Asjad ei tee õnnelikuks

See, kes seda ütles, pole näinud mind kingi ostmas. Kingad pole muidugi asjad, need on puhas ilu, ja ilu teeb igatahes õnnelikuks. Mitte küll niimoodi pikemas perspektiivis nagu armastus vms, aga natukeseks küll. No umbes nagu alkohol, aga pohmakata. Või nagu hea seks, aga ilma kaasneva emotsionaalse koormata.

Täna oli see päev, kus sain kingituse maailma kõige paremalt eksämmalt. Esmalt hakkasin juba karpi nähes rõõmust kiljuma. Siis tabas mind teadmine, et see võib olla lõks – selle karbi sees võib olla näiteks lõng + vardad + kiri teemal “õpi parem kuduma”, nii et küsisin K käest ettevaatlikult, kas selle karbi sees on tõesti Iron Fisti jalatsid. 😀 Ja siis kogusin julgust, enne kui ükskord karbi lahti tegin, sest no mõtle, kui tulemus on hirmus. Ei olnud hirmus, äge oli. Mida oli muidugi ka arvata, sest come on, Iron Fist. Tema kusjuures ei teadnud firmast üldse midagi, lihtsalt vaatas, et ägedad. Ja tõsi ta on, tõesti on imelised. Ma pilti ei pane, sest see oleks liig, niigi olen iseenda kohta haruldaselt emotsionaalne.

Dylan on minust isegi klipi teinud, kes pole veel näinud, võib vaadata:

Näituuuus!

Nii, kolmapäeval oli lõpuks meie näituse pidulik avamine. Ma olin veel eilegi täiesti sooda, sest näituse avamisele eelnes mul kõigi kohustuste tõttu üks uneta ööpäev ja järgnes seetõttu 15 tundi und. Aga ma ei valeta, kui ma ütlen, et näitus on nii äge, kui üldse olla saab. Ma teadsin küll, et Annika* on hea fotograaf, aga meie kujundaja Katri Haarde oli sellist tööd teinud, et tekstid ja fotod tõesti lausa tungivad esile ja jäävad ilmselt öösiti unenägudes ka kummitama. Ma tean küll seda juttu koerast ja koera sabast, aga no nii ilus saba on ju ometigi!

Nii et kui mõtlete, kuidas laupäeva veeta, siis tehke perepäev ja minge muuseumisse (laupäeviti on kolmeni lahti) – terve maja perepilet on kolm eurot, ainult galerii täispilet (ühele inimesele) on üks euro. Ma mõtlesin, et näen und, kui seda hinnakirja vaatasin.

* jätkuvalt Annika Haas. Selle sama pildi siin postituses tegi ka tema.

Noblesse oblige

Ma ei viitsi pikalt kirjutada, saate ise ka aru ju, et prantsuse bänd. Ainult et tegelikult ei ole, inglased on. Aga noh, prantsuse keel ikka, mis siin pirtsutada. Ma olen liiga väsinud hetkel, et näituse avamisest kirjutada, kui üles ärkan, siis kirjutan.

  • Kategooriad