Elu on üks hädaorg

Ma jätan tsensorite töö lihtsustamiseks vahele selle koha, kus ma oleks tahtnud seda pisikest sitatükki vastu seina puruks taguda, seda seejärel vastu maad visata ja siis sellel jalgadega otsas trampida ja ütlen lihtsalt, et mul on üks diktofon. Minu valduses, mitte minu oma, mis on ka põhiline põhjus, miks see ei ole veel ühtki füüsilist vigastust saanud.

Nimelt on see selline imeline diktofon, mida ei saa arvutisse ühendada. Ja need ei ole minu sõnad, vaid mitu erinevat IT-meest on leidnud, et no tõesti ei saa, ei ole kellelgi tänapäeval seda vajalikku otsa. Sest see on mõeldud niiviisi kasutamiseks, et sa paned sinna mälukaardi sisse ja siis töötad (ilmselt seetõttu, et need, kes andsid diktofoni, on juhtme ära kaotanud), aga kuna keegi seda mu kaaskuraatorile ei öelnud, tegi ta ühe kolmetunnise (ja olulise!) intervjuu selle kõvakettale. Ja ma olen nüüd üritanud seda kuulata, aga masin on selline, et kerib ta ainult ühe (TIGU) kiirusega ja vahepeal mõistab nõrgimaidki sõrmeimpulsse valesti ja viskab kas järgmisesse faili või algusesse. See on üsna frustreeriv, kui sul on juba kaks tundi kolmest ära kuulatud. Ühe korra suutsin selle siiski otsast lõpuni ära kuulata, aga transkribeerimiseks on ikka vaja vahel kerida ka.

Nii et võtsin kuulda Telci, kes ütles, et osta AUX-juhe ja salvesta arvutisse ümber. St pane kolmeks tunniks mängima ja hiljem on mp3 arvutis. Mõeldud-tehtud. Oomipoest sain AUX-juhtme ühe euroga (müüja veel küsis, kas tahan kvaliteetset või odavat, aga kuna ma võtsin väga lühikese, ütles, et nii lühikese juhtme puhul ei tohiks enivei mingeid erilisi kadusid olla). Seejärel tõmbasin arvutisse programmi nimega Free Sound Recorder (eelkõige selle pärast, et Audacity teeb minu arvutis mp3-e umbkaudu sada aastat), valisin diktofoni ühendades mitte microphone, vaid in line ja panin asja salvestama. Ja mida mina hommikul näen? Kolmetunnisest failist on saanud vähem kui kahetunnine. Mõtlesin, et see kast on end vahepeal jälle lambist kinni pannud, aga vat ei olnudki. Salvestis oli miskipärast lihtsalt vahekadudega, nii et kui hakkad kuulama, siis juba algusest peale saad aru, et sõnad jäävad vahelt ära. Kujutasin elavalt ette seda väikest kuradikest, kes pildimasina sees teatab, et tema enam päikeseloojanguid ei maali ja üldse on tal punane värv otsas ja … No minu oma ilmselgelt ei salli teatud sõnu.

Tegin lühikese testsalvestuse ja sellega juba sama jama, põhimõtteliselt sai ühest minutist 45 sekundit. Nutsin ja halasin ja panin Audacityga uuesti salvestama (see teeb minu arvutis mp3-e umbkaudu miljon aastat, aga on muidu hea programm). Nüüd istun ja loodan, et ehk ikka oli asi programmis, mitte juhtmes või diktofonis või lihtsalt minu lolluses.

Jah, kallid lugejad, selline on minu põnev elu Tartus.

13 kommentaari

  1. laim, ma soovitasin hankida, mitte osta!

    • TÕESTI abiks kommentaar😀

      • Mehhiko kokaraamat, retsepti algus:
        “Varasta kolm muna ja pann…”

        Antropoloogi bakatöö juhend, romade eri
        “HANGI diktofon ja AUX-juhe…”

  2. Amm… lihtsalt laena mõni arvutivõimeline diktofon ja lindista see teiselt diktofonilt sinna peale. Playback ju, nagu aimamisi aru võis saada, sellel diktofonil töötab. See on küll nagu arvutiekraani pildistamine, aga peaks ära lahendama…

    • Lihtsam oleks panna diktofon läpaka kõrvale ja lindistada otse arvutisse. Milleks seda teist diktofoni sinna vahele veel toppida?

      • Tõsi, lihtsalt need arvutite default mikrid on üsna nadid enamasti…

  3. Milline see salapärane ots siis on, mida kusagil enam saada ei ole?
    Mul vedeleb sahtlitäis salapäraseid juhtmeid, iial ei või teada… Pane datapistiku pilt või midagi.

    • Sain vist hakkama juba. Audacitys on ümberlindistatud faili pikkuseks 3:08 ja ma ei kavatse küsida, mis viimasest üheksast minutist sai, sest mind lihtsalt absoluutselt ei huvita.

    • See on lihtsalt nii iidne diktofon tal, et ilmselt suudab suhelda ainult Antikythera mehhanismiga…

  4. Et elul taustamuusikat kah oleks!

  5. See on nii hea plogi, et ma ei saa enam vaikida. Ma armastan sind ja sinu plogi. Kahjuks olen ainult lollakas lukksepp oma kudumasina- ja aiaplogidega ja ei saa loota vastuarmastusele, aga tyhja sest ä.
    Arvuti osas on eespoolkommijad kõik ära öelnud. Muide, kas sul diktofonifunktsiooniga moblat ei juhtu olema, viimase n aasta jooksul on enamusel normaalsetest telefonidest 1) usb-yhendus, 2) kaasaegne mälukaart, 3) talutav tehniline tase, nii et diktofoni kui eilse värgi a la peileri võib ajaloo prygikasti saata. Aga tõenäoliselt laheneb Sinu dikteerimisprobleem hoopis mingil muul moel kui meie soovituste järgi targalt tegutsedes.
    Edu und jõudu.

    • iga teadusasutus raiub telefonidiktofoniga inteka salvestajal k2ed maha.

      • Näekski klassitsistlikum välja…


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid