rändom

Vahel on tõesti nii, et kus hunti kutsud, seal hunt tuleb. Rääkisin mõne päeva eest koertekojas seoses võlgnikega loo ühest Kristelist, kes minuga koos kunagi ammu karatetrennis käis, ja kes laenas mult mitme aasta eest augustis 300 krooni, lubas paari päeva pärast ära maksta ja edasi ma siis iga kuu helistasin ja tuletasin seda võlga talle meelde, kuni ta detsembris mu käest küsis, kas ma siis ometigi aru ei saa, et tal on vaja lastele jõulukingitusi teha. Ja ma polnud sellest ajast saadik Kristelit mitte kordagi näinud, kuigi elame ometi samas linnas – ja eile põrkasin temaga täiesti juhuslikult Konsumis kokku. Tema loomulikult mind ära ei tundnud/tegi nägu, nagu ei tunneks, nii et ega mina ka juttu puhuma ei hakanud. Seda enam, et ta oli koos mehega, kellel olid jalas plätud ja sokid. See ei saa ometi oktoobri lõpus teadlik moevalik olla? Sellise mehega avalikus kohas olemine on juba piisav karma tööhoos, nii et ma arvan, et selle raha võib rahuliku südamega korstnasse kirjutada.

Muidu tahaks öelda, et külmaks läks. Märkasite, jah? Kütta pole enam mõtet, nagunii on homme jälle külm. Kui nii edasi läheb, jääb sellest seljasoojendajast väheks, pean endale talveks ka küljesoojendaja vaatama. Heh-heh-heh.

48 kommentaari

  1. Saad aru, miks oli sokkide ja plätudega mees? Praktiliselt mõtlev naisterahvas võtab küljesoojendaja, aga alati ei ole valida ka, sest muude asjadega on ka ju kiire ja see teema tuleb alles siis meelde, kui külg külm.

  2. “Rege rauta suvel” teema.

  3. Ütleme nii, et inimene, kes laenu võtab, üldjuhul ei olegi kiire tagasi maksja, kui üldse maksab. Inimene, kes maksaks laenu kohe tagasi – see üldjuhul ei taha mitte mingil juhul laenata. Ma jäin vist keskkooli lõpuks raha väljalaenamisega umbes 1000 krooniga miinusesse. Üheks tropiks oli mu naaber/lasteaiakaaslane, teiseks oli mu pinginaaber… See tüütas mind ikka tohutult ära, et tema võtab laenu ja mina pidin hoolitsema selle eest, et ta tagasi maksaks. Samas mul on hea näide isikust, kes oli sunnitud laenama õpiku pärast ja asjaga oli väga kiire. Ta ei tahtnud laenata, aga ise pakkusin. Lubas kindlalt homme ära tuua, aga noh…tüüp otsustas vahetunni ajal käia kodus ja kohe raha ära tuua…Sama tüübiga sai kusagil väljas joomas käidud ja üks päev tuli minu juurde tööle ja ulatas mulle Koidula. Mina mitte ei mõistnud, mille eest, sest mina ei mäletanud midagi. Ta kindlalt väitis, et oli mult joogiraha laenanud. Ja ta oli pidevalt uusi “meelespead” omale pannud, et ära ei unustaks…

    Ja mis ilma puutub, siis paar aastat tagasi käisin ma novembris ka väljas lühikeste pükstega – see aasta oktoobri keskpaigani (vanadus). Mina ei mõista, kuidas eestlased septembris talvekasukatega käivad?

  4. mul on tuttavate ring, kellelga käib alatasa edasi-tagasi laenamine… peamiselt vabakutselised inimesed, kellel võib sageli juhtuda, et mingi töö eest ei tule raha siis, kui lubati, vaid ei tea millal. See vastastikune laenamisturvavõrk natuke leevendab seda ennustamatut kõikumist.

    • Ma olen ilmselt väga imelik inimene, aga tõesti ei mõista, kuidas Eesti inimene pole suutnud umbes ühe kuupalgani ulatuvat summat säästa, et olukorras, kus palgasaamine viibib, ei peaks rott olema. Tegelikult majandusnohkarid on ka loonud ka säästu- ja tarbimiskõveraid, aga noh, ei pea olema geenius, et mitte laenata. Miks laenata raha? Ma saan aru ideest ja tulevikku suunatud rahast, aga miks niisama laenata? Ma saan aru, et lähim pood on 10km kaugusel ja 20km edasi-tagasi pole mõtet sõita, et suhkrut/soola vms naabri käest nagu võiks laenata. OK, see viimane näide on pigem Ameerika filmidest. Muide, ma olen kohanud ka inimesi, kes iga kuulõpp pandib oma väärtehted pandimajja ja palgapäeval ostab tagasi…

      • Sa oled tõesti imelik inimene. Kõik ei ole sellised finantsgeeniused.

        Olen väga vähe laenanud inimestelt, küll aga mõnikord pangalt. Ja saan väga hästi aru inimestest, kellel pole iga kuu kindlal kuupäeval arvele kukkuvat summat, ka nendest, kellel ei ole üldse mingeid sääste. Kuulun isegi viimaste hulka. Lihtsalt pole, mida kõrvale panna. Alati on puudu, üle pole midagi. Üür tahab iga kuu maksmist ja lapsed kasvatamist. Kui õnnestubki midagi kõrvale panna, siis see leiab otsekohe kiire kasutuse näiteks seetõttu, et laps on ennetähtaegselt talvesaabastest välja kasvanud ja jalanumber on juba… sa ei taha teada.

        Aga ikka ei taha laenata.

        • 5 euri ei suuda kõrvale panna? Võta see oma palgast maha ja Sa saad selle kõrvale panna! Sa ei pea idiootseid oste tegema ja siis ütlema, et raha pole. Alati on puudu, kuna oled, ma jätan nimetamata (naiivne). Laps ei pea sinu lolluse pärast kannatama! Küsi abi. Aitan meelsasti eelarve koostamisel.

        • Ma just olin sunnitud kolleegidelt ja sõpradelt laenu võtma, sest mõned organisatsioonid ei suuda õigel ajal raha ära ega tagasi maksta. Säästud on luku taga, st tähtajalise hoiuse all kinni. Nii tekibki olukord, kus järjekordne hotelliarve tahab maksmist, aga puuduvad likviidsed vahendid. Selline seis on üsna lihtne tekkima, kui oled vabakutseline ja kedagi ei huvita, kuidas sa oma üüri ära maksad või mille eest sööd.

        • 5 euri suudan ikka kõrvale panna. Kuni selle hetkeni, kui 5+5+5+5 euri kulub näiteks etteplaneerimata arstirohule või katkiläinud saabaste asendamisele v. remondile vms. Mina olengi see vallavaene, keda kutsuti toidupanka abi saama, sest sissetulek ei kata mingeid elementaarseid miinimume. Praegu. Veel.

          Kaks last ja lahutatud mees, kes kuidagi ei taha oma laste kasvatamist toetada (kohtus käidud, täitur töös jne). Jah, naiivne, kõigepealt naiivne, et üldse sellise mehega lapsed sain. Ma ei tea, kas see ka naiivsuse alla käib, et võtsin väikse laenu, mida regulaarselt paar lähemat kuud tagasi saan maksta – käisin raha eest praktilisi oskusi juurde õppimas, et oma teenimisvõimalusi laiendada.

          Jah, palun, tee mulle eelarve miinimumpalga ulatuses (pluss lastetoetus kahe lapse peale 38.- ja alimendid 44.-), kui korteriüür on 80.-, elektrit kulub ka teinekord lausa 20.- eest. Lapsed on 14 ja 15 aastat vanad, st. kaltsukast neile enam jalanõusid ei saa – poisi jalanr. on 44 (kasvab kiiresti) ja tüdrukul 42 (annaks taevas, et enam ei kasvaks). Talv tuleb. Eelmise aasta kottadest on välja kasvatud. Majas on ka kass (ma tean, et see on priiskamine, aga mis teha – loom on oma ja armas). Süüa tahaks. Koolitarbeid on aeg-ajalt tarvis uuendada. Raamatu ostmist luban endale ainult pidupäevadel, korra-paar aastas. Teatris ei käi. Kontserdite peale… no 6.- kuus, keskmiselt. Alkoholi üldiselt ei tarbi. Elioni internet on naabriga kahepeale, st. praegu umbes 13.- kuus. Telefoniarved jäävad keskmiselt 10-12.- piiresse (kolmel kokku).Talvepuud on ostetud. Vett toon ämbriga kaevust, selle peale ei kulu sentigi.

          Jah, paluks, näidiseelarve, kui sa nii lahke oled. Selline, mis sisaldaks nr. 42 moodsaid naistesaapaid teismelisele tütarlapsele. Poisi jalavarjud paigutaks järgmisse kuusse, kui lumi kohe maha ei tule.

        • Rolandile (eelmine kommentaar oli ka sulle).

          Inimestel võib väga erinevaid olukordi ette tulla. Ma ei tunne ennast hetkel näljarotina, tegelikult jätsin päris palju kirjutamata – et mul on mitu erinevat teenimisvõimalust (väga ebaregulaarsed ja ette ennustamatud – skulptor olen) lisaks põhitöökohale. Et need lisatööd aitavad nii mõnestki august üle (arva ära, kustkohast ma saan talvepuude raha?). Aga samas on see ka kinnine ring – ka tööriistad vajavad aeg-ajalt uuendamist (arva ära, mitu skulptuuri peab tegema, et saada uus profisaag?) ja tegelikult on mul ka auto, mida pean üleval puhtalt lisateenistuse arvelt. Needsamad lisatööd aitavad üldse hingel sees püsida, lapsi kasvatada, ennast harida.

          Kirjutasin enne just sellise kommentaari, kuna olen kunagi olnud ka sellises seisus, kus otsisin meeleheitlikult tööd – ükskõik, millist – ja ei leidnud. Hulga kohti käisin läbi. Küsiti hariduse kohta – kunstikool… Tööandja jääb mõtlikuks. Ah lapsed ka… Ei, kahjuks me teid võtta ei saa. Ja mina? Ei tööd, ei raha, ainult masendus. Pole isegi 5.- (siis oli krooni aeg) kõrvale panna.

          Kõiki inimesi ei saa ühte patta panna – olukordi on erinevaid. Täiesti võimalik on olukord, kus inimesel ei olegi võimalik mingit eelarvet koostada. Ma ei kujuta ette, kuidas näiteks Notsu saaks eelarvet koostada, kui ta ei saa olla kindel, kas lepingupartner, kelle jaoks ta tõlgib, maksab töötasu lubatud kuupäeval või mitte? See oleks üks ütlemata hüpoteetiline eelarve, mida peab võibolla iga päev ümber tegema ja mille töökindlus ei ole siiski üldse kindel.

        • Vabandan, ma vist reageerisin millegipärast natuke üle. Öö ka juba, öösiti kipun emotsionaalsem olema. Eelarve võtan siiski lahkesti vastu.

        • Lendav, muide, selle ebakindluse pärast olen ma nüüd võtnud sellise poliitika, et kui ilmub uus klient, kelle usaldusväärsust ma ei tea, ütlen talle puhtalt riski pärast kõrgema hinna kui vanadele. Mingi sellise loogikaga, et kui ma hakkan tema tellimuste peale oma aega kulutama – mis tähendab, et ma ei pruugi saada mõne vana usaldusväärse kliendi tellimust vastu võtta ja võin kaotada kindla tulu – siis vähemalt on see uus ja esialgu ebakindel tulu suurem.

          Praegu on mul õnneks veel selline hea asi, et kõige pikema maksmistähtajaga klient on samas hästi usaldusväärne. St raha laekumist ei saa plaanida suurema täpsusega kui kaks kuud, aga selle peale, et see raha vähemalt kahe kuuga tuleb, võib kindel olla ja plaane teha. Ja kuna see on ühtlasi kõige suurem ja paremini maksev klient, siis olengi tasapisi harjutanud end kvartali täpsusega plaane tegema (vanasti käis asi rohkem kuu täpsusega).

          Neil, kes ainult raamatute tõlkimisest elavad, on palju hullem – tähtajad on pikad ja peale selle võivad veel määramatult ujuma minna. Rääkimata sellest, kui vähe raamatute tõlkimise eest makstakse, võrreldes igasuguse muu juraga – ja et sellega ei tule mingit sotskindlustust kaasa, nii et arstiabi on puhtalt omal kulul.

          Mul on elu seega üsna lill ja pingutades võiks ehk veel lillem olla, aga FIEde maksustamine ei soosi seda – niipea, kui mu käive läheks aastas üle 16 000, lajatataks mulle lisaks tavalistele tööjõumaksudele ka käibekas selga. 16 tuhandene käive, eks ole, mitte tulu. Kuna sinna sisse lähevad ka kulud ja ofkoors maksud, siis tähendab see praktikas, et mul pole käibemaksu ähvardusel võimalik ühes kuus üle 600 euro neto teenida (millest umbes pool läheb korterikuludeks-internetiks, küttepuid arvestamata). Niisiis üritan panustada pigem sellele, et ma teeniks selle 600 võimalikult väikese pingutuse ja ajaga.

        • Finantsis on samuti oluline inimese au ja kõlbelisus. Ma ei tea Sinust mitte midagi. Küsin kohe: kui saaksid paremat palka, kas siis säästaks, investeeriks või kohe kuluks asjadele, mis juba ammu oli vaja korda saada?

          Kui Sinu väited peavad paika, siis pean tunnistama, et oled tubli olnud! Aga alati saab paremini. Võid saata mulle e-maili täpsema infoga hein642@hotmail.com aadressile ja äkki saan aidata. Usun, et Sa seda ei tee, kuna ma pärin tavaliselt palju küsimusi, mida lollakateks peetakse. Jään ootama. Anonüümsuse ehk info ei liigu edasi, garanteerin.

          Ei soovinud, et emotsionaalselt siin nii isiklikuks läheb. Varem panin tähele, et Rentsi päevaraamatus kommivad väga karmid eided, kes niisama ei solvu. Vabandan, kui liiga isiklikuks läks.

  5. Raamatutõlkijatel juhtub, et raha jääb ka rohkem kui kuu aega hiljaks – mõni kirjastus on selle koha pealt korrektne, aga mitte kõik (mul endal on küll õnneks vedanud). või noh, mis raamatutõlkijatel. Kui ma olin noor ja roheline bürootõlkija ega saanud veel väga büroid valida, siis vahel juhtus, et raha sai näha alles pärast neljandat-viiendat-kuuendat meeldetuletust. Ja kuna noore ja rohelisena töid väga palju ei olnud, siis säästa sealt küll midagi ei olnud. pmst oli teenitavat kogu aeg natuke vähem kui elamiseks (=söömiseks) vaja, õnneks oli naturaalmajanduslikke ressursse tänu sotsiaalsele kapitalile, lühikesed viivitused ei tekitanud probleemi.

    Ega sellepärast, kui raha paar päeva või ka nädala hiljaks jääb, naljalt laenama ei mindagi. Või noh, suurema mahuga asjade puhul ongi mõistlik oma finantsplaanidesse märkida laekumised kuu või poole kuu täpsusega ja nii inimesed ka teevad. Probled tekivad ikka suuremate viivitustega – või kui sajab kaela äkiline ja edasilükkamatu kulu, millesse selle kvartali eelarves ei olnud midagi ette nähtud, sest lihtsalt ei jätku. nt hakkab hammas valutama või lähevad prillid katki. Mitte kummagi jaoks ei piisaks sellest, kui “iga kuu 5 eurot kõrvale panna,” või noh, päris mitu aastat kuluks, et nii palju viieeuroseid kokku saada.

    Mul endal on nii, et väiksemad eraviisilised tööotsad katavad püsikulud (korterikulud-elektriarved jne) ära; toidu, riiete ja riigimaksude jaoks on suuremad tööotsad; aga vat tantsutrupi asjad löövad vahel augu sisse, sest vahel on vaja muist kontserdikulusid kohe välja käia (nt bensiiniraha), aga arve laekub alles jupi aja pärast. siis tuleb raha võtta enda varudest, aga alati seal ei ole – või on, aga see on mõeldud maksude maksmiseks, tähendab, kui tellija ei ole ka maksumaksmistärminiks arvet ära maksnud, tuleb ikkagi kellegi käest laenata.

    Aga mu põhiline laenamine jäi siiski masuaega – kus tööotste arv kuivas aastanumbri vahetudes plaks kolmandiku peale kokku ja vahel tuli ette, et ma ei teeninud terve kuu üldse midagi. st ma teenisin kokkuvõttes umbes täpselt niipalju, et korterikulud-riigimaksud said makstud, mis oli kah võimalik tänu sellele, et ma OLIN eelmisel heal aastal säästnud, sest riigimaksud olid sellise hea aasta pealt ju suured. Õigemini nägi asi välja sedapidi, et kui aasta algul üldse tööd ei olnud, sõin oma sääste ja maksin neist korterikulusid; seejärel, kui säästud olid juba kokku kuivanud, hakkas midagi nirisema ja sai vähemalt korterikulud makstud; aga suurtel maksumaksmispäevadel tuli laenata.

    Õnneks läks umbes aasta-pooleteisega paremaks ja sai hakata otsast tagasi maksma.

    Muidu on see asi, et muist suvekuid elangi ma pmst säästudest, sest siis on märksa vähem tööotsi, eriti suve lõpul (ja sügise hakul tööd juba on, aga raha selle eest ju kohe ei saa). st säästude peal läheb suve normaalne elu – korterikulud ja söök – tähendab, ootamatute väljaminekute jaoks neid sääste enam ei jätku. ja haiguste esimene nädal läheb FIE-l samuti säästude pealt. st säästud on selle jaoks, et rahavaesel ajal üldse elada saaks, mitte suurkulutuste jaoks nagu hambad-prillid-jalanõud. Selliseid kulutusi tehakse ikka priskema honorari laekudes – kui ei laena.

    • Ettevõtjad tihti ajavad nelja kuutaguseid arveid taga, et neid kätte saada. Ühel juhul sai ka karmimad meetodid Ida-Eesti ettevõttega ette võetud, kui oli teada, et keegi teine, suurem, kaotas talle lihtsalt 100 000 krooni. Meil oli summad kordades väiksemad, aga maksti ära. Kahjuks ongi nii, et kui annad 30-45 päeva tähtaaega, siis mõni arvab, et maksta on lahe poole aasta pärast. Inimesi on erinevaid. Mõni maksab enne kauba saamist (nt Võru üks ettevõtja) , kuigi talle paned üüratult suure tähtaja…Teine lihtsalt ei maksa. Jumala pisike ettevõte, aga 10-15000 eurot rohkem kui üle kuu ületanud tähtaaegu on täiesti tavaline. Töötajaid, kellele palga maksmisega saaks viivitada, on õnneks vähe. Ma saan alati viimasena palga kätte ega ma oma pangakontot väga tihedalt ka külasta.

      Muide mina pidasin siin silmas laenamist ja väga imelik lugeda, kuhu asi on arenenud. Jah, osaliselt minu teravate ütlemiste pärast. Mis summadest me siin arutlesimegi? 60 euri, kuupalk või eluasemelaen? Mina olen segaduses, kuna ise arvasin, et summad on suht tillukesed. kaks päeva tagasi olin tartlasele kohe laenu andma nõus, kuna tegu minu arust ikka väga laheda Eesti huve arvestava isikuga. Töötab Tallinnas, elab Tartus (mingi kaitse värk (riigisaladused? ei ole suutnud teda nii täis joota, et infot teaks)…Oli võimalus hangeldada autoga, aga raha oli Tartus. Ma olin talle kohe nõus laenu andma. Summa oli muidugi ikka väga pisike ka – alla 2000 euro.

      • See, mis summa on tilluke, oleneb sellest, mis rahadega keegi iga päev arveldab. Tüüpiline summa, mida ma ise olen kelleltki/kellelegi laenanud, on 200-300 eurot – kui mul või teisel minusugusel on selgunud, et arve ei laeku oodatud ajal, aga mingid oma arved tahavad maksmist ja natuke on söögiraha ka vaja. See ei tundu pisike, vaid keskmine summa – umbes kuu aja äraelamise summa. Sellise laenamise alternatiiv oleks jääda võlgu elektri- või internetifirmale – või pangale kodulaen. Ja laenamise põhjus on muidugi see, et tellija võlgneb mulle raha. Kui ma arvestaks oma raamatupidamises nõudeid ja kohustusi, mitte seda raha, mis pangaarvel on, oleks kõik kenasti tasakaalus, aga oma nõudeid süüa ei saa ja elektrifirma neid kah ei võta.

        Ära lase end eksitada minu FIE-staatusest – see on üks veider staatus – ametlikult oleks nagu ettevõtja (millest ka see häda, et 16000 käibe piir on ees, kui käibekat ei taha maksta), aga sisuliselt ei tee ma väga teistmoodi tööd kui palgatöötaja. Mul ei ole ettevõtja mentaliteeti ja ma ei taha tglt ettevõtja olla, ma ei ole finantsiliselt osav – aga seda tööd, mida ma üsna hästi teha suudan ja mida mult tellitakse, teises vormis lihtsalt eriti ei ole. Sunnitud ettevõtlus. (Mis tähendab mu arust ka, et see käibekapiir on napakas – kui ma teeniks palgatöötajana üle 600 netopalga kuus, ei hakkaks keegi mult selle pealt käibekat võtma, ja ühtegi sisulist vahet mul ja palgalisel tglt ei ole).

        Inimesed, kellega ma niiviisi vastastikku laenan on enamjaolt samasugused – nad ei ole ettevõtjad, nad teevad päevast päeva tööd, mis ei erine sisuliselt eriti palgatööst, ja teenivad sellega rahau – ainult et rahaline ebakindlus on võrreldav ettevõtja omaga.

        Või siis püsiva, aga madala sissetulekuga palgatöötajad, kellel tuleb ootamatult suur väljaminek teha – ja kellele mina juhul, kui mul on endal midagi priskemat laekunud, heameelega laenan, sest siis on see raha mu enda näppude eest kõrval. ma võiks selle muidugi kohe maksuameti arvele kanda ja oleks samamoodi iseenda eest ära pandud, aga ma eelistan pigem seda, et mu tuttav saab oma ootamatu jama (nt rikkiläinud WC) kohe ära lahendatud kui riiki krediteerida.

        • Kahju, et me varem ei suhelnud, kuna ma oleksin ammu-ammu saanud öelda FIEks hakkamisel “Are you mad?”, Kõige lollim ettevõtluse vorm. Anna andeks, aga ole õppinud maksundust eriala piires. Sain hindeks “nelja”, kuigi ettekandes (hindeid ei jagatud) üllatasin õppejõudu oma infoga. Miks Sa end FIEna orjaks oled müünud? Ma ei tea, kui FIEde kohta õppisin, siis oli täiesti idiootsus FIEks hakata. Kui ei eksi, siis maksukoormus teisel aastal oli 70% või rohkem. Tundud vägagi haritud ja teadmistehimuline, aga FIE? Miks mitte enne TÜ või OÜ?

        • ei-ei, ei ole 70 %, kaugelt vähem. Tulust (puhastulust, pärast kulude mahaarvamist) läheb neljandik sotsmaksuks; järelejäänud summast umbes viiendik tulumaksuks, välja arvatud selle osa pealt, mis on tulumaksuvaba miinimum. Kui ma ise arvestan, palju maksudeks läheb ja pean kiiresti peast arvutama, siis arvestan umbkaudu kahe viiendikuga. St umbes 40%. Kui ma teeniks pidevalt kõigest tulumaksuvaba miinimumi pluss sotsmaksu, siis muidugi vähem – siis lähekski ainult see sotsmaksuneljandik.

          Ma arvan, et see “teisel aastal 70%” tuleb sellest, et iga aasta tulu pealt tuleb makse maksta järgmisel aastal – esimesel aastal maksadki ainult avansilisi makse, aga teisel aastal tuleb lisaks avansilisltele maksta ka eelmise aasta juurdemaks (kui eelmisel aastal muidugi on üldse üle miinimumi teenitud). Kui olla hästi tubli ja mõistlik (mida ma paraku ise alati ei ole), siis peakski kohe teenimise ajal maksuraha kõrvale panema, maksma selle, mida kohe avansilisteks tahetakse, kohe ära, ja ülejäänu mitte ära raiskama, vaid kõrvale panema.

          Teine võimalus, kuidas 70% (või rohkem) võib kaela lennata, on siis, kui teenida hästi vähe – et teenid alla miinimumpalga, aga miinimumpalga sotsmaksu pead ikka maksma. Nii väikese tulu puhul ei oleks tõesti mõtet endale seda staatust teha, kui ei ole just hirmus vajadus haigekassakaardi järele. aga nii väikese tulu puhul ei oleks mõtet ka OÜ-del jms vormidel. kui tahta endale OÜ kaudu palka maksta, siis tuleks samamoodi vähemalt miinimumpalga sotsmaks maksta.

          Äriühingu raamatupidamisega oleks hulga suurem jahmerdamine – see on asi, mille peale ma ei ole tugev. ja ainus, mis sellest jahmerdamisest (või raamatupidaja palkamisest) võita oleks, oleks see, et ma saaks osa tulusid dividendidena välja võtta ega peaks selle pealt sotsmaksu maksma. Ma ei ole kindel, kas mul tasuks paljalt sellepärast raamatupidaja palgata. Põhimiinustest, mida ma ise praegu näen – et esimene haigusnädal tuleb endal katta ja et 16 000 käibest alates tuleb käibekas – muu ettevõtlusvorm mind ei päästaks, aga tööd tuleks juurde ja just sellist tööd, mis mul eriti halvasti välja kukub.

          See asi ka, et mu praegune kõige suurem klient eelistab selgelt FIEsid äriühingutele. Asutuse poliitika on selline.

      • aa. üks pisiasi veel – ma laenan selliseid 200-300 euroseid ühekuiseid elamisrahasid selle arvestusega, et ettenähtavas tulevikus on laekumas vähemalt kahe-kolme kuu elamisraha – kasinalt kolme, normaalsemalt elades kahe, järelikult tähendab laenu tagasimaksmine kõigest seda, et tuleb kaks kuud kasinamalt hakkama saada, kui kohe head tellimust ei saa. a päris sageli saabki.

        selliseid säästusid ei ole, sest säästud läksid masu nahka ära ja siiamaani pole õnnestunud ära lappida.

        • Oled tark tütarlaps. Miks mitte ühetaolise kulu juures, hankida omale ka see tulu? See pole keeruline. Eriti Sulle, kes pole Rainman. Ma ei tea Sinu tegemistest midagi, oled aktiivne sõnavõtja, aga tundud liiga nerd. Ära saa valesti aru, mulle nerdid meeldivad.🙂

        • eks ma püüangi. ma ikka loodan, et millalgi saan ma masuaugud ära lapitud ja sissetulevast rahast ei lähe enam tollaste võlgade katmiseks.

          üks lüke, mis ma tegin, on see, et võtsin muude asjade vahelt ühe raamatu tõlkida – raamatutõlkimise eest makstakse suht vähe, aga samas on see raha, kui ta ükskord arvele kukub, kõik minu oma, sealt ei pea enam mingeid makse maksma. Ja see ei lähe ka FIE käibe arvestusse, nii et ei pea kartma käibekapiiri. Aga tglt võtsin ma selle muidugi rohkem sellepärast, et ma väga tahtsin seda raamatut teha.

          Korterilaen saab kah paari aasta pärast läbi, siis on üks kulu kohe vähem.

          *

          Või pead sa silmas, miks ma endale üldse tasuvat palgatööd ei soeta? hmm… asju, mida ma kõige paremini teen, palgatööna eriti ei tellita. ja kuna ma ei ole nüüd enam niiväga tütarlaps, siis on harjumusi raskem muuta. nt seda, et ma võin tööd teha, millal ise tahan. no ja see asi, et palju motiveerivam on, kui mulle makstakse tehtud töö eest, mitte tagumikutundide tegemise eest, mis paljude palgatööde juurde kuulub.

          Üks asi, millele ma pühendan päris palju aega ega loodagi teab mis tulu, on ajalooliste tantsude rekonstrueerimine ja nende lihasse ja luusse panek. Siin on kindlasti minu spetsiifilistest võimetest kasu ja mida päris igaüks minu asemel teha ei saaks, aga need mu võimed ei hakka tõenäoliselt kunagi eriti raha sisse tooma. Ma olen päris rahul sellegagi, kui kulud tasa teenib ja midagi jääb veel ülegi.

          nii et ma arvan, et need võimed, mis mul on, sobivad päris paljude asjade tegemiseks, aga kühvliga raha kokkulükkamine ei ole üks neist. majanduslist kasu saan ma neist pigem sel kujul, et mul õnnestub ära elada sellise elustiili juures, mille juures muidu ei saaks. ja see on puhas vedamine, sest kas mul on üldse neid võimeid, mis aitaks teistsugust elustiili pidada? kahtlane.

        • gaahhhh. vabandused vigade pärast. seep see on, kui oma lauseid mitu korda ümber teha.

          pidi olema ” Siin on kindlasti minu spetsiifilistest võimetest kasu ja päris igaüks seda minu asemel teha ei saaks”.

        • Ma ei suutnud täna lugeda, aga näinud kaks korda Sinu tekstides:

          MaSu on meil alles tulemas, see oli alles hoiatus, aga nüüd…Olen valmis avama poode. Halb suutmatus võib-olla uus ajajärk. Võimalik, et nii ei juhtu, aga selle tõenäosus majanduslikult on üpris pisike…

        • njah, ma olen eelmisest korrast õppinud ja seega on mul praegu tagataskus ka plaan b, kui tulevast aastast peaks põhilised tööd ära kukkuma.

          Aga kui ka plaan b ei tööta, sest üldse kõik teenimisvõimalused kukuvad ära, siis ausalt öeldes ei oleks kasu ka mis tahes muudest “tulu hankimise” plaanidest. Maailma lõpu jaoks on mõttetu plaane teha, me ei kujuta seda nagunii korralikult ette.

          *

          Ma mõtlesin veel repliigile “Oled tark tütarlaps. Miks mitte ühetaolise kulu juures, hankida omale ka see tulu?” – et tglt oleks ju kahju, kui kõik targad väheteenivad inimesed jätaks tegemata need asjad, millega nad tegelevad, ja otsiks selle asemel mingi puhtalt rahateenimistöö. Jah, paljud neist saaks sellega hakkama. Aga kokkuvõttes maailm pigem kaotaks kui võidaks sellest.

          See minu vähetulus tantsuvärk on asi, mille peale Eestis eriti kedagi teist ei olegi ja isegi maailmas mitte teab kui palju. Või mõni vähetulus raamatutõlge, mille jaoks mul juhtuvad olema just head oskused. Ma arvan, et mis tahes kõrgepalgalise töö peal oleks ma märksa vähem asendamatu kui nende asjade peal.

          *

          ning, nojah, rahateenimistarkus on ainult üks väga spetsiifiline tarkuse sort; iga sorti tarkus selle asja jaoks ei sobi.

      • Tundub, et me mõtleme väga erinevates mastaapides. “Väga pisike summa, 2000.-” Oleneb, millega võrrelda. Söögirahaks palju, majaostuks vähe.

        Mida sa küsisidki? Kas säästaks, investeeriks või lapiks auke? Auke on tegelikult üsna vähe, talvesaapad on siiski väike auk, mitte suur. Muidugi lapiks mõned hädapärased augud. Aga ma olen õppinud olema vähenõudlik, puhtalt moe pärast (see diivan on nii vanamoeline!) ei liiguta lillegi. Mul polegi diivanit, ei tunne ka puudust.

        Säästmisega on mul umbes samasugused kogemused, nagu V.V.Naisel, 5.- kõrvale panek ei anna kindlustunnet ega midagi. Pealegi ma ju näen, kui kiiresti raha väärtus kukub – sukasäärde kogumine ei ole usaldusväärne, mõne aja pärast on järel ainult sukasääretäis väärtusetut pahna. Kuupalga ulatuses sääste on siiski mõistlik, aga palju suuremates summades mu meelest enam mitte.

        Niisiis, kui oleks, millest, siis investeeriks. Seda olen ka vähehaaval teinud, võimaluste piires. Alates väikestest investeeringutest (tööriistad) ja lõpetades pisut suurematega (tööriistad ja haridus). Kinnisvarasse investeeriks ka, aga sinna ei küüni hetkel.

        Huvitav, jutt sai alguse laenamisest, nüüd on sujuvalt investeerimiseni jõudnud. Ühe asja kaks otsa. Mu viimane laen (võtsin pangast pisut krediiti) läks investeeringuks, mis hakkab umbes lähema kuu aja jooksul ennast tasa teenima – käisin õppimas ja saan sellega võimaluse juurde teenida. Inimestelt ei taha laenata, sest paraku on mu tutvusringkonnas enamuses inimesed, kes ise ka iga senti veeretavad ja ma ei saa ju nende viimast leivaraha laenata. Minu kogemuse järgi pingestab laenamine ka tihti omavahelisi suhteid (millest Rents alguses kirjutaski?). Päris laenamata pole siiski hakkama saanud, selleks oleksin pidanud senthaaval kogudes päris pikalt ootama, enne kui kursustele oleks saanud ja siis veel töövahendeid osta.

        Kuigi laen on ebameeldiv, olen mõelnud tõsiselt ka eluasemelaenule. Praegu maksan üüri, aastaid, kokku olen üüriks maksnud vähemalt poole maja hinna. Samas on omanikul õigus mind üsna kähku välja tõsta, kui tahab. Ma parema meelega maksaks panka ja teaksin, et kindlaks määratud aastate pärast maksmine lõpeb ja koht on minu. Paraku on meed ainult mõlgutused, sest kahe ülalpeetavaga peaks palk olema vähemalt 2x suurem, et üldse mingi võimalus oleks laenu saada. Siinkandis sellise palgaga tööd peaaegu ei pakuta. Kõige perspektiivikam oleks vist ise endale töö tekitada.

        • Saada oma nimi ja panga konto number mulle ja kannan laenu üle. Üle 200 euri päevas ma kanda ei saa. Ei oota tagasi kandmist, kuna Sul on raske, aga loodan, et võtad ühendust olukorra hõlbustamiseks.

  6. Ära muretse, lendav, jutusta nii palju, kui vähegi vajalikuks pead.

  7. a kas mina võin ka?😀

    Mulle meenus nüüd veel üks tavaline laenamispõhjus: keegi X on minu käest laenanud ja lubab viieteistkümnendaks tagasi maksta (see on see päev, mil suurem osa otsekorraldusi jms värki arvelt maha jookseb – ja ma laenan suure heameelega selle raha välja, et mul ei oleks illusiooni, et mul on rohkem raha, kui on, see on üks päris hea säästmisvariant, kui X on usaldusväärne), aga helistab neljateistkümnendal ja ütleb, et tal raha ikka ei laekunud ja ta ei saa tagasi maksta. Tähendab, kui ma ei taha, et konto miinusesse jookseb, siis tuleb kähku kelleltki Y-lt laenata.

    Nii saavad alguse sellised finantsskeemid, et kui paar päeva hiljem tahab X mulle tagasi maksta, siis on mõistlikum lasta tal see otse Y-le maksta – või helistab omakorda Y, kelle käest mina laenasin ja ütleb “kle, hoopis Z tahab nüüd minu käest laenata, sa ütle sellele X-le, et andku ta see raha, mis tema sulle ja sina mulle võlgu oled, hoopis otse Z.-le, küll Z pärast mulle ise maksab”.

    • Ma vastaksin, et nii X, Y ega ka Z ei võta laenu ja elu oleks kõigile ilusam. Isegi intressita laenamine tekitab siiski ebameeldivust.

      Olen ise võtnud ühe õppelaenu, mis oli suur viga, aga ma nooremana ei tahtnud välja näidata, et mul olid säästud juba 16-aastaselt. Pidin enda järgi kohe tagasi laenu maksma, aga mitu aastat hoopis maksin intresse🙂

      Muidu olen laenanud 25+2 krooni. 2 krooni siis pulgakommi eest ja selguse huvides: 25 oli pileti eest mingile asjale.

      • ebameeldivus nii või teisiti. mingil hetkel eelistab X lihtsalt nälgimisele laenamist, eriti kui teab, et suudab tagasi maksta. ja otseloomulikult eelistan ma sõbrale laenata, selle asemel, et teada, et ta saab alatoitumusest terviserikkeid (nagu mul mõne sõbraga on tulnud teada saada). või noh. sellisel juhul eelistaks isegi niisama raha anda, ainult et inimesed niisama ei taha ju võtta.

      • mõtlesin veel jupp aega ebameeldivuste üle ja ei mõelnud tglt välja, mis ebameeldivusi see laenamine õieti põhjustab. Seda, et peab üksteisega suhtlema ja üksteiselt abi küsima või? no siis peaks ka sõprade puudetalgutele või tapeedikiskumistalgutele kutsumine õudne ebameeldivus olema.

        ma saan aru, et ebameeldivust põhjustab see, et laenad kellelegi ega saagi raha tagasi. aga see on lihtsalt üks neid asju, mida tuleb elus vahel ette. Teist korda seda vast enam ei juhtu – st isegi kui annad samale inimesele veel raha, arvestad, et see on laen ainult mängult, tegelikult lihtsalt rahaline abi, mida tuleb viisakuse pärast laenuks nimetada. millel ei ole vahel samuti häda midagi. inimene võib ju olla jumala tore ja elushoidmist väärt, kuigi rahaasjades totaalselt saamatu ja planeerimisvõimetu.

        • Laenamine tähendab: kellelgi on ja kellelgi pole: Loll olukord, tunnistan. Kui sa ei näe seda suurest pildist, siis päris kurb. Olgu olukord õigustatud või mitte, hinnangute küsimus. Mina näen vägagi suurest pildist. On mul raha või mitte, ei oma tähtsust. NHLi peaks toetama😀

        • enamasti nii, et kellelgi parajasti on ja kellelgi parajasti ei ole. mis tähendab, et asi on tasakaalus. sellises süsteemis teab igaüks, et kui ta ise võimaluse korral kellegi hädast välja aitab, siis teine kord aidatakse jälle teda – kui tema on see, kellel parajasti ei ole. Ja nii ei pea keegi vahepeal soolikaid viristama või keelduma teisega kohvikusse tulemast, sest “mul ei ole praegu honorar laekunud”. Kamoon, teised kõik ju tahavad, et ta kohvikusse kaasa tuleks.

          Kassa on kamba peale kokku suurem ja igasuguste tõusude-mõõnade suhtes seega stabiilsem. See, et järsku on kogu seltskonnal korraga näpud põhjas, on väga ebatõenäoline.

          nagu ma ütlesin, laekumiste ebaühtluse korvamiseks.

          ja täidab ka samu funktsioone, mis töötuskindlustus, selle vahega, et töötuskindlustus vist ei toimi eriti.

  8. Hariv.
    Roland on lollakas. Kõik inimesed ei tööta tallinnas ja ei saa “eesti keskmist” palka, mõned elavad lõuna-eestis ka ja saavad miinimumpalka umbes 300 euri, sest muud EI OLE. Ja kas te patriotismist olete kuulnud, st sa oled oma kodusse ja maasse niivõrd palju panustanud, et ei taha talina barakki elama minna või soome pageda, ennem sepistad ise omale kirve, töökoja, traktori, pyssi, jalgratta, kampsuni ja kidra?
    Oma suhetest rahaga ei räägi, ses suhtes oman hetkel Prantsuse Kõigi Revolutsioonide meeleolusid.

    • Jah,nüüd on ilmselge, et Roland ongi lollakas.😀 MadMaxi ümberkehastumine ja 65. ilmumine?😛

      • Kes on MadMax? See rumaluke, kes kommis Merje blogis pikkade ja mõttetute sõnavõttudega? Mida te narrite, mulle see meeldis. Huumorina ja häbi teile! Mina olen kritstallselge (A)

      • Võin kinnitada, et täiesti erinevad inimesed. Ja minu meelest ka väga ilmselgelt erinev arutluskäik, ma ei saa aru, kuidas neid on üldse võimalik segamini ajada.

        • Pole üldse teist esimesega raske segamini ajada, kui esimesest olen kuulnud vaid nii palju, kui pajatanud oled🙂

        • No kasvõi see Jupiter, kes mu blogis hiljuti Ricardo nalja tõttu vaimustuses oli, oli IP-aadressi järgi MM. Aga noh, ehk on ta elukaaslane või vanaema lihtsalt samuti minu blogi suur austaja.

        • Siis peab mul ju au olema tõelise legendiga võrreldud saada?😛

          Baeri “nalja”?

        • No ma ei viitsi selgitada, ise ka kommenteerisid siin teemas ju. Nii Maria kui Jupiter kommisid samalt IP-lt, kust muidu MM komminud on.

        • IP-aadressi on vast suht lihtne ära petta ja kas ühikates jne ole tihti samad IP’d? Mina, kes IT’s olen suht väga lollakas, nagu see omadussõna on omastatud mulle, oskan isegi üht moodust. Korra elus vist kasutasin kah. Sa siis näed kohe, et ma olen komminud kahe IP aadressi pealt või pead lehekülgi lappama?

        • IP-aadressi näen kohe, kui tahan näha, kas sama aadressi pealt on veel kommitud, saan seda hõlpsasti vaadata – aga mul on üsna hea numbrimälu, nii et sagedamad kommenteerijad (no üks Tanel näiteks kommib siin tihti suvalise tähekombo all) tunnen selle järgi juba kuskile vajutamata ära. Ja IP-aadressi muuta pole sugugi raske (ja igaüks oskab guugeldada How to …), aga mul on tunne, et enamus anonüümseid tahabki olla anonüümne eelkõige üldsuse jaoks ja neid ei koti, et ma tean, kes nad on. Ma vähemalt eeldan seda. Ma muidugi ei lähe kommentaari alla ütlema ka, et kuule, sa oled see või teine, kui see just otseselt jutuks ei tule. Kui inimene tahab mingil põhjusel anonüümne olla, siis oma asi. MM on lihtsalt juba originaaliski üsna anonüümne, kuigi selle nimega muidugi teatav rollislepp kaasneb.

        • Ma päriselt ei ajanud segamini, vaid pigem kasutasin seda üldterminina, sest tundus, et jälle mingi põrunu nr.65 on sulle oma finantsnõuannete ja Nigeeria pangaarvetega ilmuma tulnud.🙂 No selgub, et kui jutt pole rahast, siis polegi päris napakas.😀 Kui välja arvata, et talle meeldis MM. Mitte et Roland just MM sõber oleks, aga “ütle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes oled sina” ehk “Ütle, kelle kommentaarid sulle meeldivad ja ma ütlen, kes oled sina”.😛

        • Tegelikult ka, ma ei tunne absoluutselt solvatuna, kui keegi raha teemal mind lollakaks peab. Mina võtan seda hoopis komplimendina. Oh, kui ma saaksin iga asja eest 10 euri, mida olen teinud ja mille eest mind lollakaks peetud, siis palju mul juba neid euroseid oleks… Wait a sec! Need eurod ongi tulnud sealt ju! Majanduses ei saagi mitte kunagi enamusega nõustuda. Enamus on vaesed. Nii kui nõustud, nii ka hävid ja mind ei üllata, et ükskõik, kus keskkonnas sa ka rahast ei räägiks, siis kuula alati neid, keda on vähem🙂

          Mis puudutab nagu seda raha teemat Tallinn vs muu Eesti, siis jällegi ma ei nõustu. Keskmine eesti palk vs 300 eurot. Tallinnas on kõige raskem läbi lüüa ükskõik mis valdkonnas! Tartus on ka raske – konkurents tihe. Mujal? Olgu sul vaid tahtmist piirkonnas elada ja raha tuleb uksest ja aknast. Kunagi (4-5 aastat tagasi) iga nädal külastasin kõiki suurimaid mandri Eesti linnasid (va Läänemaa: Haapsalu, Lihula), aitasin kaupa maha laadida ja täitsa imestasin, kuidas täiesti uued ettevõtted kohe arvestatavateks tegijateks kasvasid. Nt Türil, Narvas ja Võrus. Konkurentsi polnud, aga nõudlus oli meeletu. Kui rikkad on Lõuna-Eesti ettevõtted meie tegevusalal. Üks Põlva ettevõte kunagi vastas küsimusele (Kui palju ma maksetähtaega panen?) :”Pole oluline, aga ära mitte mingil juhul üle kahe nädala pane!”
          Ja kogu aeg peab midagi muutma, kui ei muuda, oled juba hiljaks jäänud. Kahjuks, jah, koristajad ja müüjad jpt tammuvad kogu aeg kohapeal. Ma mäletan, kui 2008 aasta lõpp see MaSu tuli, siis käive langes 50%. Inimesed kratsisid kukalt “mida edasi tuleb teha?”. Tegutseda tuleb, asju muuta ja kohe. Ja tead inimestele ei meeldi muutused. Mul läks kaks aastat aega enne, kui suutsin tõestada, et see tegevusviis ei toimi enam. Kaks aastat inimesed tegutsesid ikka nii nagu harjunud olid. Ma ei kannatanud enam seda idiootsust välja lihtsalt: kui kusagilt hoidsin raha kokku/teenisin kasumit mitmekordselt juurde, siis pandi see vana tegutsemisviisina kohta, kus sellest ilma jäi. Sealt saingi aru, et inimesele ei saa raha anda. Ükskõik, kui palju raha tal ka poleks, tal on ikka seda liiga vähe, õigemini suhtumine on, et “raha tuleb esimese ettejuhtuva asja peale kulutada. Eelarve ei pea olema kogu aeg tasakaalus ehk 0, hullem muidugi kui miinuses.

          Ja ausalt mul on täiesti ükskõik, kui bibliograaf minuga ei nõustu või mind lolliks peab.

        • Ja nii palju lisaks, et kirjutasin kahest ettevõtlusvaldkonnast korraga, samuti nii hulgi- kui ka jaekaubandusest.

  9. Millest mina aru ei saa, on 5 euro kõrvalepanemise tulukus.
    Mis kasu on mul mingist säästuarvest, kus õiendab 75 euri järgmises märtsis? Hädakuludeks ma seda ikka kätte ei saa, midagi eriti ägedat selle raha eest ka ei saa, turvatunnet ta ei loo…
    Ma parem joon kuus seitse taasi kohvi koolipäeval sööklas, mu elukvaliteeti parandavad need tunduvalt rohkem kui säästuarve, kust raha kunagi kätte ei saa, kui tarvis on.
    (s.t. mul oli siuke arve kaks aastat. Mõtsin kevadel, et pekki, ainult inflatsioonile annan oma raha ära süüa selle kogumisprotsessi näol, ja otsin tütrele mantli. Mitte et olnuks vaja, aga ilus oli. Oleks võinud selle ka mõne honorari laekudes osta, mitte viimast 5 euri kõrvale panna, aga no vähemalt õppisin kogemusest. Ha!)

    • Kusjuures sellisel juhul on isegi mõttekam tütrele see mantel järelmaksuga osta – 5 euri kuus on 5 euri kuus mõlematpidi. Järelmaksud muidugi on mõeldavad ainult kindla kuupalga olemasolul.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid