused ning protestirühmitused. Mis vajuvad kommertsi mutta veidikese aja pärast. Sa võid 70 korda oma pea vastu seina puruks peksta, aga see ei muutu. sest see lihtsalt on nii.

      Maailma saab muuta ainult igaüks iseenda sees ja iseenda jaoks ja see muutus on nii ehk nii illusioon. Sa võid teistele oma “tõde” või “usku” kuulutada, kuid sa ei saa loota, et nad selle sinu moodi omaks võtaksid ja mõtleksid nagu sina, sest nad lihtsalt on mittesinud. Te võite teatud arvamusi jagada ja teatud vaatepunkte omavahel vahetada jne, aga mitte keegi ei hakka iial mõtlema samamoodi kui sina ise. Ära mitte loodagi! Võib öelda, et allaandnu ja konformisti arvamus, aga võib öelda ka, et reaalsuse tunnistamine. Kes seda otsustada saaks? Mina end pädevaks ei tunnista.

      • Anonymus on vales arvutis olev k.k.p-s Alzheimer. Loomulikult.🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid